Sunday, November 15, 2015

Poole novembri peal

Viimaks ometi on kõik lehed maha tulnud ja kivilad ka enam-vähem puhtaks nopitud. Minu poolest võib nüüd talv tulla ja silmale on ka päris hää. Hoolimata sellest, et taimkate on veel noor ning ei kata  veel korralikult, on kivila kehvadel aegadel (november kuni märts) igast küljest vaadeldav ja näeb kobe välja. Kui mujal püsikute alal vaatab enamasti vastu must muld, siis kivilate künklikud pisimaastikud on praegu põnevad ja väljapeetult värvikad.

Mägisibulate värvid on muutunud sügavmõtteliseks ja igihaljaste mätaste rohelus kumab erksalt kivide vahel. Nimetu kuid igal aastaajal muljetavaldav mägisibul. Leitud Kristiinest.
Aruhein, kukehari, oganupp ja mägisibulaid ka.
Teine nimetu kuid väga omapärase värvumisega mägisibul.
Vihmamärjad kivid mägisibulapeenras
Ja, et ei läheks üksluiseks...
Tegelikult pildistasin terve peenra üles
Kivid, kivid, kivid...
Ja veel.
Enamasti on mägisibulad praegu rahulikku rohelist või punakat värvi, kuid leidub ka erksamaid, `Pacific Devil`s Food`
`Chilli Pepper`
`Sha Uri`
`Azrael`
Harkjas azorell on sügisel selline
Vastak-kuldhari `Variegata`
Väikeselehine oganupp
Roog-sinihelmika nimi võiks olla Kuld-sinihelmikas.:)
Kahvatu päikese kiirtes...

12 comments:

  1. Ilus, kohe väga ilus ja kas mulle ainult tundub või on taas su auväärt punane ämne rpildis :D

    ReplyDelete
  2. oli, oli, kuis` siis ilma selleta:D

    ReplyDelete
  3. Signatuurämber! Aga Su kivila on väga mõnus igal aastaajal.

    ReplyDelete
  4. Sibulikud on mõnusad. Eriti teiste aedades, kus ise kiviktaimlat rohima ei pea :)

    ReplyDelete
  5. Kui hakkad vaatama ja nägema, ongi kõik kuud ilusad, igaühel oma nägu ja tegu. Aga sinna püsikute vahele torka mõni igihaljas pisiokkaline ja kohe on pilt teine.
    Ilus kivila ja ilusad mägisibulate sordid on Sul

    ReplyDelete
  6. Oi, ma peaaegu tean, mida sa tunned :) Kivila on hilissügisel ja varavarakevadel eriti mõnus koht ja sul on ta nii nummilt teostatud ka.
    Seal nokitsemine on ikka teraapiline ja hiljem on hea mööda jalutada, mõnus, mõnus.

    Mõned nimetud on jah vastupandamatud, kes neist ikka mööda kõndida saaks :)

    ReplyDelete
  7. Kivid, kivid,kivid ja asukad, kôik super. Môtlesin lugedes ja pilte vaadates, et vôrreldes sellega kui Su aeda esimest korda nägin, oled jôudnud kôik umber teha ja suurepärase tulemuse saavutada

    ReplyDelete
  8. Neljandikule: selle signatuurämbriga sa panid kümnesse.:)
    Thelale: Kivilaid ei pea tihti rohima ja umbrohud on seal ka teistsugused. Nigelad ja aeglaselt kasvavad. Pigem tuleb kevadepoole silm peal hoida, siis on teine pool suvest üsna hooleta. Aga võrreldes muu mullapinnaga on kivilas poole vähem rohimist. Plaanin tuleval suvel ka liiliapeenrasse samase multši panna, hoiab palju jama ära.
    Muhedik: On igihaljaid, aga praegu on kõik veel väga noored ja tillukesed.:) Õige näo peaks kivialad saama alles kahe aasta pärast.
    Tsiil: Segaduse vältimiseks olen nimetud eraldi istutanud, aga need kaks on nagu anonüümsete lipulaevad, ei raatsi isegi mujale neid istutada, aastaringselt väga ilusa värvumisega sordid.
    Milda: Tegelikult on me kõigi aiad viimase nelja aastaga tohutult muutunud. Jah, endalgi huvitav, mis on näiteks viie aasta pärast?:)

    ReplyDelete
  9. Ma hakkasin mõtlema, et kust Sa küll kõik need kivid oled võtnud. Oma pisikeselt krundilt neid ju välja ei kaeva. Ja kõik need ümmargused ja munad, no need peavad olema kuskilt põhjarannikult. Tean et Käsmu poolsaarelt leiab selliseid. Aga sellise hulgaga neid aeda saada... WOW. Minu rannakivide kollektsioon on siiani piirdunud sellega, mis taskusse mahub. Ja arvuliselt polegi neid vähe!

    ReplyDelete
  10. Kuna ma olen kivikoguja (esimesed püriidid ja kivistised leitud Navesti jõe ääres ca 45 aastat tagasi), siis ega see ajaga kuskile ära ei kao.:) Lihtsalt kivid on suuremaks läinud. Ja huvi võibolla ka.
    Suhteliselt ükshaaval on see varandus kogunenud, saaresõidud, rattamatkad, uitamised, kivikangrud (oi kui huvitav võib olla suvaline võssa loobitud kivikangur!:), kust on pärit näiteks meie aiapäkapikk. Mõned kivid on kingitud. Kes teab, see toob.
    Aga, et kuskohast? Näiteks Naissaarel tulid teeraja liiva seest välja ideaalselt ovaalsed veerised. Ühte Läti randa sattusin ükskord, parimad kolm ümmargust on sealt. Pedassaarelt on üks tore poole maakera kujuline munakas, Mohni saare kivil (see on kolmas pilt) on supernoova plahvatus, väike samades värvides roosa ringiga kivi on Piritalt jne jne

    ReplyDelete
  11. Kyll on ilus kiviaed, tahaks endale ka. Kui uue koha välja mõtlen. :) Eeskuju innustab ju.
    Nyyd on teada, mida Sulle kylakostiks tuua. Midagi lauale ja midagi kivipeenrasse :)

    ReplyDelete
  12. Ega see kivijutt polnudki tellimusena mõeldud ja kivitoomisel oli ka oma stoori taga. Tavaliselt kui inimesed kuskil kaugel võõramaa reisil käivad, siis on turistile tohutu ahvatlus igasuguste kohalike suveniiride näol, mis sõpradele-sugulastele mõeldes vahel kaasa ostetakse. Kui mõni lähebki, siis ma olen öelnud, et , pliis, too üks väike kivi ja muud pole vaja. Sest kivi on parim suveniir yldse. Jah muidugi, heameelega võtan vastu ka kaarnakivi.:) Aga kivipeenrast veel...Tegelikult on see kivipeenar katsetus nagu nii mitmedki kohad noores aias. Aluspõhjaks on seal jäme killustik, killustiku peal peenrakile, tolle peal vilets kiviklibune muld ja kõige peal kruusamultš. Väga kuiv koht. Sellepärast kohtabki seal enamasti ainult mägisibulaid. Lamba-aruhein tuleb ilmselt ära kolida, sest tema jaoks on see siiski liiga askeetlik koht. Ja kui peaks taimede vahel mingi vastupidavuse võistlus korraldatama, siis on üks favoriitidest võnk-pärgenelas.

    ReplyDelete