Härra Tibu magab nüüd toas ja üritab meid õhtuti "kasvatada" a la "kuulge, teie, kell on juba niipalju, et peaks magama minema ja mida kuradit peaks ometi tegema, et need arvutid ja telekad ükskord kinni pandaks!". Kui ta on kõik triklid ära proovinud (saunauksega kääksutamine, telekapildi ees istumine, küünte kintsu löömine ja asjade kummutilt maha ajamine (tõbras, mitte kass!), siis tuleb viimaks ka pererahval uneaeg ja ärapahanenud kass võib ka ülakorruselt lõpuks alla tulla.
19.09 Esimene öökülm. Kraadiklaas näitab -0,7, maa on kohati härmas ja autokatused otseloomulikult. Ilmade jahenemisest annab märku ka sotsiaalne taust - õhtul tuleb Bond tuppa magama ja meil on kõigil voodis väga kitsas. Järgnevaga võtab natuke harjumist. Bond tahab õue 4:15 ja Tibu soovib väljuda 4:25. Tibu tahab sisse 4:30, ma ei lase ja magan kõigest jõust edasi. Kell 5 ongi äratus. Tibu viskub kella kuuldes uue hooga vastu akent ja näub kööki traavides pahaselt. Etteheited sumbuvad alles süldis. Härra Tibu õigusi on rikutud. Lõhu nagu loll, oma majja ei lasta sisse!!!
20.09 Sama öökülm on tagasi. Passis ilmselt kuskil lähedal, et öösel tagasi tulla. Auto on üleni jääs ja ilma korraliku kraapimiseta seekord liikuma ei pääse. Krüsanteemidega ei jõudnud veel toimetada, huvitav, kas võttis ära või mitte? Mul oli kindel plaan nad kasvuhoonesse istutada. Millalgi.
21.09 Ei võtnud, aga hallahommikud on meil nüüd tavalised. Kui maailm on jälle üles sulanud, sõidame Neemele ja lähme koos Kadriga seenele. Polegi tükk aega nii pikka maad maha käinud, aga metsad on hästi huvitavad. Kadri püüab võimalikult paljusid metsakooslusi näidata ja neid seal leidub. Samas, võrdlen mõttes Saku metsadega ja ka meie kandis on päris mitu metsatüüpi. Et miks nende paljusus nii oluline on? Aga sellepärast, et erinevate puude all ja erinevatel maastikel kasvavad erinevad seeneliigid. Oleks ju igav korjata ainult pilvikuid vms.
23.09. Korralik -2,5. Paraadpeenar sätendab, kõrrelised kõlisevad ja Sun Poweri lehed on klaasjad. Seevastu antakse päeval justnagu tasakaaluks imelist sooja ja päikest. Krüsanteemidel ei ole mitte midagi viga. Hall läheb otse läbi aia, aga krüsanteemid jäävad kasvuhoone varju. Samas üllatab mind lillherneste vastupidavus. Kuigi õied on hommikul nagu suhkrugrasuuriga kaetud, on need välja sulades täiesti elus ja terved.
24.09 Imelik, täna polegi hommikul maa härmas? Jätkan sööstaiandusega. Hommikuti tunnike ja õhtul ka veidi. Pagana vara läheb juba pimedaks. Floksinimedega on tore paberil peenrapuzzlet mängida, et keda kelle kõrvale panna. Ikka kõrgused, värvid ja õitseajad.
25.09 Sümpaatselt soe õhtu. Lausa 13 kraadi plussis. Homseks lubatakse jälle päikest. Jee, vananaistesuvi!:):):)
28.09. Kraadiklaas külma ei näita (+0,5) , aga autokatus on jäätunud ja samasugune salakülm oli eile varahommikul ka. Päeval pilvitud taevad ja päikesepilgar (tuuletu, sooja kuni +17). Mängisin terve päeva floksidega. Varem kõrguste, värvide ja õitseaegade järgi paberile pandud nimed sai nüüd ka peenras kõrvuti seatud. Tore mäng. :)
Aga üldiselt on otste kokkutõmbamise meeleolu. Osa aiailust on öökülmade poolt ära närvutatud, osa pole veel puhkenudki. Viimaste päevadega läks õide haruline lursslill,
tema ongi oktoobrialguse õitseja. Hiina emajuured peavad alles plaani ja kaunis aster ka ei kiirusta. Imeilus on taevassinine aster
ja ka Tii ´Aramis` näitab end täies õies.
