Oktoober

 

03.10 -2,5,  päeval +14. Väikesed öökülmad, neid on juba kolmel korral olnud. Hommikul on peensuhkrustatud aiavaated, päeval paistab lage päike sini-sinises pilvitus taevas. Astritele, floksidele ja krüsanteemidele ei tee öökülm midagi, kuid hiidhüatsindi ja korea vahakübarad küpsetas esimesel korral ära. Pealsed on lõviosas maha võetud ning peenardel on hea lage multšiämbrite ja sibulakottidega liikuda. Pole vaja teed otsida, igalt poolt saab otse. Rohin  igasugu kurivaimusid välja (kare jürilill, rumeenia kannike ja täidisõieline anemoon Elise Fellman on ka jube nuhtlus), istutan tühjade kohtade peale potielanikke ja sibulaid, killin tigusid ning multšin lagedaks jäänud kohti. Natuke hakkab selleks hooajaks aiandusest juba kaelani ka saama.

04.10 -3, päeval +13

Ikka see värvijama. Kuskilt ei leia sinepikollase poole kaldu olevat rohelist tooni ühekordset lõnga nagu Jüri seeliku sees olema peab. Internetimüük on kõiksugu lõngu ääreni täis, aga sellist nagu vaja, seda ei ole. Katsun ise värvida, sest valget vanaaegset ühekordset pitsilõnga mul on. Sedakorda alustasin jahti sinepikollasele ja leherohelisele lõngavärvile. 

07.10 +7, +14, poolpilvine. Täna küll ei saja kuid paar päeva tagasi algasid sügisvihmad. Iga päev sabiseb midagi maha. Sügisene vihm on õrn kuid tihe, justnagu eriti väga ei vihmutagi, kuid peenras sellega kaua ei sibli. Jope märgub ruttu läbi. Teen jätkuvalt püsilillepeenraid talvekorda, otsin vabu istutuskohti (mida pole), istutan sibulaid ja rohin tüütusi välja. Sügisesed astrid, sügislilled ja krüsanteemid õitsevad vapralt kuid vihm närutab ja ega püsilillepeenardes ka miskit vaadet enam pole. 

Tubasel rindel on meil tekkinud uus komme - minimoosid. Väikestesse purkidesse on  hea käepärane panna kaneeliga õunamoosi, ingveri ja sidruniga pirni-, ebaküdoonia- ja ploomimoosi, ei pea olema suured kogused ja saab tavalise potiga valmis podistada. Kui purk lahti teha, siis saab sealt paar korda võtta (või ühe korra) ja ongi otsas. Ning palju teistmoodi maitseid on põnev ka. Poemoosid kipuvad kahjuks koosnema marjamaitselisest magusast süldist.

08.10 +10, +14, poolpilvine, õhtul vihm. See algab nii umbes kella nelja paiku kui olekski juba paras aeg tuppa kobida. Mis siis teoksil? Jätkuvalt lillesibulad ja potielanike talveks mulda kaevamine. Väikest viisi toimub ka pojengistamine edasi. Täna istutasin kaks uut maha (Yellow Crown ja Catharine Fontijn) ja neli peaks veel tulemas olema. Lillesibulaid sel aastal palju maha ei pane. Mõned uued krookuselapid klaveriakna alla, peremehele kevadeks kena kaeda, paar tulbisorti ja natuke lauku, sest neist pole kunagi küllalt.

10.10 +10, kõik on kümme :). Oktoobrine, vihmane, kuid kuldne sügis on järsku kohal. Hoolimata sellest, et kased raagus. Metsades säravad haavad, pihlakad, Männiku teel leegivad toompihlakad, linnas ja alevikus pöörastes värvides vahtrad, kollased tammed ja pärnad.

Aga mina ajan ikka veel värve taga. Vana head riidevärvi ei ole enam kellelgi, sest normaalsed inimesed kodus enam lõngu ei värvi. Ka Karnaluks valmistas pettumuse. Jah, meil on villase värve, vaadake, seal...Tralalaa, panen ma jee ühekordse villase lõnga pesumasinasse, sest lõviosas olid need pesumasinavärvid. Ei, aga käsitsi värvimiseks on meil ka...Jah, kuid sellised moodsad värvitoonid, millega mul pole mitte midagi peale hakata - mereroheline, röögaturoosa, terav koobaltsinine, neoonoranz jne. Mul on vaja lihtsat ausat sinepikollast, et kodus oleva rohelisega segada, et saada oliivrohelist, laimirohelist, samblarohelist või kuidas keegi seda nimetab, helesinist, telliskivipunast, tavalist lihtsat kollast...Fakk, ma ütlen...

