Mõned üleskirjutused aasta lõpust.

18.12 pluss 8, eilseks lubatud torm jäi eelmisest ilmarongist maha ja saabus tänasega. Õues mühiseb ja kohiseb mis kole. Hommikul on tee täis leinakaskede haprate okste tükke ja naabrinaisele tuli terve suur kuusk aeda. Lihtsalt mürts ja valmis.
Ongi 23.12 ja hele JÕUL paistab otse ees. Reede hommikupoolik möödus jõululõuna tähe all ja edasi vurduu, tüdrukutega spaasse! Kui harva käia, on see ikka päris pidu. Mööda saunu ja basseine, mõnus. Pealegi veel heas seltskonnas, missa hing veel tahad. :)
Reede hilisõhtul maandusid meil moosekandid. Nad tulid Hiiumaalt kontserdilt ja läksid kohe magama. Järgmisel hommikul enne kümmet kuulen kuidas üleval keegi räägib "Emme, sa PEAD üles tõusma, kümnest hakkab proov. Tõuse KOHE üles!" Hakkasin siva võileibu tegema, sest ega nad selle tempoga hommikust süüa küll ei jõua. Tulidki alla, unised näod peas, takseerisid pillihunnikut esikus ja otsustasid, et võtavad ainult ukuleled, sest seekord muud pole vaja. "Ja kas sul kahte kaussi on laenata, me peame "Doonau lained" ajal veesolinat tegema?" Võtsid pillid, võileivad ja kausid ning läksid uniselt uksest välja. Artisti elu...
Laupäev läks peenhäälestuse tähe all, tegin paar abitut katset konkus valitsevat entroopiat kukutada kuid sellest ei tulnud midagi välja. Targem annab järele...otsisin muud tegevust.
Õhtul keerasin koos Agara Abilisega kokku neli kilo piparkoogitainast. Kodus lõhnab hästi.
Pühapäeval oli küpsetamine. Kaunistamine on tänapäeval nii lihtsaks tehtud. Poeglasuurid on ilusad värvilised ja kergesti kasutatavad. Meenub kuidas vanasti sai munavalget vahtu klopitud ja mündi, peedi, porgandi ja musta arooniaga värve segatud. Mündimaitselise glasuuriga piparkoogid olid muidu päris põnevad. :)
Pühapäeval tegin üle hulga aja ka ühe põhjaliku aiaringi. Meil on täielik talirahu, transilvaania sinililledel pole isegi pungi veel näha ja ka kõik teised magavad.
Tõsi, mõni priimula ja karukell olid küll segaduses, aga nende puhul on see täiesti tavaline ja uudisekünnist ei ületa.
24.12 Jehhuu! Jõululaupäev. Põrandavaasis lõhnavad tormimurru kuuseoksad ja vaibavabrik töötab täistuuridel. Eile tegin tedremunakirju kaltsuka mahedates beezides toonides ja täna läks telgedele hõbekirjane sinine triibuvaip.
Väldime kommertsjõulusaateid, naudime vabu päevi ja kodus posserdamist. Telekast tuleb õhtuti häid filme, missa hing veel tahad. :)
26.12 Meil on lumi maas. Lähme Kakerdaja rappa piknikule. Tuletegemine lõkkeplatsil on niiske süütematerjaliga paras pongestus, aga lõpuks ta süttib. Muljetavaldavad laudteed kuni järveni ja veel edasi. Rabas on palju rahvast. Üks ilus ja teistmoodi päev looduses. Tänud kõigile kaaskakerdajatele.:)
27.12 Hommikul vaibavabrik ja õhtul retk Viimsi jõulukuuse juurde. Oli ikka äge küll. Leidsime kuuse alt ka täiesti juhuslikult ühe sugulase. Mõni mõis...Eesti on ju nii väike.
28.12 Härra Tibu käib Mammal järel nagu painaja ega võta kuuldagi, et palderjan otsa on saanud. Õhtul on Pirital suur kõhutantsugala ja pärast Päevakoerte saun oma tuntud headuses.
29.12 Jälle aasta vanemaks, tralalaa, aga järgmine verstapost on küll kainestava numbriga. Kuidas ma küll selleni olen jõudnud...Ohjah.
30. 12. Kolm päeva Külmakandis maas olnud lumi on läinud nagu tüdruku tuju. Väljas on pluss 3 ja varesed kraaksuvad rõõmsalt. Päev peaks mitu kukesammu pikem olema, aga näha pole seda kuskilt. Lõpetan viimase vaiba ära.
31.12 Üks pikk ja laisk puhkepäev koos ulmeseriaaliga. Õues miinuskraadid ja kõle tuul. Õhtuks tõmbab tagasi. Ilutulestik ei ole enam moes, aga eramajade vahel on paugutamist päris palju. Head uut aastat! Mitte, et vanal midagi viga oleks olnud. :)

