Kuum ja külm kordamööda

Nädala algus (20-22.05) oli lämbe, palav, kuum ja leitsakuline. Päeval kuni +27. Ergav kõrbepäike ja pilvitud sinitaevad. Istutamast pole ma sellegipoolest loobunud, loksutan vaikselt uut istutusala paika, tõstan natuke hostasid ja õõtsutan priimulaid siia-sinna. Paar suuremat nügimist veel ja siis saab aed minust mõnda aega puhata.
23.05 öösel peaks vihma tulema. Tuli ka. Kastis aia korralikult ära. Pikem ilmaprognoos näitab kahte nädalat (kuni 07.06) jahedust ja pilviseid ilmu. Mulle meeldib. Pole vaja kasta ja õied ei kuhtu nii kiiresti ära. Arbuus kasvukas muidugi nii häppi ei ole sest tema tahaks ju sooja.
See aasta siis sedaviisi. Kuumad maipäevad panid arvama, et tuleb jälle kohutavalt põuane suvi kus peab muudkui kastma, kastma ja kastma, aga tänavu nii ei ole, vähemalt jaanipäevani peaks taevasest niiskusest täiesti piisama.
27.05. Veel nädalake puhkust...Õnneks pole sellist tunnetki, et peaks maailma valmis tegema või midagi. Mõnusmõnus, kuigi viimased päevad on vihmased ja jahedad, sooja 7-14. Leitsakule päris hea vaheldus.
28.05. Täna on soojem ja päikest näidatakse ka. Õhtul jälle vihm.
Hiidlaugud õitsevad.

Panin neile eelmisel kevadel komposti, eeldasin, et äkki on nüüd eriti suured õied. Tühjagi, lihtsalt varred on tugevad ja pikad. :)

Paraadpeenras on kasvamise kaos

Kõige tugevam kuldking.

Vihmamärg priimula

Karvik-astelsõnajalg lehti lahti rullimas.

Härra Tibu tuli armulikult ka pildi peale.

Siit saab seemneid. Pojeng, mis märtsis õitses.

Corydalis curviflora var. rosthornii.

Tundrakanarbik õitseb nagu jaksab

Kivilaelanikke ka

Draba rigida õitseb märkamatult ära, aga mätas ise on viis pluss :)

Androsace himalaica

Silene on ka õite poolest tagasihoidlik

Papaver radicatum

Sillutis, rodod ja Bond. See, kuidas kollane rododendron lõhnab, kahjuks pildi peale ei jäänud. :)

Daphne dominii õitsebki nii, ka päris huvitav.

Täiskäigul suve poole

Alates 14.05 palju päikest, kuid kõrgrõhkkonnaga kaasnevad meil, Külmakandis, kohe ka öökülmad (15 ja 16.05). Nii palju ei olnud, et vihmaveetünnile jää peale tuleks, kuid kasvuhoone oli härmakihi all. Ärksamad hostad said ka ninad valgeks.
Puhkuse teiseks nädalaks jagus ikka veel aias posserdamist, jätkasin pooleli jäänud kivilataimede kaardistamist, kasvuhoone taimedest tühjaks tegemine, mõned istutused ja nipet-näpet. Mõnus aeg - süveneda, lihvida, kaardistada, tam-tidi-tam! :)
17.05 oli operatsioon "Küttepuud". Armas naabrinaine tuli abiks ja neljakesi sai puud nelja tunniga riita. Edasi seiklesin jälle oma aias. Sellist peenhäälestust pole aastaid saanud teha. Alati on ikka mingid suured kivi- ja mullakuhjad ja neist puzzlede kokku panemine. Ja nüüd siis niimoodi tasa ja targu, lille ja liblikat märgates. Nädala lõpuks hakkas rahutus hinge närima. Pühapäeva pärastlõunal sattusin kogemata (või no mitte NII kogemata) Milda aeda. Vahelduseks peab teisi aedu ka kaema. (Siinkohal on sobilik ära mainida, et ma olen peaaegu iga päev kodus ja võtan heameelega aiakülalisi vastu kui keegi peaks tulema:).  Milda pool oli väga huvitav vaadata erinevate pojengisortide lahtirullumist. Mida tumedama õiega sort, seda tumedamad on ka noored lehed. Kanakoolmed olid täies ilus ja nii palju kõiksugu muud õitsemist. Jäägitult tinistasid mu ära uskumatut värvi (oranž) priimula ja sama uskumatut värvi (jäälinnusinine) kobarhüatsint. Lastetoa mõttes läks sel momendil veidi lappama kui ma sinist ülast ka küsisin, aga Milda pani veel muudki väärtuslikku kraami kaasa igasuguste potikeste ja sibulate näol. Ja kuhja otsa tõstis, oeh, millise kõrviku! :)
Eile oli leitsak, ka täna pole just jahe. Varjus pluss 27. Õhk on lõhnadest rambe, öö jooksul olid hostad 10 cm pikemaks kasvanud ja päike küpsetab vihma välja. Aias olles kuulsin mesilassülemit üle lendamas, see kõlas nagu taevas 200-ga kihutav minirong. Kase otsas laulab ennastunustavalt laulurästas ja kollane rodo avas esimese õie.
Kivide vahel hakkavad avanema floksid.
Phlox bifida Ralph Haywood ja Tiia aia ilus punaseõieline pistoksataim

Phlox sileneflora koos kollase kukerpuuga

Phlox diffusa

Ka lehed on ilusad

Sekka nõmmkanne

tulpe

tulpe

Tulipa clusii

ja muudkui tulpe

Kollaseid metstulpe veel lisaks

Emajuured näitavad oma jumalikku sinist

ja veel

ja veel

Kui teisi priimulaid hävis talvel nagu loogu, siis on Tii oranž täidisõieline hämmastavalt hästi talvitunud.

