04.06. Päike, +24, peenardes põud. Oleks veel vaja istutada kuid enam käsi ei tõuse. Muld on nii kuiv. Ja kui talvel oli meil siin Külmakandi (kännasmustika õiepungad on näpistada saanud, muudest kadudest rääkimata), siis suvel paistab, et on Vihmatünga. Prognoosid on muidugi tohutult lohutavad, ikka üle päeva lubatakse paksu sadu kuid tegelikkuses tuli eile pool tunnikest seenevihma, mis lehti niisutas ja tolmu kinni lõi. Hetkeseisuga peaks nädal aega korralikult sadama, et looduse käima saaks. Kuid palju rõõmu teevad eelmisel aastal Ene aiast hamsterdatud kurekellad. Üks tore ja vastupidav taim, mis täidab õievaese tühiku tulpide ja pojengide vahel ning õitseb rikkalikult ka põuast hoolimata.
Olen töödega sealmaal, et peenardes on vaid kaks kolekohta rohida, kolm taimekülvi pikeerida ja ca 10 istutust teha. Ja mis edasi? Edasi on tavaline aedniku suvi kõigi posserduste, kauniduste ja üllatustega. Üllatus on ka kohe võtta. Pole kunagi näinud, et iileks nii paksult õisi täis on.
06.06 +15, pilves. Varahommikul...Tänaseks on prognoositud igasugust vihma, juba öösel pidi sadama hakkama, õhk on niiskusest tiine kuid ikka veel ei saja.
Ja siis lõpuks ometi läksid taevaluugid kella kaheksa paiku valla. Sadas õhtul kella neljani. Tünnid on täis, maa kastetud. Täna avanesid tillilehised pojengid
ja Eliza Lundi. Tavatu õitsemisjärjekord. Tavaliselt on esimesed Joker ja Black Beauty. Täies õieehtes on suur rodo ja Kylliki. Kuid pildi peale jäi hoopis sieboldi priimula. Sellele hõbeäärsele peab rohkem ruumi tegema.
08.06 +24, päike. Kuum suveilm. Täna oli kummaline päev. Hommikupoolikul olime mõlemad tagaaias kui hakkas sadama mesilasi. Nad tulid ülevalt nagu väikesed droonid, õhus ristles mitukümmend tuhat suminat mis valgusid läbi naabri elupuuheki kuni kuuri ees oli paks tiirlev-keerlev pilv mille serv riivas maialt kuuritrepil sulatamist ootavaid kärgi. Pokumees sukeldus pilve, pani sülemikasti kuuri trepile, korjas mesilastele enim meeldinud kolm kärge sinna sisse ja siis algas ime. Mesilased laskusid kasti ette trepile ja hakkasid üksmeelselt kastisuust sisse marssima. See oli nagu 10 cm lai elav putukalint, astuti tiibade tuhmilt läigeldes, tihedalt külg külje kõrval. Kes trepile veel ei mahtunud, ootas õhus tiireldes kuni trepile niipalju ruumi tekkis et nemadki uude majja said marssida. Poole tunniga oli õhk mesilastest tühi ja nad olid tulnud. Niisugune looduse õnnistus. :)
Kaks varianti: kas oli varem luuret tehtud, et siin lõhnab mesipuude järele või panid lihtsalt hullu ja emal oli lendamisest nii küllalt, et otsustasid hekis puhata kuid ikka ja jälle see suiralõhn ja sellepärast nad hekki pidama ei jäänud. See on nii ilus kui mesilased ise koju tulevad. Mesinikul oli kogu aeg suu kõrvuni. :)
Aednik mõtleb suve jooksul õige mitu korda, et nüüd on see kõige ilusam aeg.
11.06 +17, pilvine. Esimene mesi. Ja üllatus-üllatus, seekord oli võilille nooti väga vähe tunda. Tavaliselt esimene mesi lausa pakatab võililleõite aroomist. Õunapuuõied, metsmaasikad, metsa- ja rabalilled kuid mitte võilill. Miks? See on ju alati olnud ja kõige parem, heam ja aromaatsem. Isegi jahedate kevadetega on ikka natuke puhast võilille ka korjatud. Tänavune mesi oli hele, mõnes raamis oli tunda pajuõiemekki, mõnes kargemat kurgus mõrkavat maitset. Muidu oli hea ja rikkaliku maitsega.
Õhtupoole hakkas sadama ja see oli tõeline padusadu. Kestis vahetpidamata terve öö. Käisin läbi padukate linnas laste juures, Laps tegi arvutis meistriselli proovitööd ja Lapselaps õmbles endale lõpukleiti. See oli pikk ja hallikasroheline. Absoluudselt antitibi kleit, kuid oma tehtud. Täna on lõpetamine. Et sügisel taas otsast alata. Tublid lapsed.
13.06 +15, pilves, vihmasadu terve päeva. Vahepeal oli üks vihmavaba päev ja kohe uued sajud otsa. Hakkan juba kahetsema seda mokaotsast öeldud mõtet, et võiks terve nädala sadada. Ausalt, piisab kahest põhjalikust sajupäevast, kuid see on juba kolmas.
