Eks kevad ole kõigil keres ja me oleme juba harjunud, et varahommikusele metsaringile minnes hakkab jaama juurest kostma plekist plärinat. Vahepeal puhkab linnuke pead ja siis kostab jälle TRRRTTT!!!
Et võimsamalt esineda, taob rähn taob täiesti teadlikult postiplekki. Vahel vastatakse talle metsast normaalse rähnipõrinaga, vahel mitte. Täna hommikul olid ta viimsedki pidurid üles öelnud. Kui metsaringilt tagasi tulin, pläristas rähn kuuldavasti juba õlletehase territooriumil vastu postiplekki. (Kõla oli tohutult hea, palju parem kui äravaevatud jaama posti katusel.) Sellest tiivustust saades lendas isand mõni aeg hiljem metsatukas ringi nagu pisike paha deemon ja tagus kord ühte kord teist puud. On vast linnukesel väge, ise ei olegi kuigi suur.
Varahommikul -11,3. Maa on külmunud ja ei jõua isegi päevases päikesekullas ära sulada.
Monday, March 23, 2020
Saturday, March 21, 2020
Täispurjes kalendrikevadeni!
pühapäev 08.03.
Veel ei ole aeg katteklaaside ja katteks olnud kuuseokste ära koristamiseks või vähemalt on mul selline tunne, et veel ei ole. Kõiksuguste ninakeste kasvuisu ja õite hulga järgi otsustades aga oleks ikka küll. Asja paneb paika kõle tuul mis nädalavahetusel peffa puhub ja agarate mõtetega aednik tõmbub siivsalt tagasi tubastesse sfääridesse.
Maja kõrval kaitstud nurgakesse istutasin suvel Paeonia cambessedesii. Kes ei tea, siis on tegemist lõunamaa lapsega, keda ka Mallorca pojengiks kutsutakse. Kaunis ühekordne roosa õis lopsaka kuldse tolmukatutiga, taime kõrgus on ca 30 cm.
Sügisel katsin istutuskoha kuiva okkakihiga ja asetasin selle peale tüki vineeri. Kivi kõige peale raskuseks. Kevadel olen alates veebruarist vähemalt kord nädalas vineeri alla piilunud, et kas on juba midagi, aga seni õnneks vaikus. Täna nägin roosat vastu vineeri pitsunud ninakest.
reede 13.03
Vaibavabrik on tänavu uskumatu maniakaalsusega töötanud, kõigepealt kolm erinevat niidikaltsukat Lapse uude buduaari, siis neli valget kahemeetrist poisi büroosse ja hetkel mõnulen villase kaltsuka kallal. Nüüd on aeg omaenda triibuprojektide jaoks. Soe tali on vaibavabriku sõber. Pole vaja pikalt tuba soojaks kütta, saab kohe tööle asuda ja see on mõnus.
Millalgi jaanuaris hakkas uudistes vilksatama klippe koroonaviirusest. Et Hiinas ja Wuhanis ja muudkui levib.
Meedia, see külakell, haaras teemast rõõmuga kinni. Usinasti kajastati nakatunute ja hukkunute numbreid. Märtsis jõudis koroona otsaga ka Eestisse. Poole märtsi pealt kehtestati riigis eriolukord, koolid, lasteaiad, teatrid ja muud kohad kus palju inimesi koos käib, pannakse kinni. Kui 1. maini soovitatakse istuda niisama kodus või teha interneti kaudu kaugtööd, kel see võimalik. Üleeile puhkes linnas ostupaanika. Poed osteti tühjaks. Kummalisel kombel oli ka mujal euroopas eriti ihaldatud kaubaartikliks vetsupaber. Väga veider. Lõpuks selgus, et seda toodetakse Hiinas. Inimestel on hirm, et kui Hiina on kinni kiilunud, siis peab varsti jumalteabmillega hakkama tagumikku pühkima. Siis oleks justnagu mõistetav, aga meile tuleb seda ka Poolast ja Soomest. Kummaline jah. Moodsa maailma hirmud...
Sakus olid poeletid küll natsa hõredamad kui muidu kuid päris tühjust silma ei hakanud.
Laupäev, 14.03.
