Kuna ma eelmisel uruhooajal laisklemisega pisut liiale läksin, siis oli see kevadel ka kenasti tunda. Ei jaksanud õieti midagi ja tükk aega võttis, et jälle ordnungi saada. Sedakorda mõtlesin, et toda viga korrata ei tahaks ja otsustasin päevakavva võtta tagasihoidliku talijalutamise (kuivõrd võib jalutamiseks nimetada rütmiliselt vastu kirdetuult marssimist, aga kust seda paremat ilma ikka võtta. On nigu on. Eestimaa sügis (kuigi na lumene teine). Õhus keerles peent lumepihu ning lumi laiutas ka äraütlemata ilusasti kõigel mis tee ääres näha oli (mets, kõrred, sild, võsa, luht). See oli uhiuus ja puhasvalge, kuid teerajal kaetud toreda jäljemustriga. Naine, mees ja koer. Nad olid üsna hiljukese aja eest sama teed mööda läinud. Lumi polnud veel jälgi täis sadanud. Naine sibas nagu jaksas hästi lühikeste sammudega, pöiad väljapoole ja mees nagu mees ikka, poole suurem jalg, poole pikem samm. Koer kudus oma kõnniga pererahva jälgede ümber pitsi, jõudis olla siin, seal, korra võsas ja siis ees ja taga, siuhti kraavi jne. Selline väike ja väle koer. Kui tee otsa lõppes, siis lõppesid ka jäljed otsa ja see mõjus mõnevõrra irreaalselt. Aga lool oli lihtne seletus. Lumekohev jalgtee ristus kiilaks sõidetud kruusateega kus jälgi enam näha ei olnud.
Tagasiteel hakkas hämarus metsast teele hiilima ja koju jõudsin juba pimedas. Jäi vaid üle nentida, et kellakeeramine on ära näpistanud tunnikese väärtuslikku valget aega, mis varemalt lahedasti tööpäeva ja selle päris nn õhtalejäämise vahele mahtus.
Lumepaksus 10 cm, külma 4,3.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Teie tublidus :D aga kella oleks võinud tõesti jätta sinna kus see oli, oleks tööinimesed vähemalt valgevalus koju sanud või siis terviserajale :)
ReplyDeleteNäis, kauaks seda tublidust jagub...miski inimlik ei ole ka mulle võõras, ei ole.:)
ReplyDeleteOleks Sa lähemal, saaksime koos tuisku ja tuult trotsida, ma olen ka talijalutaja :D Kõige raskem on see õueminekuhetk(puhhkuivastik!) aga kui veidi juba jalutanud oled, saad aru et päris mõnus on peale arvvuti taga veedetud päeva end liigutada.
ReplyDeleteMa olen muidu päris tubli talissuusataja, aga just eile, ses esimeses korralikumas lumes sumbates mõtlesin vaid, kuidas ma külma ja pimedat ei armasta ning et ma ei suudaks hetkel kuidagi end suusarajalegi mõelda, üldse. Tänased poole kuu ja kuu ennustused ei näita enam ühtegi plusskraadi. Ju jääb mõneks ajaks maha, ja tuleb aiva juurde.
ReplyDelete