29.10 Suurem shoppamine Bauhofis. Eluvajalikud asjad kõik muidugi ning lisaks pressivad ennast kaasa lumivalgete sibullillede komplekt ja üks tikritaim. Tikritaim maksab 50 centi ja peaks olema kuldkollaste marjadega sort. Just sellist ma olen otsinud! :)
Sel päeval pole mõttes enam midagi asjalikku teha kuid õhtupoolikul sattun kogemata külla kus ehtsa kohviga kostitatakse. Inimesega kes tavaliselt kohvi ei joo, teeb tassike head masinakohvi lausa imet. Külast läheb koju hoopis teine inimene. Plaanis olnud lõunauinaku asemel wuhiseb too aeda ja kukub eesaia entroopiaid likvideerima. Väärtuslik happeline muld veetakse kastidesse maja taha, kaetakse kilega. Siis veel tikritibu ja sibulikud mulda. Ilm on ilus ja laseb toimetada. Potikülvid kasvukasse. Natuke teeb muret, et incarvillea on juba idanenud. Eeldasin, et kui seeme taimelt maha kukub ja mulda sattub, siis peaks nagu kõik ok olema ja tegin külvi sügisel. Kui külv peaks untsu minema, siis ei muud kui järgmine aasta uuesti. Emataim on tugev ja tubli. Rohin veel natuke ja siis käib vedru maha.
1.10 Kisub tormiseks. Teen üle hulga aja pilti. Pildid saavad vesised, sest just äsja sadas.
02.10. Öösel on koerakas, tugev tuul ja lõputa vihmad.
Punane krüsanteem
Maastik vahtralehega
Viimased õied. Aknaorvas on ilmselt natuke soojem ja vihm ei ulatu ka tuuseldama.
Aah, se Asplenium ruta-muraria :) Meil on olnud täpselt 3 halla ja mõned uduvihmahood, sellised paariminutilised. Õhukülma pole esinenud
ReplyDeleteEks me ole põhja pool ka. :)
DeleteSügise alguses aias on isegi rohkem värve kui suvel. Või pigem on need erksamad ja tavatumad värvid.
ReplyDeleteKõik on märg, kahe vihma vahel tehtud pildid, see annab ka erksust juurde. Jah, suvel tõesti sellist äkilist kollast ei kohta nagu need kolletunud hookeri kuutõverohi ja hostad.
DeleteMadal kukehari 'Edge' on silmatorkav igal ajal,kuid kevadine ja sügisene värvimäng on lihtsalt võrratu! Mina usun, et ta ületab mitmes punktis üksjagu sarnast hiljutist Chelsea Flower show võitjat 'Atlantist'. Aga 'Atlantise' üle otsustamine jääb edaspidiseks, hetkel veel uustulnuk aias. Sel nädalal ilmestavad vaateid vahtrate erksad värvid, kuid vaevalt jõudsid värvuda, kui tuul juba raputab ja rebib järjest maha.
ReplyDeleteTäitsa nõus `Edge`osas. Esimesel pildil peaks ka `Atlantis`peal olema. Jääb kuusenupsu ja äärekivi vahele, asetseb pildil allpool keskel.
ReplyDeleteMõnusalt kirev ja ilus kõik! Vihmaga meil paraku laiata ei ole, eile isegi kastsin viimaseid istutatud puid.
ReplyDeleteUskumatu, nii erinevad kliimavööndid Eestis, arvasin, et nüüdseks leotab juba kõikjal.
Deletefloksi-male kõlab väga hästi, vahelduseks on päris tore paberil läbi mängida ja siis maha panna. Lurslille lehestik on sul ka väga ilus värviline, ju on hea koht. Mul nad õitsevad juba pikalt, aga lehestik annab ükshaaval alla, kuigi niiskust peaks seal jätkuma. Lummavad vaated sul!
ReplyDeleteTänan. :)
ReplyDeleteAga floksidega on põnev.
Väikese floksikoolituse sain esimese kolme aastaga. Jah, NII palju erinevaid kombeid ja värve. Esimesed alustavad juulis, viimased lõpetavad ohtoobris ja õitseks veelgi kui külmad pidule lõppu ei teeks.