Alpikaljul on algab suvine õitseng, daphne arbuscula

lehvikja kurekella seemik

Igal kevadel käin lähedalt vaatamas kuidas hollandi jalakas `Wredei`oma lehti lahti voldib. See on nii ilus.

Kannikesed sillutises

Ja veel kannikesi. Sinine on labradori ja roosa rumeenia kannike. Vabapidamine koos mõõduka piiramisega on ainus viis kuidas nendega toime tulla.

Üks kivilate pilt ka vahepalaks

Eve imeline priimula

võsaülane Vestal

Nevada leviisia

Kelsey floks

Mammusid täis? Ei, kõigepealt ikka õied. :)

Maikuus jäävad kirjutised harvemaks.

Sest mais võib aednik teha kõike muud. Alates liigutamistundlike suurte taimede ümberistutamisest ja lõpetades tervete kiviktaimlate ümbertõstmisega. Aega on ka, sest mais on puhkus. Ja õhtud on sellised toredad puuhobuse kõnnakuga õhtud, mis kustuvad suhteliselt varakult unenägudeta unne
Aga kohe algusest: Lõpuks ometi tuli mai esimesel nädalal vihma (komplektis olid tegelikult ka lumi, rahe ja öökülmad). Vihm niisutas tolmama kippunud maapinna jälle kenasti ära. Kummastav oli viimasel tööpäeval 03.05 tööle sõita kui lumi kevadisi rohetavaid metsi kattis. Ja aias olid tulbid, kirjud püvililled ja priimulad lume all.

Kui vihm meelitas maapõuest nähtavale palju rohelist, siis öökülmad üritasid seda kõike jälle ära võtta. Laupäeva (04.05) öösel oli  -4, pühapäeva ja esmaspäeva öösel -1,5 ja -3. Õnneks meie kandi viljapuud veel ei õitsenud.
Laupäeval (05.05) oli pilves ja aias olla ei kannatanud, kuid pühapäeval oli juba mõnusmõnus.
Võtsin kivilate kaardistamise ette. Nimesildid, asukohad, välja läinud taimed jne. Viimaseid õnneks palju ei ole. Asja käigus sai ka välja selgitatud kellele pinnas ei meeldi, kes tahaks rohkem varju jne. Tüüpilised kevadnokitsemised ja mediteerimine.

Üle hulga aja julgesin ka isand Moosesepõõsast ümber istutada. Ehk see ei lõpe siiski fataalselt. Ja üldse toimetasin hunniku ümberttõstmisi nagu igal kevadel. Pojengid on sel aastal kuidagi eriti lootusrikkad ja tublid. Ühel noorel (huvitav millisel, sest sildid on vehkat teinud) paistab lehtede vahelt hiiglaslik õiepung.
Üldiselt võtab aia korda saamine umbes nädala. Ja pärast seda rohimised, mängud kividega, see teeb teise nädala. Huvitav kevad on. Kõike on kuidagi väga palju ja lopsakas. Isegi karulauku söandab juba oma aiast võtta, varemalt oli nagu imelik, et niigi teist vähe ja nüüd süüakse ka veel.
Nädal puhkust on kadunud nagu wuhhhh. Palju mõnusat aiatamist, lillerallid ja külalised. Elu on lill. :)

Ja kui ruuduline ära tüütab, siis võib valget puhmikut vaadata. 

Tulbid õitsevad juba teist nädalat. Jahedaga pole kuskile kiiret.

Suured pisikesed lemmikud - soldanellid

Futulandi viimase aja trend on lilled sillutises. Ega seda ruumi ju väga raisata ei ole. :)

Kadaka imeline lumeroos

Tiheda bellevaalia väljapeetud värv. Ja lõpuks ometi on neid rohkem kui üks.

Tuuste, värve ja mättaid juba on, kuid hostad on veel välja tulemata.

Kivilad peale vihma

Metsad lehtivad aprilli lõpust saadik, nüüd peaks paari päevaga lõpuks ühele poole saama, sest juba ligi viis viimast ööd läheb ilma öökülmadeta.

Ploom Victoria õitseb esimest aastat.

Aiaäärse peenra tühjendamine on lõppenud, pisitaimede pikeerimine ka. Natuke on veel kivilas nakitsemist, aiaralli pulsatilladele koha otsimist ja edasi tuleb oodata hostade väljumist, et uusi nende sekka sobitada.
Hostaworldi taimed on nagu kapsad.