Talv olla tulekul või siis mitte

06.10. Hommik +1,7, päeval +7 . Hea mahe päev. Sügisene suurtuulutus käib majas täie mürinaga, peale lõunat hiilin välja ja alustan aias paraadpeenra pealsete lõikamist. Oleks nagu tõesti veidi vara, sest päevaliilia ja siberi iirise lehed on veel rohelised kuid kuna see kraam asub sinilillede elualas, siis tahaks kangesti näha kuidas neil läinud on ja kuna pealsed tuleb niikuinii maha võtta, siis parem seda teha plusskraadidega kui külmas tuules. Niisiis, alustan lageraiega.
Sinililled on minu suureks rõõmuks täiesti elus. Tagumine aiaäär jääb esialgu ikka veel kõrgemate lillede varju, sest seal on viimased õitsejad: haruline lursslill ja karuputkelehine elulõng.
Inglismaale ennustatakse tänavuseks kõigi aegade kõige külmemat talve, aga kui ma mõtlema hakkan, siis tuleb iga sügis keegi sellise ennustusega välja, lihtsalt kohad vahelduvad. 
07.10 Sünnipäevale minek. Ka tegelikult üks aastate võrdluse moment. Mõni aasta on sel ajal maa külmunud olnud ja kaasa pole muud võtta kui madalat sügisastrit värava kõrvalt, mis on tõesti kõige viimane õitseja ja õied kannatavad kuni  -10. Sel aastal oli lillekimbuks punane täidisõieline krüsanteem, sest kõige kõvem öökülm on seni olnud vaid -2,5 ja aiaäärne peenar jäi puutumata.
Taevas on jätkuvalt märja koha peal. Sööstaiandusest ei tule viimasel ajal midagi välja sest hommikuti ja õhtuti tavaliselt sajab. Täna päeval oli päris uhke sooja päikesega sügisilm, aga õhtul jälle sadu, sadu, kuhu suvi kadus...
10.10 Teen tasapisi teed hostapeenra äärde. Tegelikult puhtal kujul taaskasutus. Krundil ette jäänud lagunenud lubjakivitükid ja kastidesse ladustatud killustik lähevad katteks, all on peenrakangas. Peale tuleb lubjakivikruus. Iga päev meetrike.

11.10. Oktoober on läinud nagu kiirrong, tööl on väikest viisi palundra ja päevad lausa vuhisevad mööda. Õhtul koju tulles on juba pime. Veel on mõtted õue peal laiali (pealsete lõikamine, rohimine, lehtede riisumine), aga kuu lõpuks saab ilmselt juba tubaste tegevuste manu pöörata. Ja vihm, see lõputa vihm, sest peaaegu iga päev sajab. Sooja 4-7 kraadi. Viimasel nädalal on ööd plussis, kõik hilised õitsejad saavad rahus õilmitseda. Neid on päris mitu. Suvel umbrohuna mõjuv ja suhteliselt invasiinvne ebamagun paitab praegu silma.

Sügisel õitsevad krookused on ka ninakesed välja pistnud, paraku mööduvad päevad õisi avamata, sest kogu aeg sajab.

Praegu on juba selline aeg kus ka igasugustest kribalatest pilti tehakse, peaasi, et õis. :)

Alpikannila. Valged õitsevad. Teistel on niisama väga ilusad lehed.

Valged

Aga mida öökülmad ei jõudnud, selle roiutasid lõputud vihmad ja tuuled. Üldpilt paraadpeenrast.

Õpin jätkuvalt flokse tundma, paistab, et mõnel jätkub kuraasi kuni lumeni. Svatogar.

Kaunis aster on lõpuks oma tippvormis. Ka ikka üsna hiline lill.

Alpikannide väga ilusad lehed veelkord :)

mägileesikas hakkab tasapisi värvuma

Ja väike tubli epimeedium, tervitustega Merikesele! :)

13.10. Laupäeval laussadu, pühapäeval on vähe heledam. Sadude vahel saab natsa jälle sööstaiandust harrastada. Panen sibulad maha, kaevan talvitujate potid maasse (jaapani vaher, magnoolia Susan, nutka ebaküpress Strict Weeper ja hõlmikpuu David),  rohin. Võiks ju arvata, et kui praegu korralikult rohida, siis on kevadeni maa must. Tutkit. Soojade talvedega muutuvad peenrad detsembriks kenasti jälle roheliseks.
15.10 Öökülm -2. Kui nii, siis peaks täna palju päikest tulema. Päikesevalgusest on juba suur puudus, sest lausvihmadega on pilved maani ja pime tuleb õhtuti varem peale kui peaks. On päike, aga ma olen sel päeval tööl. No aknast ka kena vaadata. :)