Vihmane mai.

 Mai esimene nädal oli jahe, mai teine nädal oli pilgeni täis kuuma päikest ning meenutas sügavalt suve (varjus kuni +26) ja kolmas nädal oli vihmane. Mõned päevad lausa püsivihmased. Samas, kui ma elaksin mesilamaal, siis seal näikse hoopis teised tuuled puhuvat. Paaril korral on nii olnud, et kui meil sajab, siis on mesilamaal neli kraadi soojem ja päike. Votnii. :)

Aga selle vaba kuuga on sedasi, et vaevalt saad aiale ringi peale tehtud kui pool puhkust juba läbi. Ilus on muidugi, lõpmata ilus iga päev. 

Kevaded on tegelikult kõik imelised. Jahedad ilmad pole takistanud ei istutusi ega  ümberistutusi, pigem ongi jahedaga parem mullatöid teha kui leitsakuga. Pikalt kodus olla on üle mõistuse mõnus. Iga päev mingi uus õis ja fantastiline on olla ka ise päev läbi kohal kui idahüatsindid lõhnavad, kaheldav jefersoonia

 ja kevadmagun 

oma lühikest perfomaanssi etendavad ning sinililled, oo, need olid sel kevadel kõik väga lopsakad ja ilusad. Sest maikuu polnud põuane nagu tavaliselt. Ka pojengid tõotavad dzungliks kasvada. Lopsakus hakkab tasapisi maad võtma. Armuline ja hea kevad, hoiab siiski pigem jahedamat joont ja öökülmu pole kuni kuu lõpuni ette näha. Tänavu saab ka enamuse tikreid ära võrrelda. Kevadel selgus, et neid on 7 mitte kuus. Seitsmes on kõigest pistoks kuid sellegipoolest. Ta võib mõne väga põneva põõsa pistoks olla, sest ega selle suve aednik ei mäleta mis eelmise suve aednik kokku võib olla tassinud. Igatahes, mul on siin huvitav, jah. :)

Hea sõber küsis, et noh, kas sul on spargel juba üleval? Milline spargel? Sügisel ju tõid Viljandimaalt suure spargli...Issandjumal, muidugi spargel...jajah, aga kus? No ei ole reaalis sellist kohta kust võiks tõusta suur lopsakas asparaagusepuhmik. Võtsin loogika appi, et kuhu ma istutaksin suure pesa paljutõotavaid juurikaid. Leidsingi üles. :) Lihtsalt, et praegu troonivad selle koha peal lopsakad püvililled (mis juba õitsenud on, võin pealsed juba varst maha lõigata). Kuna püvilille sibul on 30 cm sügavusel, siis on lihtne sinna sibulaid puutumata sügisel kasvõi tikker peale istutada...või siis asparaagus. Nii, et alles ja puha, lihtsalt püvililled on peal ja asparaaguse jaoks on veel natuke jahe ninakesi välja pista. Mäletan, et Räpinas õpetati väikeses aias ruumi kokkuhoidmise tarbeks korrusistutusi, et kõigepealt varakevadiste lillede sibulad siis nende alla tulbid ja kõige peale mõni pinnakatja, et hiljem ei jääks tühja kohta. Asparaaguse ja püvilille liidu peale küll ükski õppejõud ei tulnud (endalegi tundub väga kreisi, aga on võimalik). Kenakena, igavene lahmakas maad on kokku hoitud. :)

Aga peale toda kuumalainet ühel nädalal, mis priimulad ruttu läbi põletas, on jahe olnud. Mõned külmahellad taimed, nagu kuldkingad, laikellukad, hostad ja sõnajalad on väga ettevaatlikud oma ilu maapinnale toomisega. Aga kõrvikutele meeldib selline pilvealune jahe ilm väga ja nemad nüüd alustavadki.

Tänavune mai jätkab eelmise suve joont (mis oli keskmiselt vihmane) ja huvitav on vaadata kuidas taimestik aias ümber kohaneb. Kui seni polnud oma aiast võimalik eriti karulauku näpsida (olid nirukesed ja üle paari peotäie ei raatsinud), siis nüüd vohab karulauk nigut hull ja on teist vaba voli järgi ka salatiks hakitud. Muidugi vohab ka igasugune umbrohi nigut hull ja see meeldib mulle palju vähem. 

