Mis võiks olla: Lebasklen rambes flokside järele lõhnavas augustiõhtus verandadiivanil, näpsin kirsse ja loen krimkat. Kusagil aedlinnas paneb keegi tule pliidi alla ja magus tulehakatuse hõng lehvib ninna, tekitades hetkeks meelepildi lapsepõlvest või midagi...selles lõhnas on midagi vanaaegset. See lõhnab turvalisuse ja traditsioonide järele. Kõigepealt tuli pliidi alla ja siis hakkab tulema hakklihakastme ja keedukartulite aroomi. Ning hiljem juba pannkoogid õunamoosiga. Õuntest rääkides...klaarid ka juba lõhnavad.
Vaade verandalt on maaliline. Ma olen rahul. Suur kollane hosta varjab ära õitsenud pojengide pealseid, kullerkuppude lehed on veel täitsa kenasti rohelised ja eespool heljub mitu ilulina puhmikut. Floksiala on samuti kenasti barlanksis ja värvid harmoneeruvad kõigest jõust. Ega aias polegi eriti midagi teha peale päevaliiliate äraõitsenud õite eemaldamise.
Reaalsus: Vaade verandalt on kangesti karva kasvanud ja selle vastu ei aita muu kui vikat. Mitte, et ma seda teeks, aga vahel käib mõte läbi küll. Jahedad hommikud muutuvad kiiresti padupalavateks päevadeks. Kompost on otsas ja uute istutuste jaoks segan kokku heamulda mis koosneb kõdusõnnikust, lahjast peenramullast (taaskasutus), murulubjast, savist ja kasvuturbast. Kui mõni floks sellisesse segusse istutada, siis jagub tal pikaks ajaks jõudu kosuda ja kasvada. Kaevan vana mulla istutuskohast välja, täidan augu väärindatud mullaga, istutan uue elaniku paika ja kastan. Hommikune vahetus tavaliselt üle kahe tunni ei kesta. Siis kui higi silma hakkab valguma, lähen siestat pidama.
Vahepeal kiikan peale flokside ka muudesse kohtadesse. Kivilad on täiesti korrast ära ja potielanikud tahaksid kastmist. Eesaias ootab tosin potti mahaistutamist. Väldin viimasel ajal taimepoode ja igasuguseid kohti kust võiks mingeid taimi leida kuid kui tahad jumalaid naerma ajada, räägi neile oma plaanidest.
Aitab küll. *siestale ära*
Õhtuks on jälle tegevuslusti kogunenud. Lähen ja rohin ühe kõige rohkem närvidele käiva alpikalju ära. Pottides olevad pisinubinad tuleks ka maha istutada. Hea Aiahaldjas on vahepeal majaäärse peenra ära rohinud ja sai kogemata kaktuseogad sõrmedesse. Tõmban neid välja ja valus on vaadata. Ära mine sinna, kaktuste juures on hulkuvaid okkaid ka, pole vaja...Aga tema ju ei kuula.
Homme on plaanis paar ümberistutust aga kui ma neid vesiroti üleskohrutatud kohti vaatan, mul läheb aiaisu üldse ära. Põud on ka. Missa siin istutad või midagi, lähen parem, teen ühe lilleralli ja vaatan teiste flokse.
No comments:
Post a Comment