Varased pojengid avanevad hiljukesi. Ega pole ju õiget hoogu kui vihma aiva pasunasse sajab. Hiliste pojengideni on veel mitu nädalat aega. Sellepärast peabki neid palju olema, et midagi kogu aeg õitseks. Praegu on õied peal järgmistel: Joker, Eliza Lundy, Lorelei, Black Beauty ja Carnation Bouquet. Ta on olnud kaua tahetud ja tuli eelmisel aastal. Väga kaunis sort. Esimesed õied olid küll tagasihoidlikus mõõdus kuid toredalt sordiomased ja tihedad.
16.06 +17, pilves, kuid hommik oli ilus päikseline, hetkel ei saja ja olen hästi vaikselt, et äkki ei hakkagi täna sadama...
Selle ilmaasjaga on jah...kunagi pole keegi rahul, vast ainult põõsaskurk, kes oli toas poti juurematti täis kasvatanud ja kelle me eile kahe vihma vahel õue suurde anumasse istutasime. Kurk on täiesti häppi, kallutas ülemise otsa vihmale vastu ja pisikurgikesed hakkasid korrapealt suuremaks kasvama. Sadu kestis terve eilse kuni õhtuni välja ja keegi peale kurgi ei rõõmustanud. Õnneks jäi vihm punkt kell 21 järgi kui küttepuud toodi. Ja laste abiga (sügavas tänumeeles) said need ka tunni ajaga riita toimetatud. Pärast oli õdus õhtupoolik sauna ja mõduga.
Nuputan Futulandile uut hooajanime, Külmakandi ja Vihmatünga on reaalses elus täiesti kehtivad ja ära proovitud, kuid nüüd on uus olukord. Pakuks, et äkki Veteveere. Jah, täitsa iseloomulik, sest Veteveerel hakkas just praegu jälle sadama. Ei ole otsa ega äärt. Kas mu pesu ei kuivagi enam mitte kunagi ära (käsa ringutavas käändes)?
Ja-aa padusadu ladistaski lõunast õhtuni välja.
17.06 +14, pilves, sünge suvehommik. "Ae, kas sajab juba?" kõlab köögist perenaise lootusrikas hääl. Mitte ei viitsi rohima minna. Tagaaed on vihmadega paari nädala jooksul elajalikuks dzungliks visanud (kuidas me üldse asjadel selleni lasime minna) ja väljavaade seal mingit korda luua tundub pehmelt öeldes kerglane. Ma mõtlen sellele siis kui vihm üle läheb. Aga praegu sajab.
Ja sadas jälle hilisõhtuni välja.
Värava kõrval õitseb lapsepõlve nostalgialill - idamagun, ehk talimoon. Sel aastal oli ta ülimalt rikkalik.
18.06 +20 Tere, päike.:) Pojengide kaua tagasi hoitud avanemine. Lorelei.
Lilleralli Maardu kanti, sõbranna kasuaed kus vastupidiselt Futulandile kasvatati kõike söödavat. Ja kesse siis peale reisi veel rohib või midagi.
Pillow Talk
23.06 +18, päike. Jaanilaupäev. Ilus päikseline suvepäev, mis meenutab veidi lapsepõlve suvesid. Kliima soojenemise tõttu kipub meil termomeeter suviti teinekord imenumbreid näitama, kuid täna lubatakse kõigest +18-20 kraadi. Idamagun õitseb, varased pojengid juba pudenevad ja eile puhkesid Etched Salmon ja Old Faithful.
26.06. +24, päike. Ka esimesed hilised pojengid on avanenud. Solange
Bond tassib ikka saaki koju kuid Pokumees tuli toredale mõttele, et kui hiir tuuakse, siis annab Bondile maiusekrõbinaid. See ei olnud vist väga hea mõte, sest hiiretulv suurenes kohe poole võrra. Õhtuti hoiame juba rõduust kinni, sest umbes kella ühe paiku lõhub kass ukse taga, et laske sisse, ma tõin teile.
29.06 +25, päike. Eile õhtul tuli üle hulga aja jälle üks korralik vihm ja kastis kõik ära. Vahepeal on olnud palju head ja mõnusat suve, aiakülalisi, teiste aedade vaatamist, tagasihoidlikke hamsterdamisi ja taimejagamisi, meevurritamist, meres ujumist ning oma aias nokitsemist. Nii, et blogimine ei tulnud meeldegi. Aiaseis on nüüd selline, et kõik pakilised kohataotlejad on maha saanud ja mõnede lahkumisest on paaris kohas vabanenud "igavene lahmakas maad". Peabki mõtlema, mis sellega peale hakata. Kas tuua elupuude tagant välja paar sinna pagendatud hostat? Aga miks mitte, Harry Von Trier on väga kauniks kasvanud ja Likeside Paisley Printil pole ka kunagi head oma kohta olnud. Oleks ka aeg. Kuumad ilmad küpsetavad pojengid ruttu läbi, nüüd on puhkenud ka kõige hilisemad sordid.
Pojeng Adolpho Rousseau tinistas mu Ene aias täiesti ära.
30.06 +25, päikepäike ja südasuve noodid. Aeg on sealmaal, et tuleb hakata ükshaaval taimetugesid pojengide alt flokside alla tõstma. Martagonid pole kunagi nii ilusad olnud kui tänavu. Oma seemikud kollane ja valge.
Toredad värvivarjundid oma aia talinelgi seemikutel. Must ja punamust olid nad reaalis.
No comments:
Post a Comment