Mmmm-märts! :D

 02.03. Öösel -2,5, päeval pluss 3. Lumi sulab tasapisi, päikesepäevad on liustike äärtes suurt laastamistööd teinud ja süda laulab aeda vaadates. Majaäär on juba puhas, värava kõrval olev nurgake ka, kivila hakkab tasapisi välja paistma. Kivid soojenevad ja sulatavad lund. Apelleerin kahele nädalale. Selleks ajaks peaks aed lumest puhas olema. Aga päikesega koostöös on praegu kõige parem aeg tubasteks tegevusteks. Ikka vaibavabrik ja õmblustuba. Härra Tibu on õmblustoas sättinud ennast peenemate pipstykkide peale taguotsa lakkuma ja arvab, et minu ärevus sellega seoses on enesekeskne ja põhjendamatu.

03.03. Jee, esimene õis! :D See oli akna all peenras. Päikesepäevad sulatavad võimsalt, aga öösel tuleb Urr ja istub jälle kõik jääks.

05.03 Päikesetõusul -13,7, kuid päike juba tõuseb ja kiired on kuumad. Päeval pluss 4. Sõda on Ukrainas kümnendat päeva. Vene valitsus käitub veidralt, eitab kõike. Sõda pole, olevat erioperatsioon. Absurditeater. Ja sõjauudised on esirinnas, koroonast ei räägi enam keegi. Muidu on märts nagu ikka märtsid on olnud. Tohutu kevadeigatsus ning iga päev pilk peenardele, et millal küll need viimaks välja sulavad. Eesaia kivilates on rohkem lootust, sest päikeses soojeneb kõik mis on kivi või tume. Okaspuud murravad lumevangist välja ja nende ümber tekkib lumme väike ring, mis iga päevaga suuremaks sulab. Tagaaia rodod ja alpikannid on veel ülepea lumehangede all ja seal niipea veel midagi ei juhtu. Eesaia valgeõieline dauuria rodo oli talvel lume alt väljas ning näikse täiesti igihaljas olema.

06.03. Vaibavabrikust väljus PÖÖRANE PUNANE, 5 meetrit  igasugust punast, nii et valus on vaadata. Vahel on selle vaibateoga müstilisi momente. Enne tulemust ei näe kui kangas telgedelt maha võetud ja lahti rullitud on. Igatahes täiesti röögatu efekt. Ja see on tavaline kaltsuvaip: T-särgid, pluusid, voodririided, dzemprid jne. Ma olen neid punaseid ennemgi teinud, aga sellel viimasel on koolitav efekt: mida pikem punane, seda ägedam.

Aga päikesega on meil viimasel ajal kehvasti, paistab, et algab ligi nädalane sulapaus (luku kinnitõmbamise heli). Enne laupäeva soojaks ei lähe. Sealt edasi hakkab kevad aeglases joones aeda hiilima. 17 ja 18.03 näitab pikem ilmateade juba 7 kraadi sooja. Eeh, unistada ju ikka võib...Progress talvise lumekupu kasvukohas: ühe esimese õie asemel on terve peotäis.

12.03 Kevad tuleb aeglaselt. Nii ongi tegelikult õige. Pole vaja mingit hullu soojalainet mis taimed õitsema ajab, et siis järgmise nädala pakases kuhtuda. Kuigi, esialgu poleks mul ka mitte midagi ühe nädalase soojalaine vastu, sest 30 cm paksune lumekilp ees- ja tagaaias hakkab juba tõsiselt närvidele käima. See on vankumatu nagu Hiina Müür ja sellel saab käia. Teen mõne ilusama päeva hommikul sellel platool ringkäigu ja vaatan kuidas pisipuud endale lume sisse kausikese on sulatanud. Kusagil seal igikeltsa all on ka kevadised sibulllilled. Kuigi alpikaljud saavad päeva jooksul rohkem päikest, on väljasulamise osas rohkem edusamme teinud maakividest kivila. Ilmselt on põhjuseks väljaulatuvad pinnavormid. Kui mõni kivinukk kõrgemale ulatub, siis ta soojeneb ja hakkab enda ümbert jääd sulatama kuni jõuab järg järgmise kivinukini. Võibolla peaks ka eesaia alpikaljude pinnavorme mässulisemaks muutma...Ka varjutuse osas tuleks kasuks, sest enamus alpikaid ei tahagi täispäikest otse silma paistma. Ohjah, aga toalilled ei ole lumes ja tervitavad päikest. Selle nupsiku hele ots tähendab seda, et ta kasvab mühinal. Ootan põnevusega, millal meeter täis saab.

