Esmaspäeval oli hea päev. Sai natuke juba rohida (maapind on kuni pindmiste umbrohujuurteni sula) ning ülima rahuldustundega kitkusin välja enamuse sellest, mis juba novembrist saadik iga sula ajal silma on karanud. Liiatigi, et esmaspäeval sai selle aasta esimesele aiakülalisele improviseeritud aiaekskursioon tehtud. (Loomulikult pidi peenraid ju enne veidi viisakamaks kõbima.:)
Püsikutest ja hostadest võis aimu saada vaid taimelipikute kaudu, kuid alpialad olid igihaljaste kivirike ja muude nupsikute osas täiesti vaadeldavad. Jah, aeda saab kaeda ka veebruaris. Tingimusel muidugi, et ta on lume alt välja sulanud.:)
Mägisibulad on veel väikesed, kuid kivirikud ja mõned kiiremini laienenud igihaljad mättad hakkavad kiviseid alasid juba täitsa ilmestama. (Hädasti oleks vaja mõnda mättateadlast, kes ka nimetutele nime oskaks anda) Üllatas veel, et osadel kivirikel on õienupukohad aimatavad. Kuna meite aias tulevad pisikivirikud õitsele alles esimest kevadet, siis ei tunne ma veel kõiki nende kombeid. Isegi õitseaega ei tea.
Pühadehommik saabus maheda tuulemühina, sula solina ja vareste hääleka agoraaga kaugel mõisapargis.
Ja mu tohutuks kergenduseks kolis hea koduhaldjas kõrge puuriidamüüri liiliapeenra eest ära ning see on nüüd jälle päikesepeenar. .:) Kohe pistisid sealt nina välja Amuuri adoonis ja terve rida krookusi.
Hetkeseisuga on nii, et tulpide esimesed otsakesed, sinilillede õiepungad, nartsissid, krookused ja võrkiirised on kenasti näha. Rossi mukdeenia näitab leheotsi, itaalia aarumi lehed elasid talve üle, (ootan huviga mis edasi saab), mägitähk on talve jooksul silostunud - ei ole järelikult Saku laiuskraadi taim. Olukorraga ikka edasi tutvudes (nina maas) leidsin külmumiste poolt mullast välja puksitud sõrmeotsasuuruse sibulaga alpikannitaime Tii külvist (kes oli väga heas konditsioonis).
Kuid soe talv on selgi hooajal pea segi ajanud hostadel. Soovitan soojalt kõik hostad üle vaadata. Meite `Halcyon`ajas lehekõdu alt juba pungi maapinnale. Vara veel. Tõstsin labidaga mulda peale.
Paar sellist aktivisti oli suurte hostade hulgas veel.
Teine ebakoht oli sügisel istutatud pisihostade peenras. Külmakohrutused olid paar nõrgalt juurdunud pisihostat pinnasest välja tõstnud. Koos kasvupungaga ja puha. Toppisin nad tagasi nii hästi-halvasti kui sain ja hoian edaspidi silma peal.
Talvine lumekupp lõi eile päiksepaistes õied lahti. Esimene ametlik õis 25. veebruaril. Polegi nii paha, kuigi Saku nimi võiks väga vabalt olla ka Külmakandi.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tundub, et Külmakandis on kevad kuidagi varasem. Ma lähen kohe tõsisemale tiirule aga kiirematel tiirudel veel selliseid kevademärke nagu sinul paistnud pole. Vaatan terasemalt :D Head rohimishooaja algust, mida pikem see on seda vahvam ju :P
ReplyDeleteÄttäh,ättäh, kulub ära jah, isegi maasikad on hea sooja talvega rohtu läinud.:)
ReplyDeleteRekordid tulevad siis teie kandist. Õnneks on mul hostad kõik maa sees. Kontrollin ka igaks juhuks üle.
ReplyDeleteMägitähiku tited, need, mis olid üliväikesed paistsid eile kivide vahelt, aga see suurem ja priskem silostus ka.
Sul algab aiahooaeg ikka uhkeste vara :) juba ekskurseerivad ja puha :) Kevadkaardil oled kindlalt ära märgitet.
Tänan, Tsiil. Alati teretulnud.:)
ReplyDeleteLäksin eile ilusa ilma puhul kolmandiku maad töölt jalgsi koju. Valisin marsruudi läbi aedlinna ning piilusin aedadesse, endamisi õhates, et küll ma sellisel õhtupoolikul ise rohiks ja toimetaks juba. Aedades enamikes aga olid liikvel hoopis musträstad, mõni sättis juba ka nooti.
ReplyDeleteMusträstast ei ole veel kuulnud, aga tihaste ja pisilindude koor esitab juba eelmisest nädalast ilusatel hommikutel kevadisi viise. Rähn huikab ka sekka.
ReplyDeleteMeil ka veel ei paista midagi, aga tundub, et kõrrelised on ettevaatlikult asja uurima hakanud. Tavalise kevadeni on ju veel vähemalt kuu aega.
ReplyDeleteMeil pole veel midagi võimalik ei rohida ega maa sisse tagasi toppida, kõik taimed ilusti teki all.
ReplyDeleteAga minu meelest on aed vaadeldav kõigil kuudel :)
Kindlasti on, eriti veel härmatisega kaetult.:)
ReplyDeleteTegelikult ma natuke imestasin, et hostad nii perud ja krookused kannatmatud, aga muud tegelased hoiavad sobival kombel madalat profiili. Ei olnud kõrrelisi veel tärkamas ega näsiniineõisi isegi mitte päiksega paotumas. Pungad on küll hiigla suured näsiniinel.
ReplyDeleteMul oli külm taimesilte välja kergitanud, proovisin neid tagasi torgata aga maa oli liiga külmunud. Aga nemad...rohima... Hullud, ma ütlen! :D
ReplyDeleteKivilad ja päiksepeenar on juba täitsa pehmed, mujal on meilgi kohati puhta külmunud veel.
ReplyDeleteMind ajaks praeguse temperatuuri juures rohima ainult surmaähvardusega...
ReplyDeleteKui pikemalt õues olla, siis tükib jahedus naha vahele, aga üle poole tunni tavaliselt ei tee. Ega see praegu mingi tõsine rohimine ei olegi, pigem riibumine, sest umbrohi on talvest veel juurdumata. Kasutan lihtsalt seda aega ära kui veel kergesti kätte saab.
ReplyDelete