21. 05. Palju aiakülalisi korraga ja esimest päeva on sel nädalal mõnevõrra vihmatum ilm nii et laseb isegi verandal istuda. On pluss 16 ja õhtupoole lausa päikest. Vähemalt ei saja. Magnoolia `Susan`, mis seni nädal aega oma õisi kramplikult kinni hoidis, teeb need lahti. Tulbid annavad ka korraliku etenduse. Külalised jäävad rahule.

Tulbid `Salmon Impression`; `Van Eijk`; `Daydream` ja vanaaegne punane Darwini tulp esiplaanil

Tulipa greigii `Mekka Melody`

`Triple-A`

22.05 Kenad päikesepaisted vahelduvad pauguvihmadega. Natuke puudeladumist, natuke rohimist ja natuke ühte ja teist. Kurk on kasvuhoones idanenud. Üldiselt ei jaga ma sellest kurgindusest ja tomatindusest ööd ega mütsi, aga kui kokku panna taimed, kasvuhoone, vesi, hobusesõnnik ja kompost, siis loogiliselt võttes peaks sealt midagi ikka tulema. Vähemasti olen ma optimistlik, aga saab näha. Täna võtsin kätte ja kaardistasin ka rodod, asalead ja priimulad ära. Siltide peale 100% loota ei saa, sest need lähevad rändama ja kõõluski nimekirjas juba mitmeid nimesid, mida ammu enam aias pole.

Rododest esimene on April Rose

April Snow, tervitused Tiile :)

Tundrakanarbik 

`Shamrock`

23.05 Öökülmalähedane temperatuur +4 enne päikese tõusu. Ning eile sadas siin ja seal maarjamaal paksu rahet. Õnneks meil mitte. Härra Tibu elab suvel verandal kuid äratab meid hommikuti kella kuue paiku jõulise lärtsuga vastu akent hüpates. Sellega kaasneb ka nördimuskräunatus. Kassi mõõt on täis. Öösiti kolistab ta samuti akna taga, kuid öösel me lahti ei tee, va unehäire, tahab isand Tibu ju 10 minuti pärast jälle välja ja siis tahab Bond sisse ja 10 minuti pärast välja ja cammoon.... Kui ma oleksin indiaanlane, siis tähendaks sõna kass valgete jaoks otsetõlkes "Käib sisse välja". 

26.05 Vahepeal oli kaks kena kuiva ja päikselaigulist ilma, täna on jälle püsisadu. Käisin korra väljas ja istutasin tomatid kasvuhoonesse, aga see on ka kõik.

27.05. Ja kus siis tänane lubatud vihm on? Sakku vist enam ei jätkunud...Õhtupoolikul, ahaa, tänan väga, nii pangega poleks ka vaja olnud. Vihm nagu müür ja terve päeva jagu tunni ajaga, ättähh-ättäh. (Ilmselt ei saanud taevased sarkasmile pihta.)

30.05 Lõikasin enamuse tulpidest maha, oli võimas õitseng kolm nädalat aga nüüd on kullerkuppude, madalate iiriste, emajuurte ja laukude aeg. Isegi mõni kivirik õitseb veel.

31.05 Järjekordselt on aias "kõige ilusam aeg" (enne seda oli krookused-lõokannid-võrkiirised komplekt, siis kivirikud-sinililled-ülased-tulbid.). Nüüd on järgmine periood. Sirelid puhkesid eile, palu-näsiniine kuhil lõhnab nagu hingeõnnistus ja tagaaeda odoreerib kollane rodo, rääkimata kogu kvartali õunapuudest. Õitsevad rodod, kullerkupud, asalead ja madalad iirised. Algas puhkuse viimane nädal ja minu jaoks on see niisugune "süveneda, tuvastada, kohendada" periood. Kõik mis rajatud, see on selleks korraks valmis ja jääbki üle vaid peenhäälestus ja rohida. Umbrohtu on oikuipalju. Isegi kivilate kiviklibumultš ei takista sunnikutel aplalt edasi levida. Kaalun tõsiselt kahe kannikeseliigi likvideerimist, sest neist on saanud nuhtlus nr 1 ja nr 2. Need on labradori ja rumeelia kannike. Nii kui mõnda peenras õitsemas näen, kargan erutatult ligi ja kisun välja, aga nutikamad isendid on ahistamise eest naabrinaise aeda kolinud.