Ilupilt kõige armsama orhideega. Ja vanust on tal juba ka omajagu, üle 10 aasta.

Kogu lillelaud näeb välja nii:

Vahalilled, imelikud kaktuselised, aaloe ja vanill

Kui õues on veel kevadega aega küll, siis toas on mõningasi tundemärke juba näha. Kevade ootamisest tüdinud Aednik tõi eelmisel nädalavahetusel potid tuppa ning külvas tomateid, füüsalit ja tagatipuks täitis veel kümme väikest potti freesiasibulatega. Freesiatega pole varem mingit kogemust, aga proovida ju tahaks. Täna on päike ja +6.

14.03. Varahommikul -8,4 ja päeval +7. Maailm sulab tasakesi lume alt välja! :) Päike on kuum ja suur ning teeb tõhusalt oma tööd. Jätsin täna kasvuhoone päevaks lahti, et nad seal ei arvaks, et suvi või midagi. Õhtul peab jälle kinni panema, sest ööd on veel julmad. Aga lumi sulab peenraservadest ja igalt poolt strateegilistest kohtadest ilmuvad nähtavale talvised lumekupud. Ju on eelmise kevade aednik neid meeleheitlikult igale poole istutanud, et järgmine aasta kusagilt ikka mõni kevadekuulutaja näha oleks. Jah, talved on nii erinevad ja isegi lumemäed mis nad endast maha jätavad, asuvad erinevates kohtades. Või oli asi selles, et seda tänavu lihtsalt nii jube palju sai. Üks servaelanikke on ka see yukka. Tänavu jätsin täiesti katmata. Paistab, et suudab talvistes oludes ise suurepäraselt hakkama saada.

15.03 Varahommikul -9,4, päeval +10. Väga jabur, ootan töölt kojusaamist nagu laps, ei jõua ära oodata. Sest kahe tunni pärast saab näha palju päike täna aias lund on jõudnud süüa. Jee! :D Õhtune tuduloom.

16.03 Kuigi ööd on külmad, sulab juba päris hästi. Varahommikul -8,8, päeval +11. Hommikul laulis välja kohal lõoke. Õhus on tunda heade aegade alguse hõrku hõngu. Öösiti ülbelt väljadel tantsinud külmataat poeb päikesetõusude ajal sügavale külmakoopasse, aga iga päevaga läheb päike aina varasemaks ja kiiremaks. Ning täna jäi väärikal varjumisel osa hinnalisest rüüservast taevasse karanud päikese pilgu ette - šššt! Ja läinud see oligi, kõik puha hõbe ja briljandid. Kus selle kahju ots...Ei ole enam elu, peab vist hakkama põhja poole astuma, Kevad kuulukse ka juba teel olema...Aga vaibavabrik muudkui töötab, sest varsti algab õueelu ja siis pole enam aega. 

17.03 Eile oli hea päev. Hommikul avastasin, et kasvuhoone nurga juurest on lumi ära sulanud ja sealt vaatab vastu ninakene. See on paeonia cambessedesii, keda ma juba mitu aastat poputanud olen, kuid kuna õisi näinud pole siis lõpetasin poputamise ning talveks katet peale ei pannud. Ja voila`- ta on elus!

Peale lõunat teatas Mesinik mesilamaalt, et tema kari on 100% talvitunud ja kadusid pole. Kuigi mesilas on peaaegu tarude kõrgune lumi ja see kannab inimest peal. Nagu veel vähe oleks, tulid eile ka esimesed taimed. Lõi hoobilt rahuliku talvise tööle-koju päevarütmi segi. Vaja paigutada, potistada jne Aga milline rõõm! :)

Esimesed võrkiirised (`Mrs. Beatrice Stanley`)sulasid ka täna välja. Kui teised veel magavad, siis see sort on täiesti võrreldav talvise lumekupuga - õied on juba lumehange all valmis, ainult veidi kortsus. Ajavad ennast sirgu ja puhkevad kohe. 

Teine üllataja oli Tivi. Olen näinud kuidas ta õitseb lumede vahel, aga et õrn õis on võimeline ennast läbi kõva jää pressima, seda ma ei teadnud.