Öösel sadas maha õhuke kord lund. Hommikul tõusnud hele päike asus seda kohe sulatama. Hakka või kartma neid päikesepäevi...Päeval on kena soe ja öösel tuleb Urr. Nagu ikka märtsis olnud on. Aga mullast väljas olevad ninakesed ju arvavad, et on aprilli keskpaik.
kolmapäev 18.08 Eile hommikul oli jälle -8.
Jah, õues on selline suhteliselt linnusädinane edenev või kahanev kevad, kuid inimesed on täiega ära pööranud. Hästi kummaline olukord. Kui tööle sõita, on linn tühi nagu nädalavahetuse hommikutel kui enamik linlasi alles kodus magab või hommikukohvi joob.
Meie labor tööd kodus teha ei saa ja mis seal siis ikka. Igaüks istub oma toas, hajutatuse mõttes on meil ok ja muudkui nohistame oma projektide kallal.
neljapäev 19.03
Hommikuse kõnniringi ajal lendas hanede kolmnurk üle pea. Ivakese aja pärast veel teinegi. Kaagatati erutatult, kuid rivi püsis sellegipoolest ühtlane. Täna on metsikmetsik päike väga sinise taevaga kus ei ole mitte ühtegi pilve. Jaama juures tagus rähn plekkmütsikest, millega on kaetud elektripost. TRRRRRT!!! ja kaheteistsekundiline paus (ilmselt puhkas pead), aga väga isane hääl, kujutan ette, et teistel rähnidel võtab põlved nõrgaks.
Aiaringi tehes avastasin transilvaania sinilille poja. Votkus lops! Ons tema siis talvel kasvanud? Sügisel ma oleksin ju märganud...või siis mitte... Aga veel põnevam on see, et tibuke kasvab nii roosast, sinisest kui valgest transilvaanlasest ühekaugusel, et mis värvi võiks olla tema õis?
Oh, nii isutab juba aia järele, aga tavaliselt kõmatab nädalavahetustel kas miinuskraadid või sajab vihma. Kumbagagi pole hea. Ehk on tuleva nädalavahetusega rohkem õnne...
20.03. Tere kevad! :) Hoolimata eilsest pilvitust ilmast ei olnudki öö pakaseline. Selline -0, aia peal on veidi niisket härma. Varasemad krookused on hiilgevormis.
Golden beauty
Cream Beauty
Blue Pearl
White Triumphator
Purple Gem
Sunshine
Sea Breeze
Nagu müür
Ja veel
Ning kivilad hakkavad tasapisi õide minema, saxifraga burseriana Grandiflora
saxifraga b. Falstaff
Draba hispanica
Kõige varasem saxifraga, silt on minema pannud
Poolunes
Elmera racemosal on huvitav kaitsevärvus
21.03. Varahommikul -9. Hea, et õhtul Mallorca pojengile mütsi pähe panin. Ma olen seda varemgi tõdenud, et mitte meie talved ei tapa vaid hoopis kevaded. Ees on imeline päev pilvitu taevaga ja öösel tuleb pakane. Kaunist kevadet! :)
Veel ei ole aeg katteklaaside ja katteks olnud kuuseokste ära koristamiseks või vähemalt on mul selline tunne, et veel ei ole. Kõiksuguste ninakeste kasvuisu ja õite hulga järgi otsustades aga oleks ikka küll. Asja paneb paika kõle tuul mis nädalavahetusel peffa puhub ja agarate mõtetega aednik tõmbub siivsalt tagasi tubastesse sfääridesse.
Maja kõrval kaitstud nurgakesse istutasin suvel Paeonia cambessedesii. Kes ei tea, siis on tegemist lõunamaa lapsega, keda ka Mallorca pojengiks kutsutakse. Kaunis ühekordne roosa õis lopsaka kuldse tolmukatutiga, taime kõrgus on ca 30 cm.
Sügisel katsin istutuskoha kuiva okkakihiga ja asetasin selle peale tüki vineeri. Kivi kõige peale raskuseks. Kevadel olen alates veebruarist vähemalt kord nädalas vineeri alla piilunud, et kas on juba midagi, aga seni õnneks vaikus. Täna nägin roosat vastu vineeri pitsunud ninakest.
reede 13.03
Vaibavabrik on tänavu uskumatu maniakaalsusega töötanud, kõigepealt kolm erinevat niidikaltsukat Lapse uude buduaari, siis neli valget kahemeetrist poisi büroosse ja hetkel mõnulen villase kaltsuka kallal. Nüüd on aeg omaenda triibuprojektide jaoks. Soe tali on vaibavabriku sõber. Pole vaja pikalt tuba soojaks kütta, saab kohe tööle asuda ja see on mõnus.