Jah, peenvillast lõnga oli Karnaluksis küll, kuid see oli kõik vikerkaarevärviline. Vali, millist tooni tahad. No ei tahtnud. Samas leidsin poolvillaste peenemate lõngade hulgast sobivat värvi sinise ja beezi. Ausalt, nagu rahvaluule kogumine on need seelikutriibud. 

13.10 +7, öösel +2, vihm kuldses sügises. Ka aias värvuvad kukerpuud, hostade hääbuvad lehed on mahekollased ja astrid, krüsanteemid võtavad viimast. Ega miskit vaadet küll enam peale alpialade pole, kuid kui vahel on vaja lilli vaasi silmarõõmuks või mõni hiline sünnipäev, siis on krüsanteemipuhmast hea võtta. 

Ja sügislilled on ka kaunid. 

Amellastrid 

Seniajani oli hea kerge tunne, et pole eriti tulpe tellinud, kuid ma eksisin. Tuli saadetis. Suvise lillemelu seas oli muidugi lihtne kuskile linnukesi lisada, ning siis teema ära unustada, aga ole nüüd kena ja pane kõik need maha ka. :)

Viimase linnaskäigu ajal läksin sõprade juhatuse järgi Alma poodi Balta juures, ainus koht Tallinna linnas kus müüdi riidevärve. Ostsin pooled ära ja kodus läks muidugi kohe värvikatsetusteks. Ning ma sain lõpuks oma SELLE seelikutriibuvärvi! Just sellise nagu vaja. Häppi. Aga seelikul on palju triipe. Ja mul on plaanis kududa kolm erinevat seelikut. Saab see alles sõit olema! :)

15.10 +1, +10, poolpilvine ja mõnus aiailm. Tulbid on maha pandud, floksipojad kurgimajja talvituma tõstetud ja tegelen jätkuvalt peenarde kordategemisega. Tore on ootamatutes kohtades sinilillepoegi näha. Veel üks vihmase suve plussboonus. :) Kuid vihmase suve miinuseks on aga mustpea-nälkjad kes igal pool ringi uimerdavad. Siiski, ma ütleks, et mingit erilist aiakatastroofi sellest justnagu ka pole olnud, sest paistab, et flokse nad ei söö ja enamikku püsililli ka mitte. Isegi hostad pole sel sügisel kuidagi rohkem auklikud kui tavaliselt.

20.10 +4, +10. Poolpilvine. Öökülmad enam uudisekünnist ei ületa, sest neid on ikka olnud, kuid käes on aeg kus enamik aleviku vahtraid ja pärnasid on üleöö lehed maha lasknud. Kusjuures, linnas on kuldne sügis veel täies pidurüüs.

Hallapäevadel lähen õue alles lõunast, sest selleks ajaks sulab aed alles üles. Kummalisel kombel osutus täiesti külmakindlaks rohelise õiega siilkübar. Täiesti uskumatu raudõis. 

Ka carmischaeli käoking peab vastu ja avab ükshaaval õisi, ilmadest hoolimata.

pika õievarre visanud sidrunkollane päevaliilia vandus alla, kuid sügisesed krookused passivad pilvede vahelt piiluvat päikest ja kui see kiire heidab, siis tehakse korraks õis ka lahti.

21.10 +2, +10, päikepäike. Ilus päikseline oktoober. Metsad on raagus, veel vaid tammed hoiavad lehti peal.  Täna läks neli uut pojengi maha (Hermione, Serene Pastel, Klehm`s Pink Unknown ja Pieterje Vriend Wagenaar). Ilusad tugevad taimed, igaühel  vähemalt neli punga peal. Järgmine suvi tuleb pehmelt öeldes pojengine. Praegu on neid kokku juba 47 kuid üks on veel tulemas. Sellega peaks kõik enimtahetud nimed olemas olema ja esialgu aitab kah (loe: ruumi ei ole). Esimesed mu pojengid tulid aeda puhtjuhuslikult. Mõni nostalgiast (eelmise aia vanaaegne ülimalt tugeva lõhnaga tumeroosa), mõni emotsiooniostuna, mõni vahetusest, kuid viimastel aastatel olen teemale tõsisemalt lähenenud. Kui tagaaia pojengipeenra varased ära õitsevad, siis jääb veel kolm neljandik hiliseid sorte täispäiksesse, poolvarju ja napi päikesega poolvarju, mis aitab pojengide õitseaega kuu aja pikkuseks või kauemakski venitada. Ja oh neid erinevaid lõhnu, õievorme ja värvivarjundeid...