Ja selline lumine kevad on. 18.03.2022 eesaias. Iga päevaga muidugi edeneb see lumesula teema.

20.03 Täna on kevade algus. Palju õnne meile! Päevad on +8-10, ööd nullis või väike miinus. Ja kirju suvi tuleb, üks koerliblikas lendas lõuna paiku ringi. Sulamine on võtnud sellise ulatuse, et kevadet enam tagasi purki ei pane. Ilupilte ka: Võrkiirised, lumi ja lumekupud.

Gargari krookus

Üllatajaks oli ka krookus `Gypsy Girl`. Palju varasem kui teised. (21.03)

Ja crocus tommasianus `Rosea`on ka üks tore varane sort (21.03). Mesilane ukerdab õites ja kogub õietolmu.

Amuuri adoonis avas oma kuldsed kausikesed

Ja kontrastiks muidugi alpikannid ja pisirodod kusagil seal liustiku all

Üldkokkuvõttes on päris kena varane kevad. Ja lumerohke. :)

Täpselt nii kui peab.

 Seoses vanusega on Härra Tibule tekkinud mõned armsad veidrused. Üks neist on selline, et ta on viimasel ajal oma favoriidiks valinud Pokumehe (milles ei ole just väike osa Pokumehe pehmel südamel ja regulaarse kassimaiuse võimalikkusel) ning neil on õhtuti välja kujunenud ka omaenda rituaal. Umbes kella kaheksa paiku kui me filmi vaatame, hakkab Härra Tibu Pokumehe ümber nihelema. Vaatab päranipõhjatute tumedate silmadega ajudesse ja sätib ennast käeulatusse. Tahab sülle, aga ise ei tule, sest ta pole ju sülekass. Pokumees peab loomakese ise sülle tõstma, ka see on rituaali osa. No tõstabki. Paneb sülle istuma nagu egiptuse kassi ja silub kahe käega mõlemalt poolt peast kuni sabani, selline pikk-pikk pai. Umbes peale kümnendat paid on Härra Tibu nii pehme, et isegi keeleots vajub suust välja. Kui mina ka küljelt mõne pai varastan, siis saan  hukkamõistva volkspilgu osaliseks "Sina ära kisu!" ja siis nad nirvaanatavad edasi kuni Härra Tibu meie mõlemaga nii rahul on, et sätib ennast kahe vahele magama. Aga eile juhtus nii, et Pokumees jäi sauna kauemaks ja poole üheksa ajal hakkas Härra Tibu hoopiski minu ümber nihelema. Vaatas imeliku näoga otsa (see pole küll see, aga abiks ehk ikka...) ja sättis ennast käeulatusse istuma. Nonii, kassil on rituaal, mis siis ikka. Haarasin Härra Tibul sangadest ja tõstsin endale rõõmsasti sülle. Ta vaatas mulle otse silma ja see näoilme ütles, et kui sa nüüd arvad, et sa nii kena ja tore oled, siis sa küll eksid! Aga ma kannatan su välja. Sest kuidas ma muidu magama saan jääda kui rituaal ära jääb.  Ma järgisin püha toimingut püüdlikult täpselt samade võtetega, kuid kassil oli ikka see nägu peas ja keel ka välja ei tulnud. Lõpuks volksas ta ärritunult a la sa oled nõme, ma lä`n minema! sülest maha ning kobis oma tooli peale pessa. Seljanahk tõmbles veel tükk aega ärritunult. Maailma asjad said alles siis paika kui Pokumees koju tuli ja ärapahandatud kassiisanda nagu kord ja kohus üle silus ning kõik oli jälle täpselt nii kui peab. :)

Külmakandi kena küünlakuu

Äärepealt oleks pannud pealkirjaks "Kole küünlakuu", sest see oleks nii hästi kokku hakanud "Jubeda jaanuariga", aga mis seal salata, ei ole sel tänavusel veebruaril viga midagi. Lund on küll hullusti, aga pakasega kollitatud ei ole.

03.02 -5 kraadi, täispilvitus ja pärlmuttervalgus. Selle valguse pärast on veebruar  üks sümpaatsemaid talvekuid, eriti veel kui tulevad need erksa sinitaeva ja kuuma päikesega päevad (millalgi) ning õhtuti hõõgub loojangukaar tükk aega punases kumas. Aga selliseid päevi ei ole veel olnud. Mis siis uudist? Lumega on jätkuvalt hästi ja seda leidub kõikjal täiesti ogarates kogustes. 