Millalgi jaanuaris hakkas uudistes vilksatama klippe koroonaviirusest. Et Hiinas ja Wuhanis ja muudkui levib.
Meedia, see külakell, haaras teemast rõõmuga kinni. Usinasti kajastati nakatunute ja hukkunute numbreid. Märtsis jõudis koroona otsaga ka Eestisse. Poole märtsi pealt kehtestati riigis eriolukord, koolid, lasteaiad, teatrid ja muud kohad kus palju inimesi koos käib, pannakse kinni. Kui 1. maini soovitatakse istuda niisama kodus või teha interneti kaudu kaugtööd, kel see võimalik. Üleeile puhkes linnas ostupaanika. Poed osteti tühjaks. Kummalisel kombel oli ka mujal euroopas eriti ihaldatud kaubaartikliks vetsupaber. Väga veider. Lõpuks selgus, et seda toodetakse Hiinas. Inimestel on hirm, et kui Hiina on kinni kiilunud, siis peab varsti jumalteabmillega hakkama tagumikku pühkima. Siis oleks justnagu mõistetav, aga meile tuleb seda ka Poolast ja Soomest. Kummaline jah. Moodsa maailma hirmud...
Sakus olid poeletid küll natsa hõredamad kui muidu kuid päris tühjust silma ei hakanud.
Laupäev, 14.03.
Öösel sadas maha õhuke kord lund. Hommikul tõusnud hele päike asus seda kohe sulatama. Hakka või kartma neid päikesepäevi...Päeval on kena soe ja öösel tuleb Urr. Nagu ikka märtsis olnud on. Aga mullast väljas olevad ninakesed ju arvavad, et on aprilli keskpaik.
kolmapäev 18.08 Eile hommikul oli jälle -8.
Jah, õues on selline suhteliselt linnusädinane edenev või kahanev kevad, kuid inimesed on täiega ära pööranud. Hästi kummaline olukord. Kui tööle sõita, on linn tühi nagu nädalavahetuse hommikutel kui enamik linlasi alles kodus magab või hommikukohvi joob.
Meie labor tööd kodus teha ei saa ja mis seal siis ikka. Igaüks istub oma toas, hajutatuse mõttes on meil ok ja muudkui nohistame oma projektide kallal.
neljapäev 19.03
Hommikuse kõnniringi ajal lendas hanede kolmnurk üle pea. Ivakese aja pärast veel teinegi. Kaagatati erutatult, kuid rivi püsis sellegipoolest ühtlane. Täna on metsikmetsik päike väga sinise taevaga kus ei ole mitte ühtegi pilve. Jaama juures tagus rähn plekkmütsikest, millega on kaetud elektripost. TRRRRRT!!! ja kaheteistsekundiline paus (ilmselt puhkas pead), aga väga isane hääl, kujutan ette, et teistel rähnidel võtab põlved nõrgaks.
Aiaringi tehes avastasin transilvaania sinilille poja. Votkus lops! Ons tema siis talvel kasvanud? Sügisel ma oleksin ju märganud...või siis mitte... Aga veel põnevam on see, et tibuke kasvab nii roosast, sinisest kui valgest transilvaanlasest ühekaugusel, et mis värvi võiks olla tema õis?
Oh, nii isutab juba aia järele, aga tavaliselt kõmatab nädalavahetustel kas miinuskraadid või sajab vihma. Kumbagagi pole hea. Ehk on tuleva nädalavahetusega rohkem õnne...
20.03. Tere kevad! :) Hoolimata eilsest pilvitust ilmast ei olnudki öö pakaseline. Selline -0, aia peal on veidi niisket härma. Varasemad krookused on hiilgevormis.
