Teine lumi sajab maha äkki saabunud külma sunnil. Hommikul seisavad kõik fakti ees ja tööle tuleb sõita nagu põhjanabale. Mis ilust seal änam, jääks ellu...Lumi vingub jala all ja pakane hammustab põski.
Tänahommikune lumi oli erines tavalistest lumedest nagu luik haneparvest. Ta oli öösel laskunud kõikjale. Ülitasa, räitsakhaaval, ettevaatlikult. Mikroskoopiliste lumeehmeste õrnhapraid kooslusi hõljus hommikulgi õhus. Tavaliselt hakkab siis selliste sadamiste käigus imesid sündima. Tasakaaluimesid, visuaalseid ja üldse on kuidagi eriti valge ja kerge.
Vana kole kompostikast moondus põnevalt vormistatud mahutiks, lihtne võrkaed oli valgega raamitud, kivila nägi tore ja teistmoodi välja, põõsad mähkusid lumepitsi ja nii edasi. Poolteist kraadi miinust ja täielik tuulevaikus lasksid imedel jätkuda ja püsima jääda.
Lumest õnnistatud kompostikast.
Aiapäkapiku lumine palg
Ja kui juhtub, et unustad enda lumist loodust kirjeldama, siis ilmub läpaka taha mustvalge vihje liiga kaua arvutis olemise asjus. Kass oskab ütlematagi öelda. "Kas sul juba küll ei saa!":)
Ilusalt mahasadanud lumi on tõesti nagu unelm, see õige, see hinge kosutav ja poeesiasse kallutav :) hea, et keegi reaalsusesse tagasi toob, olgu siis või mustvalge :D
ReplyDeleteKaunilt kaunistab see teine tulemine või kolmas või mitmes veel. Lugesingi just, et kaugemal on lumekiht paksem. Meil oli siiani õhuke. Nüüd ehk katab meilgi kivilaid ja kuuski ja kive.
ReplyDeleteMeile tuli see viimane lumi puhta salaja ehk siis Salalumi. Kui õhtul magama läksin oli maa täitsa roheline, hommikuks aga juba valge :)
ReplyDeleteKa mina ei tea, mitmes see praegune lumi juba on, aga sel hooajal on kõik ta tulemised olnud hingekosutavalt kaunud. Oleme õnnelikud inimesed, et meile on säärane imeline muinasjutt antud.
ReplyDeleteMeie eelmised lumed on lihtsad olnud, aga see võiks kohe jäädagi.:) Päris härmavabariiki veel välja ei andnud, aga midagi üsna sinnapoole juba küll.:)
ReplyDeletePagesin laupäeva õhtul töölt ära ema juurde ja saunas veel igatsesin värske lume järgi, sest see klaasipuru, mis siin-seal veel kuhjakestena alles oli, polnud teps mitte saunajahutuseks kasutatav. Ja kui ma siis hommikul esikus ema ära olin kallistanud ja uksest välja tahtsin astuda, ahhetasime mõlemad. See oli ikka muinasjutt kohe. Mugavama istumise nimel valisin otsepõrutava marsa asemel Tuhalast läbi kolistava suure bussi ja tänu sellele nägin ikka hingematvalt kaunist loodust rohkem kui küll - paarikümnesentimeetrise värske lumega kaetud puutumatud teed, iga raagus okski valge koorma all lookas elegantselt teele kummardumas, kõik postid, autod, majad puhta mütsi all peidus, aga veesilmad värskelt tumedalt säramas. Lihtsalt imeline! Linnas polnud peale kohatise lumekirme midagi ja õhtul koju jõudes selgus, et meil siin oli samuti ainult väike valge kihike tulnud, aga asi seegi.
ReplyDeleteNo ma räägin...:)
ReplyDeleteEriti ilusad rohelised silmad!
ReplyDeleteOkei, oli ära, nüüd võiks kevad tulema hakata! :P
ReplyDeleteJahjust!:D
ReplyDelete