Tuttava viisiga laulud, hämarad väikesed kogud tänaval. Külakoerad hauguvad, naabrinaised helistavad üksteisele, pane kommid valmis, mardid tulevad, juba oli ühtesid näha, oi, meil juba kahed käinud...
Wikipeedia: Eesti rahvakalendri uurija folklorist Mall Hiiemäe tõlgendab mardipäeva muistse aastavahetuspühana. Mardipäevaks pidid kõik põllutööd lõpetatud olema. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võibolla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis mitmete tööde keeld, eeskätt olid keelatud naiste lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas meeste välitööd ning alustas tubaste tööde perioodi.
Lina- ja villatöid ma igatahes ei teinud kui uksele koputati.
Meil käis pikas mustas mantlis Hitleri vuntside ja laia kaabuga mardiisa kahe lapsega. Olid ujedad, laulsid ainult ukse taga, toas muutusid tegusaks, jagasid selle aasta õnned (karjaõnne, lapseõnne, autoõnne, viljaõnne) asjalikult peo peale ja tantsisklesid rõõmsalt värava poole. Kuna alevikus ei sünni midagi ilma valvsate karvikute teadmata, siis olid naabrite roosa ja valge koer (bolonkakaksikud) martide külaskäigust üsna pöördes ja vahetult peale külalisi õhtukõnnile minnes sattusime kogemata koomilisele situatsioonile:
Meie mardid olid juba ammu pimedusse kadunud, kuid kooli poolt lähenes kaks uut maski. Jäime uudistama, et kuhu ukse taha lähevad ja kas laulavad ka. Nood aga tegid käigu pealt oma märsis inventuuri ja arutasid midagi mardikeeli. Siis ei pidanud roosa ja valge koer enam vastu, murdsid poikvele jäänud väravast välja ja otse martide poole. Nood pistsid punuma nagu oleks tuli takus.
Jäi vaid üle nentida, et need nüüd küll meie tänava mardid ei olnud. Meie omad teavad, et roosale ja valgele koerale meeldib tohutult haukuda ja lastega võidu joosta. Aga kui täitsa konkreetselt eest ära lidutakse, siis ei ole lihtsalt aus. Varsti tulid kaks väga pika ninaga pisikest peni lõõtsutades ja kobisid väravast sisse. Panime riivi peale ja kuna meie tänaval midagi rohkem huvitavat ei juhtunud, siis võis kõnniringile minna.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Ei tea kas villaseid sokke ikka tohtis nõeluda? Muid villatöid õnneks plaanis pole :) Meil sel aastal marte ei käinudki, jääme kadripäeva ootama.
ReplyDeleteJah, meiegi peame kadrisid ootama või hoopis ise jooksma minema, maal on kahjuks tänapäeval santidega sandisti :)
ReplyDeleteKa meie jäime tänavu Martideta, see-eest tegid nad mõne aasta eest sellise üllatuse, et seda jagub veel mitmeks aastaks :)
ReplyDeleteMa just pidin täna ühe pooliku soki lõpetamise ette võtma, aga siis jätsin ta rahule. Igaks juhuks, mine tea, mis juhtuda võib.
Head tegelased! Ja lugu ka hea :-D Meil siin ikka juhtub! ;-)
ReplyDelete