Romance
Ja veel
Ungari sügislill
Poolunes
Elmera racemosal on huvitav kaitsevärvus
Tuesday, March 10, 2020
Märts, jehuu! :)
Märtsi algus: Plirts, plärts jne, aga sulab. Ei ole lumepõlgaja kõrvale paremat muusikat kui tiheda vihma sabin aknal. Vii pealegi ära pööningule oma suusad, mees, sest neid ei lähe sul tänavu enam tarvis... :)
Kassid muhelevad ja seerivad aiva õuevahet, Bondi nägu on öösel jälle lõhki tõmmatud, kuid kõik on kõige paremas korras, sest sajab kevadvihma ja õues on soe.
Aednik muheleb ka, sest järgemööda ilmuvad lumevaiba alt nähtavale värvilised aarded, üks ilusam kui teine. Paistab, et osad võrkiirised ei mallanud lume allgi oodata millal see kaela sadanud valetali sulama hakkab ja tegid lihtsalt õied lahti.
Teise korruse jahedasse tuppa koguneb juba potte. Dauuria rododendroni tulek viitab võimalusele, et ma saan oma aia mais jälle ümber tõsta, aga selles ei oleks mitte midagi mis uudisekünnist ületaks. Ümbertõstmine, ehk aiamale käib iga suvi. Mitte, et see just mu moto nüüd oleks, aga midagi sinnapoole küll. Kõige suuremaks muudatuseks on kuusehekist loobumine. Selle asemele lähevad mõned jugapuud, dauuria rodo ja jaapani ning kollane rodo.
05.03. Paar päeva sadu ja kuni pluss 2 on lumele lõpu peale teinud. Aed näeb välja nagu vanasti aprilli alguses. Varjulisemates kohtades on veel lumeriismeid, aga muidu üsna kevadene. Kivirike mätastest vilgub värve. Täna on 6 kraadi sooja, kevad on täiega tagasi, jee! :)
Näsiniin puhkeb kohe-kohe
07.03 Kuna tellitud vaibad on valmis, siis saan jälle vabavormis asjadega tegelema hakata. Taon kokku pool villast kaltsuvaipa ja jään väga rahule. Aias vupsab aina rohkem võrkiiriseid maapinnale. Jah, krookused muidugi ka, kuid lõviosa tegijatest moodustab praegu võrkiiris. Värvid on varakevadel nii väärtuslikud.
Nädala sees saabunud alpikannid istutan aeda maha. Julgestan kuuseokstega, aga vist pole vajadust. Pikem ilmateade näitab pikka jahedat kevadet ilma eriliste temperatuurilangusteta.
08.03 Peakokk valmistab naistepäevaks rosmariiniga ahjukartuleid ja erilise vaabaga kaetud ribiliha, mille peale lapselaps ütleb, et ta pole elus nii head liha saanud. Ja ise kirjutaks ka kahe käega alla.
10.03 Mitu päeva minu ümber tiirutanud nohu saab mu lõpuks kätte. Oli seda veel vaja...
Kassid muhelevad ja seerivad aiva õuevahet, Bondi nägu on öösel jälle lõhki tõmmatud, kuid kõik on kõige paremas korras, sest sajab kevadvihma ja õues on soe.
Aednik muheleb ka, sest järgemööda ilmuvad lumevaiba alt nähtavale värvilised aarded, üks ilusam kui teine. Paistab, et osad võrkiirised ei mallanud lume allgi oodata millal see kaela sadanud valetali sulama hakkab ja tegid lihtsalt õied lahti.
Teise korruse jahedasse tuppa koguneb juba potte. Dauuria rododendroni tulek viitab võimalusele, et ma saan oma aia mais jälle ümber tõsta, aga selles ei oleks mitte midagi mis uudisekünnist ületaks. Ümbertõstmine, ehk aiamale käib iga suvi. Mitte, et see just mu moto nüüd oleks, aga midagi sinnapoole küll. Kõige suuremaks muudatuseks on kuusehekist loobumine. Selle asemele lähevad mõned jugapuud, dauuria rodo ja jaapani ning kollane rodo.
05.03. Paar päeva sadu ja kuni pluss 2 on lumele lõpu peale teinud. Aed näeb välja nagu vanasti aprilli alguses. Varjulisemates kohtades on veel lumeriismeid, aga muidu üsna kevadene. Kivirike mätastest vilgub värve. Täna on 6 kraadi sooja, kevad on täiega tagasi, jee! :)
07.03 Kuna tellitud vaibad on valmis, siis saan jälle vabavormis asjadega tegelema hakata. Taon kokku pool villast kaltsuvaipa ja jään väga rahule. Aias vupsab aina rohkem võrkiiriseid maapinnale. Jah, krookused muidugi ka, kuid lõviosa tegijatest moodustab praegu võrkiiris. Värvid on varakevadel nii väärtuslikud.
