Ilm on talvel siiski enamasti ainult visuaalselt esteetiliselt vaadeldav nagu täiskuupaisted (sinised varjud salapäraselt sätendaval (ja vähem salapäraselt kriunuval) lumel jne), päiksetõusud ja -loojakud (mis on kui leegimeri kui juhtub päike olema), õnnistavast päevavalgusest kullatud lumi puude ladvus, sümpaatselt härmatisest paljaks sulanud ja mittejäise salongiga auto pärastlõunal (ilmselgelt on päikse soojad sõrmed mängus olnud) ja vägavägaväga sinine taevas, põhjatu, ääretu, pilvetu....kui juhtub olema päikseline päev. Aga enamasti ei ole. Nagu tänagi.
Ja siis tuleb ammutada energiat mujalt - Dendrobium kingianum magusast lõhnast, headest raamatutest, täisõites imelist värvi kuukinga purpursest sametist, pliidi soemüüri soojakumast, heast sõnast, kassinurrust ja paljudest muudest pisikestest armsatest asjadest, mis ka pilves ilmaga täitsa olemas on.
Ees on kaks pikka kuud talve.
Vahepeal on olnud varieeruvad külmad -15 kuni miinus 6 ja nädalavahetuseks lubatakse tormi(e).
Natu-natukene on päevad hakanud pikemaks minema. See on tunda sellest, et selge ilmaga töölt tulles ei ole päike veel loojunud vaid jõuab pool teed juba silma paista.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
need pisikesed armsad asjad, vahel kiiretel aegadel jäävad need tähelepanuta ja ma arvan, et talv ongi meile antud selleks, et neid uuesti avastada ja ära tunda - need on tõepoolest kogu aeg olemas :)
ReplyDeleteTalv on imeline ja ta oleks justkui selleks väljagi mõeldud, et märgata, kui kallid on need pisikesed armsad asjad, millest tegelikult ju elu koosnebki
ReplyDeleteJah, aja maha võtmiseks on talv tõepoolest hea. "Kiire-kiire" lõigatakse maha umbes siis kui lumi kõik katab ja siis pole enam kiire kuskile.:)
ReplyDeleteMõnusad väikesed asjad. Mõistan suurepäraselt nende olemust. Lisa veel juurde laisk laupäev, diivan, pleed, kohv ja värske aiaajakiri ja kõik ongi täiuslik!
ReplyDeleteKõik ongi täpselt nii nagu Sa ütled, kui vaid jõuaks rohkem, neid pisikesi armsaid asju näha ja hinnata .
ReplyDelete