23.10. +3, +7, pilves, hõre seenevihm. Ega saagi üks oktoober läbini päikseline olla. Aias õitseb keegelaster (imeline, justnagu õhus hõljuv puhmik!), äitäh Evele :)

taevassinine aster, taas tervitused Evele :)

madal aster Alfa Dark Purple Laungh, reaalis palju tumedam kui pildil 

kaunis krookus 

sügislilled, 

ja viltjas päevakübar 

Südajalehine aster `Little Carlow`

25.10 Öösel +11, päeval +13, pilves. Hommikud on juba pimedad. Tee aurab laual, ajalehed plingivad arvutis, loe mind, ei, loe hoopis mind...koridori mööda voogab kohale vaikne nurr, mis jõuab laua alla kus on mu jalad. Nurr (näha kedagi pole) riivab pehme küljega sääri ja topib tatise (pole koera ninaga midagi muud vahet kui, et on väiksem) nina põlveõndlasse, kaisutab sabaga. Ma ei tee välja, lootuses, et vahel ta ei viitsi pikalt manguda ja kobib teise tooli peale magama. Kuid mitte täna. Nurr tuleb laua alt välja ja materjaliseerub Härra Tibuks, kes mu kõrval istub ja põlevate silmadega alt üles vaatab. Lase ma ärkan ometi, va tüütus! Aga ei. Kui kass tahab, siis kass saab. Ta tõuseb kahe käpa peale ja ma tunnen komplekti küüsi läbi hommikumantli riide õrnalt nahka puudutamas. Vaid puudutamas. Kuid elu on näidanud, et kui ikka veel ignoreerid, siis need järgmisel korral on need juba palju teravamad. Hästi dresseeritud kassiomanik...või kes siin keda omab...Tõusen torisedes ja võtan külmikust kassisüldi. Loomakene laseb suurest rõõmust vilega nurru ja mina saan oma tee rahulikult lõpuni juua.

28.10 +5, +8 pilves, vihmad. Metsad hakkavad tasapisi hõrenema ja lõviosa lehtpuid on juba täiesti raagus. Eesaiast on veel kaks kolmandikku korda tegemata ja kui miskit vahele ei tule, peaks nädala lõpuks ühele poole saama. Siblides on nii tore olnud umbes tosinal korral sinilillepoegi märgata. Isegi paar transilvaanlast oli. Vihmane suvi soosib seemikuid. Kuid kahjuks oli ka priimulapoegi. Selle kohta ütleks juba, et umbrohi. Sest ega huvitavad sinised sordid ei levi massiliselt, vaid ikka see tavaline väikese õiega kollane. Aga ega oktoobris polegi veel kõik kadunud, sest täna tuleb aiakülaline. :)

31.10 +7, +8, varesekarva pilvepime ilm, ei saja. Ongi kaamos käes. Päikest vilksab viimasel ajal haruharva ja õues on niiske ja kõle. Kõik peale alpikaljude on talvekorda pandud. Kaljudega on aega veel pusida, sest osad mättalised tahavad katteid peale ja seda ongi paras enne külmasid teha. Toas oli sel nädalal tore üllatus. Ma ei ole üldse toalillefänn kuid millalgi on meile jõudnud mõned vahalilled ja saanud märkamatult osaks köögi aknast. Kõik taimed on üle viie aasta vanad ning pole kunagi õitsenud. Ühel hommikul tundsin arvuti taga kohvi juues peent aroomivinet mis justnagu oli ja ei olnud ka. Uurisin, et kas meil on mõni uus pesuvahend kööki ostetud, ei olnud. Lõhn meenutas veidi kuningliiliat kuid polnud selline müürilõhkuja, jäi pigem delikaatseks. Paras mõistatus, lõhn aga kordus hommikuti ja heureka! - kuni ühel päeval taipasin ka üles vaadata ning seal need kobarad olid. Sametised ja lõhnasid tõepoolest nagu liilia.