Marduse laul

 Ärkasin suhteliselt tumedal tunnil kaleda kaebliku hääle peale ja kuulatasin..."Ba dõin deile, uur, asvane..." ning justnagu kinnituseks kostis pimedast toast vaikne viiksatus ja sebimist, et kaup on täiesti värske ja kõlbab ka nõudlikumale maitsele. Mu unine mõistus võpatas ärkvele, rõduuks oli ööseks lahti ununenud! Teist korda võpatas see mõtte peale, et SEE võidakse meile ka voodisse tuua, sest hoolitsev kass, teadagi...Unemati kadus kohe kabinal teadmata suunas kuid teesklesin magajat ja kuulatasin pimedust. Elu on näidanud, et kassid saavad hingamise järgi suurepäraselt aru kui sa ärganud oled ja siis on paras aeg tulla terehommikust ütlema või siis antud juhul terevarahommikust. Teesklesin hästi, sest vahepeal samuti pimedust kuulatanud Bond enam võimaliku seltskonnaga ei arvestanud ja hakkas voodi ees vaikselt omaette laulma. See tegi olemise kõhedaks ja pisut müstiliseks ka. Sa oled suures pimedas maailmas ainsana täiesti üksinda ärkvel ja su kass laulab, sest tal oli jaht ning nüüd ei saa ta teistmoodi. Helid olid tasased, leinalised kuid ääretult meloodilised, meenutasid pisut neid laule mida emakass oma poegadele häälib ja kurrub, kuid emakassi laulus pole kunagi seda ääretut kõledat kurbust ja leina. Kusjuures ta summutas oma häält, teades, et pererahvas magab ja vali lärmamine magamistoas oleks ebaviisakas. Etteaste oli hästi vaikne ja kestis mitu minutit. Sõnum võis olla umbes selline: Mina, vapper kütt, käisin jahil, tõin teile, mina, vapper kütt, püüdsin ja tabasin osaval hüppel, aga teie magate parimal tunnil kui peaks jooksma saagi järel öövarjuna, nagu mina, vapper kütt, aga ma ei taha segada teie und, jumala, eest, ma olen näinud, millega see lõpeb ja ma laulan parem siin vaikselt, üksida (krõmps-krõmps), sest see väle hingeke ei ole enam minuga (krõmps-krõmps), kuid ma pean ütlema, et (krõmps-ludin-ragin) maitsel ei ole tõesti viga. Ja laul lõppes asjalikumate helidega. Bond sõi oma hiire ära, jõi köögis vett peale ja sulandus öösse. Läksin panin rõduukse kinni. Ja tabasin ennast taaskord mõttelt, et kassikene, kes sinu sees küll elab? See pealtnäha nii lihtne olevus on palju peenem ja keerulisem kui välja paistab, sest temal vajadus ennast sel moel väljendada, mis siis, et koolitamata kõrvale pisut kõhedana kuuldus.