Monday, July 25, 2016

Tibu tegemised.

Doos.
Suvel kaob kassiomaniku kaisukass...hmh...aiaavarustesse nagu lutikas seinaprakku. Päevad on täis tihedat tegevust. Valvatakse bossi näoga trepil, vahitakse värava taga asuva mesipuu otsast möödujaid, püütakse liblikaid, magatakse õues kõikvõimalikes kohtades ja iga karvaotsake räägib, ei lausa karjub: "Ma olen sõltumatu, näete, peaaegu metsik (andke mulle süüa) ja jätke mu hing rahule!"
Siis kui majalised kasskodaniku uue imagoga juba üsna ära on harjunud, millalgi suve teises pooles, siis kui õues on nii niiske, et kasukasse juba vetikad kasvama kipuvad, siis ühel õhtul tuleb ta otse õuest kõhkleval sammul diivani juurde, vaatab teleka ees lesivaid inimesi kangesti suurte silmadega (ma vaatan, teil on siin nii mõnus), ning kukutab enda sasijate käte vahele. Kaisukass on tagasi. Käpad sõtkuvad õhus "tainast", nurr voogab nagu lõputu muusika. Kui kogu kere on korralikult kõik sasiteraapia kätte saanud, siis volksab loomake põrandale, klanib kasuka jälle siledaks ja läheb tagasi vaatamata. Selle nädala hellusedoos on käes ja nüüd võib jälle olla mõnda aega vaba ja metsik.

Pätu sööb rohtu.
Tibul on igav. Und nagu poleks, kõht on täis, midagi asjalikku ettevõtmist ka kuskil ei terenda ja ilm on ka jätkuvalt selline, et on ja ei ole ka. Ole siis või mis sa ikka oskad...Oo! Värava taga on näha liikumist. Härra Tibu venitab end aia alt läbi ja läheb kaema. Pätu sööb vahurite aia ääres rohtu. Kohe isuga. Tibu astub sõbrale ligi. "Missa teed siin?" "Näed ju, et rohtu söön." Pätu lükkab õlanuki Tibule tee peale ette, juhul kui teine peaks ka tahtma seda head mahlast tuusti haugata. Tibu ei taha, aga teise tegevus pakub huvi küll, sest ega kassid iga päev rohtu ei söö. "Näedsa, mõtlesin, et teeks õige sisikonna korda," nätsutab Pätu Tibule otsa vaadates "ja nüüd ma söön siin. Kusjuures, väga nõme, kõik vahivad. Sinu perenaine on ka aia peal." "Ma nägin jah. Nõme. Hea veel, et ei pildista." "Sind pildistab vä?" "Jaa, kogu aeg." Tibu mõtleb natuke. "Isegi siis kui ma magan."
"Nõme." "Nõme jah. Nagu poleks midagi teha vä." "Söögu rohtu parem." Mõlemad pässid kõhistavad vaikselt naerda. On juuli viimane nädal, palav ja niiske. Esimesed floksid on õied avanud ja kõrvitsad kasvavad mühinal.

4 comments:

  1. Jah, tõesti hea on seda osata :D muidu nuputa aina, et mis see nüüd siis või too :D

    ReplyDelete
  2. Kui oleks videosse võtnud, siis oleks dialoogi tekst kenasti alla sobinud, kõik need volkspilgud üle õla, turjavõdistamised ja näoilmed...Nu...tunnistan, et une pealt pildistamise panin juurde...khm, sellest neil juttu ei olnud.:D

    ReplyDelete
  3. Kes kassidega kaua koos elanud, loebki sabavonksutamisest ja vuntsivärinast välja terve jutu ;)

    ReplyDelete