Nädala sees saabunud alpikannid istutan aeda maha. Julgestan kuuseokstega, aga vist pole vajadust. Pikem ilmateade näitab pikka jahedat kevadet ilma eriliste temperatuurilangusteta.
08.03 Peakokk valmistab naistepäevaks rosmariiniga ahjukartuleid ja erilise vaabaga kaetud ribiliha, mille peale lapselaps ütleb, et ta pole elus nii head liha saanud. Ja ise kirjutaks ka kahe käega alla.
10.03 Mitu päeva minu ümber tiirutanud nohu saab mu lõpuks kätte. Oli seda veel vaja...
Monday, March 2, 2020
Külma lõpuga kuum veebruar.
17.02
Tormised ilmad. Juba eile õhtul möllas korralikult. Tuuled on toonud kuhjaga sooja või on soe toonud kuhjaga tuuli. Igatahes õues on pluss 6.
Kolm valget vaipa said valmis, seega olen lubatud graafikus, kuid nüüd selgus, et vaibad ei ole ühepikkused ja vaibavabrikul tuleb pikemad natuke lühemaks teha.
Kuu lõppu ulatuv ilmateade näitab, et seesinane kevad jätkub mõningate miinustega siiski suhteliselt leebelt kuni veebruari lõpuni. Kindlustunne kasvab ja ninakesed aias sirutuvad julgelt pikemaks.
18.02 hommikul pluss 4, tormine. Tegin vaibad lühemaks. Päris tore oli neid korraga üksteise kõrval näha, sest seni on tellija nad kohe ära napsanud kui mõni valmib.
19.02 pluss 2 varahommikul. Oh, SELLINE mõnus soe veebruar! :) See kaardistamine võib pikapeale tüütuna tunduda kuid ma tahan ka hiljem, (lõdisedes järgmise aasta pakaselises ja lõppematus veebruaris) nautida seda kõige soojemat talve, et kuidas ikka oli ja mis kõik oli.
Rohisin enne tööle minekut pool tunnikest paraadpeenra nurgas. Vastikud veikesed umbrohud, mis kasvavad isegi talvel...Vähe sellest, nad suudavad ka seemne valmis teha ja ennast uuesti külvata. Kevad süveneb. Kuulsin hommikul esimest korda musträsta laulu.
Karvikutel on on ka kevad südames. Bondi nägu on iga päevaga rohkem katki kratsitud. Seda pole tõesti juba aastaid olnud. Kuid ühel hilisõhtul tuleb ka siivas Härra Tibu tagajalga longates tuppa. Kas jäi "kogemata kuuli ette"? Ja mõlemad on nn lõigatud kassid. Einoh!
20.02. Päike üksikute valgete pilvelammaste karjas. Õhtul koju sõites on taevas juba valgusekuma. Päev on mitu tundi pikem.
21.02 Kevade moodi asi süveneb. Tivide paarike on päris lille moodi läinud, naabrite aias valendab lumikellukestest ja maa on hakanud ärkamise järgi lõhnama. Läksin reede varahommikul tööle, musträstas trillerdas kusagil läheduses, vaikne, niiske ja metsalõhnane hommik. Pluss 2.
24.02 Kenad pehmed ilmad, käisime laupäeval laste juures soolaleivapeol ja pühapäeval päevakoerte juures saunas. Pühapäeva õhtul koju tulles näitas autotermomeeter linnas pluss 6.
Vabariigi aastapäeval oli imeilus päike ja külas käis selle aasta esimene aiakülaline. Lehise juures oli meil väike peatus ja külaline küsis tavapärase küsimuse "Oi, kas see andis otsad või?":).
Õhtul õues enam nii soe ei olnud. Läksin ja viskasin õhtul Bartzella punastele ninakestele mulda pähe ja kummutasin roniva käokinga rosetile suure veenõu peale. Kui ilmateade lubab kuskil eestimaa nurgas -6, siis meil tuleb -7 või -8. Paigaldasime mullu isegi kontrolltermomeetri, nüüd saab kahe keskmise võtta. :)
Kahe keskmine oli -7 millegagi.