Pühapäeva öösel sadas 20-30 cm, esmaspäeva öösel 15 lisaks. Lauskmaal on lumi põlvini, aias sügavam, sest teeradade, katuste ja parkimisplatsi lumed peab ka kuskile loopima. Aga ma ei virise või midagi sest alati võib hullemaks minna. Omajagu rõõmu teeb lõpuks käima läinud vaibavabrik. Ja kevade ootamine on ka päris tore tegevus. liiatigi, et nüüd pole tõesti enam palju jäänud. 

04.02 Varahommikul -8,3. Päeval päike, aga kahjuks läbi õhkõrna pilveloori ja õhtuks jälle pilves. Vaja oleks jõhkraid kuumi päiksekiiri, mis küüned lumme lööks ja siis see sulaks ja sulaks...ja sulaks...Lumemäed teede ääres hakkavad liiklust segama. Männiku teel linnas on äärmine rida nii kitsas, et kohati tuleb ühe rattaga keskmises reas sõita kui ei taha teeäärse lumemüüriga põkkuda. Ja vanasti nii avar kaherealine töökoha hoovist väljasõit on muutunud ühe auto praoks lumemägede vahel, mis autokatuseni ulatuvad. Ilmajaamade andmetel ootab ees õnnis kaks nädalat sulailma. Saab näha...

06.02 Üksainus pilk läbi akna autokatusele ja...kena, kena, jälle on öösel 10 cm lund juurde tulnud. Vahel on see 5cm või vähem või rohkem, aga mitte ühtegi ööd ilma lumeta. Vähemalt mingigi kirme peab olema alati esindatud kui just teeradade lahti lükkamisega päris jõusaaliks ei lähe. See talv jääb meelde oma pikkusega (täisvalget detsembrit pole kaua olnud) ja lumerohkusega. Jee, aga öösel läks sulaks! :)  Küll soliseb ja katustelt langeb lund. See on nüüd selle toreda pika sula algus.

 Tegin päeval natuke seemnete inventuuri. Oh seda vaest sügisest aednikku, oli vist peale rämedat öökülma seemnepoodi sattunud ja kõiksugu asju kokku kahminud. Ilulina, õlelillede, saialillede ja kurgiga olen ma nõus, aga kuhu peaks panema idamaguna, lehtpeterselli, neitsikummeli, estragoni, hiina astrid (!) ja kaks pakki punast lillhernest? Eks ma pea siis midagi leiutama, ilmselt mingid suuremad kasvukastid vms. Potid kuivavad suvel jube ruttu läbi ja see ei ole praktiline.

10.02 -3,5 Helevalge päev imekauni päikesetõusuga. Kass teab kuidas esimesi päiksekiiri kasukasse püüda. Bond tukub aia peal. 

Hiljem peitub päike muidugi pilvelooride taha, kuid helevalgus jääb. Lund on jätkuvalt palju, päevased sulad pakivad koheva lume koomamale, aga seda on ikka nii suurtes kogustes, et linn on alustanud lume välja vedamist. Isegi meie töökoha väljasõidutee on korda tehtud. Õnneks ei ole miskit enam juurde sadanud. Kuna päeval on sula ja öösel külmetab, siis on kergliiklusteest saanud jäätee. Lähen hommikusel kepikõnnile ja koperdan peale saja meetri läbimist mööda teeääri koju tagasi. Appi, kui libe! Kodus vahetan saapad bagiirade vastu ja lähen uuesti rajale. 

13.02 Kevadejoodud koos saunaga. Linnaaednikud on külas. Nii tore üle mitme kuu armsaid tuttavaid nägusid näha. Aiavaatamisest ei tule muidugi midagi välja, sest kõik on paksu lume all. Naised toovad kaasa pisikese eluslooduse esindaja, see on iileksitibu.

16.02. Sula on kestnud juba kümme päeva. Vahel on öösiti kraadike külma, vahel mitte. Meie tänava kinni tallatud lumega kaetud ja auklikuks sõidetud "kitserada" on jube. Viimastel päevadel on sahad seda töötlema hakanud ja iga päevaga riivitakse jääkorda õhemaks. Üldiselt võttes on väga pilvine veebruar, meie kandis pole veel olnud ühtegi täispäikesega ilma. Ja kui ongi kaunis päiksesetõus, siis kisub poolest päevast ikka pilve. Mõned aednikud näitavad netis välja sulanud lumikellukesi ja Tartu botaias puhkes eile nõiapuu õitsema. Siin on aga lund nii palju, et peenrasse võib isegi põder ära uppuda. Ka esimeste kevadlillede kohad on veel sügava lume all kui just ei tule järsku väga palju väga sooja vihma vms. Koroonarekord: 8439 nakatunut ööpäevas.

