Külma lõpuga kuum veebruar.

17.02
Tormised ilmad. Juba eile õhtul möllas korralikult. Tuuled on toonud kuhjaga sooja või on soe toonud kuhjaga tuuli. Igatahes õues on pluss 6.
Kolm valget vaipa said valmis, seega olen lubatud graafikus, kuid nüüd selgus, et vaibad ei ole ühepikkused ja vaibavabrikul tuleb pikemad natuke lühemaks teha.
Kuu lõppu ulatuv ilmateade näitab, et seesinane kevad jätkub mõningate  miinustega siiski suhteliselt leebelt kuni veebruari lõpuni. Kindlustunne kasvab ja ninakesed aias sirutuvad julgelt pikemaks.
18.02 hommikul pluss 4, tormine. Tegin vaibad lühemaks. Päris tore oli neid korraga üksteise kõrval näha, sest seni on tellija nad kohe ära napsanud kui mõni valmib.
19.02  pluss 2 varahommikul. Oh, SELLINE mõnus soe veebruar! :) See kaardistamine võib pikapeale tüütuna tunduda kuid ma tahan ka hiljem, (lõdisedes järgmise aasta pakaselises ja lõppematus veebruaris) nautida seda kõige soojemat talve, et kuidas ikka oli ja mis kõik oli.
Rohisin enne tööle minekut pool tunnikest paraadpeenra nurgas. Vastikud veikesed umbrohud, mis kasvavad isegi talvel...Vähe sellest, nad suudavad ka seemne valmis teha ja ennast uuesti külvata. Kevad süveneb. Kuulsin hommikul esimest korda musträsta laulu.
Karvikutel on on ka kevad südames. Bondi nägu on iga päevaga rohkem katki kratsitud. Seda pole tõesti juba aastaid olnud. Kuid ühel hilisõhtul tuleb ka siivas Härra Tibu tagajalga longates tuppa. Kas jäi "kogemata kuuli ette"? Ja mõlemad on nn lõigatud kassid. Einoh!
20.02. Päike üksikute valgete pilvelammaste karjas. Õhtul koju sõites on taevas juba valgusekuma. Päev on mitu tundi pikem.
21.02 Kevade moodi asi süveneb. Tivide paarike on päris lille moodi läinud, naabrite aias valendab lumikellukestest ja maa on hakanud ärkamise järgi lõhnama. Läksin reede varahommikul tööle, musträstas trillerdas kusagil läheduses, vaikne, niiske ja metsalõhnane hommik. Pluss 2.
24.02 Kenad pehmed ilmad, käisime laupäeval laste juures soolaleivapeol ja pühapäeval päevakoerte juures saunas. Pühapäeva õhtul koju tulles näitas autotermomeeter linnas pluss 6.
Vabariigi aastapäeval oli imeilus päike ja külas käis selle aasta esimene aiakülaline. Lehise juures oli meil väike peatus ja külaline küsis tavapärase küsimuse "Oi, kas see andis otsad või?":).
Õhtul õues enam nii soe ei olnud. Läksin ja viskasin õhtul Bartzella punastele ninakestele mulda pähe ja kummutasin roniva käokinga rosetile suure veenõu peale. Kui ilmateade lubab kuskil eestimaa nurgas -6, siis meil tuleb -7 või -8. Paigaldasime mullu isegi kontrolltermomeetri, nüüd saab kahe keskmise võtta. :)
Kahe keskmine oli -7 millegagi.
26.02  hommikul on -5 ja lumi maas, seda on lausa 5 cm. Päev otsa möllab mis kole. Õhtuks on 10 cm.
27.02. hommik. -2 Õues on jäle valge. Paras Alaska õudukas. Öö läbi ju sadas. Ajan vatid selga ja lähen teeradu sisse ajama. Kallis kaasa müttab juba parkimisplatsil. Lume paksus on 15-20cm, kuid õnneks on see kohev ja kerge. Hanged on muidugi 30-40 cm. Viskan lund ja otsin mõttes positiivseid aspekte. Peab ju midagi olema! Alati on. Läheb tükk aega kuni kasvuhooneni jõuan. Oh, ometigi üks positivus! :) Hea võimalus kasvuhoonet seestpoolt niisutada, loobin seemikute potid lund täis.
Aga kusagil seal selle paksu valge teki all on kõik see õieilu ja ninakesed. Internet on lumepilte täis. Fui.
Päeval paistab hele päike, niipea ilmselt veel soojaks ei lähe, sest hele päike päeval tähendab veebruaris külma ööd. Aga selle lumeõnnetuse ärasulamiseks on vaja kosmilist kogust soojust.
Ja siis veel need kel juba ninad väljas ja kes võisid ootamatu talve peale ära solvuda. Muide, ma kontrollisin, mu eriline lemmiklaps Paeonia cambessedesii on ikka veel kenasti katte all ja talveunes kuid ebaküdooniatel olid suured õiepungad peal ja Hemsley käoking jõudis varase kevade sunnil päris suure rohelise rosetikese maa seest välja ajada.
28.02 -5 hommikul, kena päike päeval ja -9 õhtul.
Kui lõunast koju tulen, on naabrite vahtrad ja tammed õnnest pööraseid pisilinde täis. Jaa, kevad ikka südames kõigest lumest hoolimata.
Õhtul läheb äksõniks, telefonikõne, jess, juba sõidan! viskan telekapuldi käest ja wuhisen enne pimeda tulekut linna puude ja põõsaste järele. Oh, kõik kolm on nii ilusad ja suured, igaühele midagi. Viin puud üles jahedasse tuppa ja jään kevadet ootama.
Kevade asemel tuleb öösel pakane. Meil näitab varahommikul -15,9.
Tubased kostilised on muidugi kaitstud ja lumealuste pärast ma ka ei muretse kuid jah, liiga varased õiepungad saavad ilmselt julmalt äranäpistatud.
29.02 Sula on tulemas. Asi seegi.