Seitsmeteistkümnes detsember

Viienda detsembri sula algas muidugi suurte vihmasadudega. Koristasin naeruväärseks muunud pakasekanga aiast ära ja katsin alpikannid plaadiga, et talvevihmad suisa pähe ei sajaks.
Laupäeval (09.12) tegime mõnusa pika jalutuskäigu isand Kobrase valduste juurde. Väljal oli valgust nii palju ja metsaalune nii südantsoojendavalt roheline, kõik need samblad, kollad ja piipheinad, kuningakübarate, kannikeste, maasikate ja uibulehtede igihaljad lehed...
Kui eelmisel suvel lasti kopral volilt kraavis sigatseda, siis nüüd on inimene ohjad kindlalt enda kätte haaranud. Eelmisel suvel jäi osa matkarajast juba vee alla, põllul oli järveke ja pilliroog hakkas kraavist metsa tulema. Nüüd oli vesi kadunud ja keegi metsamees hoiab kopratammidel korrapäraselt silma peal. Tammidest välja sikutatud okste kuhjasid kõrgus mitmes kohas. On vast loomakesel väge olnud kõike seda maha närida ja kokku tassida.
Muidugi on kõrge kaldaalune ka urge täis ja lumeajal nähtud jäärada (pläta-pläta pluss järel lohisev sabamõla), mis kraavist üle tee teise kraavi kulges, näitas, et kraavielanik ise ka ikka jätkuvalt elu ja tervise juures on.
Detsember nagu ikka, päevad on nii lühikesed, et enam lühemaks minna ei saa. Ilmad olid kuni kümnendani pluss 4 kuni pluss 6. Enamasti sadas, vahel harva anti päikest ka, siis olid nagu pühad.
Tegin aiatiiru, karvik-astelsõnajalad on imeilusad ja üldse kõik igihaljad kaunitarid.
Krookuste ja võrkiiriste ninakesed on väljas.
11.12 jõudis meile Islandi talvetormi saba ja ilmad läksid külmaks. Öösiti miinus 3-5 kraadi, maa oli mõned päevad külmunud ja lumekirme maas (Sakus, mitte linnas). Nädalavahetusel läks jälle sajuks ja soojaks.
14.12. Remonditööd Lapse juures edenevad jõudsasti. Kambaga on hea nikerdada.
17.12. Vihmased ajad. Oo, päike piilus hetkeks pilvede vahelt, päikest näeb nii harva, et sellest oleks patt kirjutamata jätta. Pluss 2-5.
Sellise soojaga pole elukesel väga vigagi. Elab isegi pimeduse üle. Auto näeb küll välja nagu porikäkk, aga detsembrilõpu varahommikul näha termomeetril +3,7 on täitsa hää. Väljas on nii kenad kevadised ilmad, et isegi kassid hakkavad ülbeks minema.

Ennejõulune kolejutt Külmakandist

Kõik on ühtlaselt tume, taevast sajab jäidet või ei saja ja vahel teeb mõni eriti julm tuuleiil ümber nurga põigates jäist vilisevat häält. Islandil on lumetorm ja tuul 50 m/s. Meil on lihtsalt tuul ja külm, aga muidu lumeta. Vihmavee toru alla ununenud viimane plastikämber puruneb jää survel kummitusliku oigega. Tuul rebib räästast purikaid ja paiskab need külmunud maapinnale kildudeks. Vahel kukub korstnast koldes visisevasse kaminatulle mõni väike jeekim ja põleb koledat kammihaisu levitades ära. Pimedus on rahutu ja tuulest kohavates kuusikutes tuiab ringi marduseid, külmkingi, perglimanahku ja muid muistenditegelasi. Metsas kukub puid ja lendab nõidu. Õhtul välja minek võib lõppeda näo ära külmumisega...või ärategemisega kui valele isendile kõhtu jooksed.  Ennejõulune aeg on novembrist kaasa saanud kõik selle, millega novembris tavaliselt hästi on ja hämarus on halbade ilmade vend...või õde?...(küdi, nadu, nääl).
Kõige selle mäsu vahel hiilivad päkapikud ja täidavad oma ennejõuluseid kohuseid. Kellele kommike, kellele lagritsapulgake, aga kingiks jäetakse nähtavale kohale ka hiiri, oravasabasid ja linnusulgi. Talvise pööripäeva lähedal olevad ajad on huvitavad ajad.
Ühtlases pimeduses on mõned hallimad kohad, need on päevad, aga need ei kesta kunagi kaua. Sellesse tumedasse aastaaega heidab ainsana hägusat valgust miski mis asub kaugel tulevikus. Kui saaks vaevu pimedusest palja silmaga eraldatavat valguskoridori pidi paar nädalat edasi, tulevikku hiilida, siis paistaks valguskoridori lõpus selline kullakarraline (võimalik, et lehtkullaga kaetud) hiilgav uks, mille peale on kirjutatud JÕUL.
Kõik, kes sellest uksest viimaks ometi läbi astuvad, võivad hakata kevadet ootama. :)