26.02 hommikul on -5 ja lumi maas, seda on lausa 5 cm. Päev otsa möllab mis kole. Õhtuks on 10 cm.
27.02. hommik. -2 Õues on jäle valge. Paras Alaska õudukas. Öö läbi ju sadas. Ajan vatid selga ja lähen teeradu sisse ajama. Kallis kaasa müttab juba parkimisplatsil. Lume paksus on 15-20cm, kuid õnneks on see kohev ja kerge. Hanged on muidugi 30-40 cm. Viskan lund ja otsin mõttes positiivseid aspekte. Peab ju midagi olema! Alati on. Läheb tükk aega kuni kasvuhooneni jõuan. Oh, ometigi üks positivus! :) Hea võimalus kasvuhoonet seestpoolt niisutada, loobin seemikute potid lund täis.
Aga kusagil seal selle paksu valge teki all on kõik see õieilu ja ninakesed. Internet on lumepilte täis. Fui.
Päeval paistab hele päike, niipea ilmselt veel soojaks ei lähe, sest hele päike päeval tähendab veebruaris külma ööd. Aga selle lumeõnnetuse ärasulamiseks on vaja kosmilist kogust soojust.
Ja siis veel need kel juba ninad väljas ja kes võisid ootamatu talve peale ära solvuda. Muide, ma kontrollisin, mu eriline lemmiklaps Paeonia cambessedesii on ikka veel kenasti katte all ja talveunes kuid ebaküdooniatel olid suured õiepungad peal ja Hemsley käoking jõudis varase kevade sunnil päris suure rohelise rosetikese maa seest välja ajada.
28.02 -5 hommikul, kena päike päeval ja -9 õhtul.
Kui lõunast koju tulen, on naabrite vahtrad ja tammed õnnest pööraseid pisilinde täis. Jaa, kevad ikka südames kõigest lumest hoolimata.
Õhtul läheb äksõniks, telefonikõne, jess, juba sõidan! viskan telekapuldi käest ja wuhisen enne pimeda tulekut linna puude ja põõsaste järele. Oh, kõik kolm on nii ilusad ja suured, igaühele midagi. Viin puud üles jahedasse tuppa ja jään kevadet ootama.
Kevade asemel tuleb öösel pakane. Meil näitab varahommikul -15,9.
Tubased kostilised on muidugi kaitstud ja lumealuste pärast ma ka ei muretse kuid jah, liiga varased õiepungad saavad ilmselt julmalt äranäpistatud.
29.02 Sula on tulemas. Asi seegi.
Tormised ilmad. Juba eile õhtul möllas korralikult. Tuuled on toonud kuhjaga sooja või on soe toonud kuhjaga tuuli. Igatahes õues on pluss 6.
Kolm valget vaipa said valmis, seega olen lubatud graafikus, kuid nüüd selgus, et vaibad ei ole ühepikkused ja vaibavabrikul tuleb pikemad natuke lühemaks teha.
Kuu lõppu ulatuv ilmateade näitab, et seesinane kevad jätkub mõningate miinustega siiski suhteliselt leebelt kuni veebruari lõpuni. Kindlustunne kasvab ja ninakesed aias sirutuvad julgelt pikemaks.
18.02 hommikul pluss 4, tormine. Tegin vaibad lühemaks. Päris tore oli neid korraga üksteise kõrval näha, sest seni on tellija nad kohe ära napsanud kui mõni valmib.
19.02 pluss 2 varahommikul. Oh, SELLINE mõnus soe veebruar! :) See kaardistamine võib pikapeale tüütuna tunduda kuid ma tahan ka hiljem, (lõdisedes järgmise aasta pakaselises ja lõppematus veebruaris) nautida seda kõige soojemat talve, et kuidas ikka oli ja mis kõik oli.
Rohisin enne tööle minekut pool tunnikest paraadpeenra nurgas. Vastikud veikesed umbrohud, mis kasvavad isegi talvel...Vähe sellest, nad suudavad ka seemne valmis teha ja ennast uuesti külvata. Kevad süveneb. Kuulsin hommikul esimest korda musträsta laulu.
