Enne ja pärast jaanipäeva

 Jaanihüatsint ja hosta `May`

11.06. Tulbid on õitsenud, eile lõikasin viimased maha. Lühikese pausi enne pojenge täidavad madalad iirised, kõrged iirised, tillilehine pojeng, hispaania ebahüatsindid, rodod, asalead ja laugud. Õhtul oli esimene mesi, see võilillene, see kõige parem. Terve majapidamine lõhnab nagu oleks meepomm lõhkenud. Uus vurr on nagu ulme ja meesaastet peaaegu polegi. Kes ei tea mis on meesaaste, siis kujutagu ette, et kõik (põrand, uste käepidemed, tool, trepp, laud, arvutihiir, sein, kaks kassi) kleebivad 2 kuud ja lapiga ülekäimine aitab seda lihtsalt vähendada kuid ei likvideeri. Aga mesi ja kõik unub kui näed esimest sellist õit - kõrged iirised on puhkenud:  `Proud Tradition`

`Patika` ja `Stepping Out`

Nimetu aare, sametiste lillade varjunditega iiris. Reaalis palju erksam ja lummavam, millegipärast ei jää see pildile. Olnud 3 a tagasi hukkumas, kuid elule poputatud ja lõpuks uhkelt õies.

Veel iiriseid, imeline roosa nimetu

Üks mustadest, tervitused Annele! :)

Sinihabeline `Song Of Norwey`

12.06 Pikk soe kevad pluss see, et lumi tuli sula maa peale, on kokku andnud jubeda hordi aiakahjureid. Kõigepealt taheti suurt ploomipuud nahka pista, siis mindi väiksema kallale. Ikka lehetäid koos mullamurelastega mestis. Peremees võttis pika redeli ja uhas ploomipuu rohelise seebi lahusega üle. Oli päris tore vaadata kui vaikseks seal pärast seda jäi. Siis aga avastasin, et keegi on võrkudesse mähkinud osa ebaküdooniat. Sellist asja pole kunagi varem ette tulnud. Kuna põõsas on tihe, lõikasin need oksad lihtsalt välja. Nüüd aga süüakse lehist. Okaste vahel paistis villtäisid ja krõmpsutamist oli kaugele kuulda. Tii andis tõhusamat gifti, saab näha. Ootan millal vihm järele jääb. 

13.06 Lehises on vaikus. Istutamismaraton hommikuvihmas. Pole midagi paremat taimele kui ta vihmaga istutamine. Õnneks polnud sadu väga tugev ja lasi tööd teha.Vihmaga on meil mõnusasti. Sajab kui vaja ja seni pole veel kastekannukõndi tarvis olnud. Istutuste kastmine ja kasvuhoone välja arvatud. Niiskus meeldib sõnajalgadele, himaalaja adiantumi õrnad pitsid. 

Vareste poolest on elu ka vaiksemaks jäänud, ilmselt on pojad pesast väljas ja kogu kambaga koliti ehk metsa või kuskile kaugemale, sest meie seni nii kannatlik olnud kvartal hakkas ilmselgeid kärsituse märke avaldama. Aga kisa ja kraaklemine oli vahepeal päris hull, eriti koloonia vahetus läheduses olevate elanike jaoks. Meist jäävad nad veitsa kaugemale kuid ka siin käidi aias sigatsemas ja lilleõisi maha kaksamas.  Uurisin juba vahepeal, et kuidas teha varesetõrjet. See oli päris huvitav. Kuna vares on rändlind, siis läheb ta vahepeal rändama ja kui inimene ei taha oma aeda varesekolooniat, siis ta lammutab reisile läinud vareste eelmise hooaja pesad ära. Samuti tuleks eemaldada iga pesa juures olev nn "valveposti oks" kus on hea kõõluda ja poegadel ning ümbrusel silma peal hoida. Kõik kompostikastid peavad olema kaanetatud, sest kõige rohkem meelitab vareseid ligi toit. Ekstreemsem variant oleks juba Aliexpressist tellitud ahistatava varese häälitsusi edastav mögafon, aga seda ehk ainult viimases hädas. Sest mullu Bauhofis peletina kasutusel olnud kajaka hingevaakumine poe lae all mõjus mullegi frustreerivalt. Kuigi ma pole kajakas. Aga ju poerahvas oli siis hädas. Linnas on kajakaid tõesti palju.

18.06 Puhkus sai läbi ja juba on terve pikk töönädal selja taga. Tavapärane rutiin on tagasi. Hommikuti ikka tunnike-paar sööstaiandust ja mulle kui hommikuinimesele sobib see hästi. Aiapilt hakkab suviseid jooni omandama, pojengid alustasid õitsemist. Esimene oli Red Sharm, 

Teine Joker 

ja kolmas Black Beauty. Tema õiel pole veel õiget suurust, sest taim on nooruke. Kuid värv on imeline.