Päiksene detsembri algus ja sealt edasi.

Suvel kirjutab aiablogija ilmast, taimedest, aiarallidest, istutamisest, ümberistutamisest, aiamalest, potikõnnist ja kollektsionäärid ka hamsterdamisest. Talvel on kõik muu peale ilma välistatud.
Niisiis:
27.11. Külmunud maapinnale sadas jäidet. Miinus 1 ja muidu suht igav novembrielu muutus plaksupealt maruhuvitavaks. Meie tänaval said kõik lapsi kooli viivad vanemad uljalt driftida ja linnas uisutas kõnniteedel igas vanuses rahvast. Autost oli seda natsa võõrastav vaadata, kuid tööle jõudes tuli mul ka oma osa vapralt ära liuelda, sest ukseni on tervelt 20 meetrit.
28.11. Tööandja koolituspäev Radisson Blue konverentsisaalis. Mõnus vaheldus keset karmi kaamost. Psühholoogiast rääkis Anu Virovere. Särav ja vaimukas lektor meeliköitva loenguga.
Kell 16 on siinmail juba kottpime. Sadas peenikest uduvihma. Paljukest see maainimene ikka puht niisama päälinna sattub...Ei jätnud ka mina olukorda kasutamata. Surfasin niidiotsinguil tunnikese Kangadzunglis (et oleks millega me plastmassist Singerit sööta) ning muidu õhtuse linna peal. Jaht oli hea, komistasin asja käigus unistuste ridikyli otsa. Vat naisteraffa õla- elik käekott on selline asi, millel peab olema kindel mõõt ja kuju. Sellistega kohtub elus vaid loetud korrad.
29.11 hommikul pluss 2,6. Novembri lõpu kohta sümpaatselt plussine, sajab uduvihma. Õhtul hakkab sadama jäidet ja öösel lund. Paistab, et praegusel ajal on hästi päevakorras, et kogu aeg midagi sajaks, mis see iganes ka poleks. Lõikasin plastikust koogikarbi kaanele ümmarguse augu, sikutasin sellest hiina siidpööris `Zebrinus` lehed läbi ja karbi alla, varte ümber puistasin purukuiva turvast. Nüüd peaks olema kaitstud küll. Ei mingit saba maha panemist! Vaata sa mul, kevadel näeme!
30.11 Andresepäev, päike ja lumi pluss helesinine taevas. Mis siis nüüd lahti on...ei sajagi midagi? Päkapikud käivad ka juba. Olid toonud verandale kena rasvase hiire.
Tutvun oma uue Singeriga. Mis siis, et plastmassist ja elektriga. Me saame esimese pooltunni jooksul sina peale ja paistab, et see oli üks väegade hea ost. Söödan Singerit kuni pimedaks läheb. Eks ole neid õmblemist ja parandamist vajavaid asju aastate jooksul päris kenake hunnik kogunenud.
Õhtul miinus 5.
02.12 Sadamisega on kõik jälle korras, iga öö sajab 5 cm lund ja juba kolmandat päeva antakse imeilusat ilma. Hajameelne päike hõljumas kusagil tagapool taevas, helesinine taevalaotus ja mõned unistava väljanägemisega süütud pilved (teame, teame, õhtul tõmmatakse hall vammus selga, sirutatakse hõlmad üle taeva ja sealt tuleb jälle järgmine 5 cm).
Käisin eile aias ja katsin õrnukeste areaali pakasekangaga.
03.12 -8 hommikul. Päeval päike ja dramaatilised taevad ning siis läheb sulaks. Prognoositavalt ka pilve. Järgmise nädala ilmateade ütleb, et igal pool on kogu aeg ühe tilgaga pilv.
05.12. Sula, mõnus. :) Eile oli pluss 6, täna sama. Ka loomad tunnevad, et tore on. Meie muidu nii flegmaatilised kassid jooksid eile õhtul rõõmust kruuksudes majas ringi ja kaklesid rõõmsalt. Peaaegu nagu kevad. :)