Friday, November 4, 2016

Karu voodi

Pühapäeval tuli lapselaps külla. Kui multikad vaadatud hakkas Liisu oma kaisukarule diivani kõrvale maja ehitama. Maja sai pigem selline õhuloss, ettekujutatavate seintega, aga voodi oli hästi uhke ja kõrge, koosnes kolmest suurest sulekotist (diivanipadjast), millele laotatud kena kirju tekk ja kaks pitsidega ääristatud nukupatja. Toas oli muid asju muidugi veel kuid kõige silmatorkavam mööbliese oli just see suur ja ülimalt luksuslik voodi.
Lapselaps serveeris parajasti karule õhtusööki ning ei osanud miskit halba aimata kui kusagilt ilmus Härra Tibu ja sarimagaja vilunud pilgu otse karu mugavale voodile naelutas. Mõeldud-tehtud. Ja-aa hopsti! Tibu materjaliseerus karuvoodis, võttis selle armulikul ilmel omaks ja hakkas oma püha enneunerituaali sooritama (mida alustatakse tavaliselt tagumiku lakkumisega). Ümber pööranud Liisu jäi teda üllatunult vaatama. "Aga, TIBUU!!!"
Tibu laskis koiva alla, kohendas ennast istuma (näol suhteliselt lihtne ilme). Mäh?
"Tibu, kõtt,  mine ära, see pole sinu voodi!"
Tibu laskus kõhuli (kui kangutamiseks läheb, on hõõrdetegur suurem) ja vaatas, et mis edasi saab.
Liisu katsus kassi padjalt jõuga maha lükata kuid see ei läinud korda, sest Tibu oli otsustanud nii väikese inimese sõna mitte kuulata ja ajas sõrad vastu. Magamiskoht oli ju äärmiselt suurepärane ja põnevalt vormistatud. Pealegi veel isegi natuke nagu keelatud, mis tõstis rajatise väärtust veelgi.
Tibu vaatas kindlal ilmel lapsele otse silma ja ei liikunud sentimeetritki.
Siis sai Liisu mõõt täis ja ta marssis kööki. "Kuule, su kass võttis mu karu voodi ära ja enam ära ei lähe!"
 Selline olukord nõudis tõepoolest kõrvaliste jõudude sekkumist.
Kassiomanik pani käed loomakese alla, kangutas ülekohtust nõretavat silmavaadet ignoreerides kõik küünekonksud lahti, eraldas kassi padjast ja viis nördinud nurrukoti teise põneva magamiskoha juurde kuhu siis magamishuviline ka paika juurutati. Ilmselt oli kass juba nii unine, et ei viitsinud väga protsessida. Natuke kõrva tagant sügamist ning lepitatud Tibu koristas näolt solvunud ilme. Kohmerdas veel natuke, vahtis ikka vahepeal kahjatsevalt karu voodi poole, kuid vajus lõpuks ära magama. Oi, küll karu oli õnnelik kui oma voodi tagasi sai.:)

9 comments:

  1. Lugesin karu voodikese jutu tütrele ette, kes parasjagu köögis endale süüa valmistas. Tüdruk naeris südamest, siis ütles, et see sobiks ideaalselt unejutuks. Nii et kuna raamat tuleb?

    ReplyDelete
  2. Minu meelest ronivad jah, kassid alati sinna, kus mingi uus põnev koht.

    ReplyDelete
  3. Väga konkreetne noor daam! :-) Tubli!

    ReplyDelete
  4. Üle kõige ihkan ma seda kassiraamatud, mida kuidagimoodi tulla ei taha :)

    ReplyDelete
  5. On ikka ülekohtune küll, kui karu voodi sedasi okupeeritakse :D

    ReplyDelete