Roosid on sel suvel nirukesed ja eks see roosivaimustus hakkabki vaikselt lahtuma. Pole minust poputajat ja pritsijat. Jäävad need kes tugevamad. Kuid mida nirumad on roosid, seda uhkemad on pojengid. Mõned neist ulatuvad oma pungadega lausa rinnuni. Hea, et tugesid kannatab maa sees kõrgemaks sikutada. Järgmisteks päevadeks lubatakse kuumalainet. Pojengid vaasis. 

Pojengipalavik kestab. The Fawn ja nimetu valge.

Oletatav Ann Cousins

Kansas

Muus osas on imeline sulnis suvi. Iirised said mais vihma ja on sel aastal väga võimsad. Iga viimne kui kui aastaid virelenud kriburisoom on endale õied peale sebinud. Muidugi teen lähiajal suurema hõrenduse vanemate sortide osas, sest iirisepeenar on tuugalt täis kasvanud. Ja sügisepoole peaks vahevärava klumbi sättima üleni vääris-lõokannuse ja valge jaapani priimula kaitsealaks, sest nad sobivad hullult hästi kokku.

Laukudest ei saa üle ega ümber. Karatau lauk.

23.06 Enne jaani alanud kuumalaine küpsetas korralikult, nädal aega oli ergav kõrbepäike mis lõppes jaanilaupäeva õnnistava padukaga. Meie kuumarekord oli 32 millegagi, varjus. Sellise soojaga oled juba nii sepik, et peale koma numbrid polegi enam olulised. Jaa, muidugi kastsin. Hommikud puhtalt kastmise peale kulusidki, kuid...Tänu kevadel multši alla pandud peenardele ei olnudki see põuavalu nii suur. Kastsin ainult värskeid istutusi, kasvuhoonet otseloomulikult ja üksikuid januseid kes näo järgi paistsid nüüdsama kohe vett vajavat. Siiski, eelviimasel põuapäeval ujutasin ka kiviktaimlad üle, sest kuivalembus kuivalembuseks kuid ka nemad ei ela ilma veeta. 

Suvine kivilamaastik.

Ibeeris ja lehis alpikalju jalamil.

Kirjuvõitu nurgake Pürenee ramondaga.

Mauklehed

Üks edulugu ka, viimaks ta õitseb, 2 talve talvitunud.

Tänavusel sitikarohkel suvel pole pahalastel otsa ega äärt, hiljuti just täheldasin, et pooled tikripojad on paljaks söödud. Kohe täitsa paljaks. Ülle toodud kahjuriraamatust sain ka kurjami jälile. See on karusmarja-lehevaablane. Aitab tugeva veejoaga üleuhamine. Saab näha. Osad noored tikrid on igatahes juba paljad. Plaanin üleüldse need pisemad anumatesse istutada, saab paremini silma peal hoida. Mõeldud-tehtud, söödikute silma alt ära. 

Härra Tibu on meil palavaga rohkem kui staatiline, mõtles trimmerdama minna, aga uni tuli enne peale.

25.06 Ilmad on endiselt soojad, aga üle 26 kraadi enam ei keevita. Istutasin raudrohu enne kuumalainet sillutisse. Paistab, et tegemist on väga vastupidava taimega. Mida kuumem oli, seda ilusamaks ta läks. Loomulikult kastsin iga päev.

26.06 Alustan uue ruutmeetri hapuala rajamist. Hea pilvealune ilm. Kuumalainest jäid meile soojad ööd ja vihmasegused päevad. Üle 26 kraadi kuuma ei lubata. Asi seegi. Juhani Puukoolis oli sel aastal väga muljetavaldav pojengivalik. Viimase käiguga lisandusid `Command Perfomance`le veel `Highlight` ja `Red Spider`. `Command Perfomance` õis on muljetavaldavat värvi.

Kolm tundi ja viimasest kokku kogutud hapuaia materjalist (okkad, käbid, sammal, peenike kergkruus, liiv, turvas, rodomuld, kõdunenud okkamuld) sai uus ruutmeeter hapupeenart senisele lisaks. Sinna kolis elama Tii juurest tulnud suur roosa rodo.  Uus peenrajupp on taga, keskel. Aga see kõrge kast paremal on väikese aia kartulimaa. Paistab, et kartulitele meeldib. Ma pole neid kordagi peale mahapanemist kastnud, aga ilmselt kõdulehekastis niiskust jätkub.

Jumalik sinine. Tradeskantsia `Sweet Kate`

Jäi sügavalt mõttesse

Martagonid alustasid, nimetu seemik.

Jaanipäevane õiemüür õhtuvalguses lõhnab delikaatselt metsmaasikate järele.

Potimajandus. Õuetomatid ja piparmündid.

Tore leid laukude seast,  `Miami`, õitseb samal ajal turkmeeni lauguga.