Tervelt pool nädalat oli päikest. Palju ja võimas. Kesknädalal näitas termomeeter kuus kraadi sooja ja päikse käes ilmselt veel rohkem. Öösiti külmetab, kuid miinuskraadid on öökülmade tasemele jäänud.
Aed sulabvaikselt välja ja ei sula ka. Päiksepäevadel hakkas veidi kõhe, et kuidas siis nüüd järsku ja mis edasi saab jne. Kolm viimast pilvepäeva on kevadeilmelisele maailmale uut lumekirmet visanud.
Oshima tarn on lumest välja sulanud. Imeilus igihaljas taim, aga kuna ta on mul esimest aastat, siis kogemust temaga pole. Väike mure, et kas peaksin päikesepäevadel varjutama?
Lumi katab kõike suhteliselt ühtlaselt ja sellepärast ei ole mingeid õisi veel näha, ehkki talvine lumekupp peaks selliste ilmade peale juba elavnema ja lumeroos ka
Päeval on valgust juba päris pikalt ja vaibavabrik hakkas uue energiaga tööle. Teistmoodi värvid ja põnev on. Mõnes mõttes on huvitav teha midagi sellist, mida enne pole teinud. Muidu ma tavaliselt nii kiiresti ei koo. Kuna enne vaiba mahavõtmist üldmuljet ei näe, siis ongi nagu poole rohkem motivatsiooni uhada, et teada saada kas õnnestus või mitte. Kui õnnestus, siis on pealevaatamisel mõussen sees. Kui mitte, siis on lihtsalt triibud jne. Homme õhtul siis näeb...
Süsimusta Bondiga juhtub igasuguseid ehmatusi, sest mustal taustal on see loom täiesti nähtamatu. Eriti veel kui silmad ka kinni paneb.:)
Peremees leidis eile õhtuhämaras põrandalt Härra Tibu, kes kael õieli ja kimbatusilme näos kassipesasse jõllas. "No mis tipid siin, marss magama!" ja tõstis Tibu pikemata pessa. Sealt paiskus eetrisse seeria ähmis kurr-murr-nurrisid, oli palju musti ja valged käppi segamini ning lõpuks istusid pesas kaks unist kassi nagu öökullid ja pilgutasid silmi. Peremees oli Tibu magavale Bondile peale tõstnud. Kuna Tibu on vanem ja targem ning see paistab tal ka silmist välja, siis läks Bond varsti liikvele ja otsis endale uue magamiskoha.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Millegi uue tegemine annab jah hirmsa vungi sisse :D ja et kassidel on kombeks leida kohti kus nende karvkate ühildub alusmaterjaliga, siis meie kipume pidevalt Mustikale peale astuma, sest ta istub kõige pimedamas kohas :D ükskord ma mõne kondi nende karvapallide pärast murran :D
ReplyDeleteMeil käib praegu paarist külmakraadist hoolimata sihuke tihaste sitsikleit õues, et korra tekkis tunne, et peaks minema lumikellukesi otsima. Aga nii pagana libe oli ja liivahunnik jääs, et ei hakanud oma vanade kontidega riskeerima.
ReplyDeletesul on maailma kauneim vaibakamber, ytlen ma unistavalt.
ReplyDeleteja kõige mustem kass :D
Kuidas saab kevad teie kanti varem tulla, kui peaks tulema 2 nädalatr hiljem ja lumega on ka mingid arusaamatused.
Kewadet tahaks küll ja kohe palju tahaks.
Kaunis vaibakamber toodab ka äärmiselt kauneid vaipu. Millel on mõussen sees mitte ainult tegija, vaid ka saaja jaoks :)
ReplyDeleteTänase seisuga kevad vist kappab küll, siiapoole.
ReplyDeleteTänan, Saara.:) Aga kevade osas vist on täitsa lootust - rekordiline kogus lehti, varsi ja pealseid on järsku lume alt väljas.:)
ReplyDeleteTsiil, käisin just Bondiga õues peenraid pildistamas ja sain teist ka päevavalgel näha, on ikka must küll:)...aga vaibakamber...pigem on kaunis segamini kui vaibatootmine käsil parajasti.:)
ReplyDeleteTihased laulsid meil ka täna, nagu oleks aprill juba.:)
ReplyDelete