17.02 Ja see tulebki! :) Soe kevadvihm - pluss 3 ja vahepeal tibutas päris tihedasti. On ka vist öösel sadanud, oirõõmu, meie tänaval pääseb ka viimaks ilma autot lõhkumata liikuma! :) Lumehange serv nihkub tasapisi peenraäärest kaugemale, aga väga-väga tasapisi. Ja-jaa, ma tean, talvised lumekupud on alles 20 cm kaugusel. Ehk on homme hommikul juba lootust neid näha...

20.02. Aga võta näpust! :) Ikka on veel 20 cm lund peenraäärest kuni lumekuppudeni. Ma usun, et nüüd on see tõsisem tali läbi ka. Esimese märtsi paiku näitab prognoosilmateade 4 kraadi sooja. Elukesel pole ju väga vigagi, kui kevad kõigest nädala kaugusel. Veebruarialguse sula on kestnud vahelduva eduga siiamaani, tänagi räästad tilkusid. Valgust on mõnusalt ja vaibavabrik töötab täisvõimsusel, sest sel aastal on nii palju rõõmsaid värvilisi tellimusi ja neid on huvitav endalgi teha. Märtsikuu jagu ehk saab veel kududa, aprillis kisub juba nii õue, et katsu sa mitte minna. Hetkel on telgede peal kuum mango-, roosi- ja vürtsivärviline kaltsukas, see peaks pühadeks valmis saama. Samas ikka imestasin ennast ümmarguseks kuidas arvutis hoopis teised värvid on. 

Siis on järg pika punasetriibulise käes. Aednikud näitavad esimesi lumikellukesi ja lumekuppe, aga meil on lumi jätkuvalt...ee...silmini. Hoolimata kõigist suladest. Sulad on lume paksust aias vähendanud umbes 20 cm võrra ja see on imetore, kuid jätkuvalt on seda liiga palju. Ja meie lumikellukesteni on veel väga palju aega. Pokumees tüdis ära emanda lumeteemalisest turtsumisest ja tõi poest lilli. Ah, need olid nii suured ja kollased ning lõhnasid magusalt. 

24.02. Sõda on lahti. Venemaa läks Ukrainale kallale. Putini jutt teleka uudisekanalilt viitaks justnagu sellele, et mehikesel päris tõsiselt katus sõidab. Ukraina valitsus olevat narkomaanide kamp ja venelased tulid rahvast sellest valitsusest vabastama. Tegelikult on tegu okupeerimisega. Valgevene muidugi ka abiks. Ukraina linnu pommitatakse ja käivad lahingud. Lääs kehtestab sanktsioonid venemaa vastu ja saadab humanitaarabi. Ukraina president osutub õigeks meheks ja ukrainlased hakkavad lõrinal agressorile vastu.

26.02. Meil on esimene täispäikesega päev veebruaris! :) Oi, see päike on suur ja soe. Telgedel on praegu neljameetrine punane vaip. 

28.02. Jätkuvalt päikesepäevad. Kevad on Eestimaa üles leidnud. Aga kui teised postitavad esimeste lumikellukeste pilte, siis minu aed on lootusetult paksu lumekilbi all. Vähe sellest, see on nii tugev, et kannab täissaledat naisterahvast peal. Jah, ma võin oma alpikaljude ja peenarde kohal kõndida, aga kõik see ilu on seal 30 cm paksuse lumekilbi all. Proovisin armeenia sügislille kohal kaevata, aga edutult, kilp on kõva ja kogemata taime vigastada ka ei tahaks. Eks ma siis ootan pealegi.

Ukraina sõdib ja on elutahet täis. Tubli rahvas koos veel tublima presidendiga. Liigub ringi selline nali, et meil siin Läänes juhtub tihtipeale nii, et valime riigimeest, aga saame endale klouni. Ukrainlased valisid endale klouni, aga said väärika riigimehe.

Jee, koju minnes on taevas veel valgusekuma! :) Aga oli ka suur päikesepilgari päev täna.