Karvikutel on on ka kevad südames. Bondi nägu on iga päevaga rohkem katki kratsitud. Seda pole tõesti juba aastaid olnud. Kuid ühel hilisõhtul tuleb ka siivas Härra Tibu tagajalga longates tuppa. Kas jäi "kogemata kuuli ette"? Ja mõlemad on nn lõigatud kassid. Einoh!
20.02. Päike üksikute valgete pilvelammaste karjas. Õhtul koju sõites on taevas juba valgusekuma. Päev on mitu tundi pikem.
21.02 Kevade moodi asi süveneb. Tivide paarike on päris lille moodi läinud, naabrite aias valendab lumikellukestest ja maa on hakanud ärkamise järgi lõhnama. Läksin reede varahommikul tööle, musträstas trillerdas kusagil läheduses, vaikne, niiske ja metsalõhnane hommik. Pluss 2.
24.02 Kenad pehmed ilmad, käisime laupäeval laste juures soolaleivapeol ja pühapäeval päevakoerte juures saunas. Pühapäeva õhtul koju tulles näitas autotermomeeter linnas pluss 6.
Vabariigi aastapäeval oli imeilus päike ja külas käis selle aasta esimene aiakülaline. Lehise juures oli meil väike peatus ja külaline küsis tavapärase küsimuse "Oi, kas see andis otsad või?":).
Õhtul õues enam nii soe ei olnud. Läksin ja viskasin õhtul Bartzella punastele ninakestele mulda pähe ja kummutasin roniva käokinga rosetile suure veenõu peale. Kui ilmateade lubab kuskil eestimaa nurgas -6, siis meil tuleb -7 või -8. Paigaldasime mullu isegi kontrolltermomeetri, nüüd saab kahe keskmise võtta. :)
Kahe keskmine oli -7 millegagi.
26.02 hommikul on -5 ja lumi maas, seda on lausa 5 cm. Päev otsa möllab mis kole. Õhtuks on 10 cm.
27.02. hommik. -2 Õues on jäle valge. Paras Alaska õudukas. Öö läbi ju sadas. Ajan vatid selga ja lähen teeradu sisse ajama. Kallis kaasa müttab juba parkimisplatsil. Lume paksus on 15-20cm, kuid õnneks on see kohev ja kerge. Hanged on muidugi 30-40 cm. Viskan lund ja otsin mõttes positiivseid aspekte. Peab ju midagi olema! Alati on. Läheb tükk aega kuni kasvuhooneni jõuan. Oh, ometigi üks positivus! :) Hea võimalus kasvuhoonet seestpoolt niisutada, loobin seemikute potid lund täis.
Aga kusagil seal selle paksu valge teki all on kõik see õieilu ja ninakesed. Internet on lumepilte täis. Fui.
Päeval paistab hele päike, niipea ilmselt veel soojaks ei lähe, sest hele päike päeval tähendab veebruaris külma ööd. Aga selle lumeõnnetuse ärasulamiseks on vaja kosmilist kogust soojust.
Ja siis veel need kel juba ninad väljas ja kes võisid ootamatu talve peale ära solvuda. Muide, ma kontrollisin, mu eriline lemmiklaps Paeonia cambessedesii on ikka veel kenasti katte all ja talveunes kuid ebaküdooniatel olid suured õiepungad peal ja Hemsley käoking jõudis varase kevade sunnil päris suure rohelise rosetikese maa seest välja ajada.
28.02 -5 hommikul, kena päike päeval ja -9 õhtul.
Kui lõunast koju tulen, on naabrite vahtrad ja tammed õnnest pööraseid pisilinde täis. Jaa, kevad ikka südames kõigest lumest hoolimata.
Õhtul läheb äksõniks, telefonikõne, jess, juba sõidan! viskan telekapuldi käest ja wuhisen enne pimeda tulekut linna puude ja põõsaste järele. Oh, kõik kolm on nii ilusad ja suured, igaühele midagi. Viin puud üles jahedasse tuppa ja jään kevadet ootama.
Kevade asemel tuleb öösel pakane. Meil näitab varahommikul -15,9.
Tubased kostilised on muidugi kaitstud ja lumealuste pärast ma ka ei muretse kuid jah, liiga varased õiepungad saavad ilmselt julmalt äranäpistatud.
29.02 Sula on tulemas. Asi seegi.
Subscribe to:
Posts (Atom)
