Alguses oli nii...

See on 2009 aasta suvi. Äädikapuu titt sirutas juure läbi poti põhja ja otsustas just sellele kohale paigale jääda. Lõikasin poti katki ja lasin ta lahti. Kuigi see polnud talle hea koht. Mida kõike tollal peenras ka polnud. Kipslill ja gladioolid jne...On suurte lillede katsetamise aeg. Ja üldse katsetamise aeg. Aias on mitmeid päevaliiliaid, palju põõsapoegi ja muud kraami. Hostade vaimustus saab sellel suvel alguse. Blogi ka. Rohkem üldpilte sellest suvest ei ole.

2010 kevadsuvi, kullerkuppude õitsemise aegu. Paraadpeenar on enam-vähem ainuke taimestatud ala ja jugapuu laiutab keset peenart, mis ei olnud talle just kõige sobilikum koht.

Sama vaade, ainult natuke laiemalt. Kuusehekk on veel madal ja nooruke. Krundil on ehitusest jäänud igasuguseid materjalihunnikuid, mida kaamera hoolega väldib ja sellepärast neid  näha ei ole.

Aga paraadpeenras hakkab ruumi väheks jääma ja selle ots on suure hädaga eesõue poole hakanud roomama.

Suve keskpaigas muutub paraadpeenar suhteliselt jungliks. Hmh,  iirise koht siin nüüd küll ei ole. Ilmselt sai "käest ära pandud", sest ruumipuudus oli kohutav.

Tagaplaanil troonib aktiniidia. Sai ikka marju oodatud. Kuni ükskord selgus, et isane, sunnik. Esimesed astilbed ja hollandi jalakas on veel väike ja nunnu. Angervaks ka! Pole ime, et ruumi on vähe..:)

Kuusehekk sirgub tasakesi, aga esimesed kolm aastat olid nad hästi aeglase kasvuga. Pildil on ka selle elupuu poeg, kes lõpuks Ülle juures uue kodu leidis.

Sel suvel sai juurde loodud see pikk kitsas peenrake, sellepärast on teda hästi algusest lõpuni üles võetud.:) Kuuskede ees on iisop ja kastik `Overdam`, eespool on nelgid ja keraslill

Valge mänd `Radiata`kasvab järgneva nelja aastaga nii suureks, et haarab enda alla terve selle peenraotsa. Suhteliselt vitaalne vennike. Pinnas on kuiv liivmuld, valgusolud poolvari. Esiplaanil on roomav forsüütia. 

Jungel mis jungel.

2011. Pokumees ehitab ilusa vaheaia, koerakuudi taha tekkib sel suvel uus peenar, kuhu üritan juurutada aktiniidiapaarikese. Ja topeltõielise ebajasmiini. Nagu hiljem selgus, olid mõlemad tohutu kasvuhimuga ja kolisid edasi suuremasse kodusse.

Ebajasmiin Virginal ja karvane kortsleht. Mida kõike pole kasvatatud.:)

Ikka veel 2011 suvi. Vorme ja lopsakust jagub.  

2011 suvi, katse pergulo peal viinamarja kasvatada. Liiliapeenra sünd.

2011, Hollandi jalakas on veel seal hästi taga. Järgmisel kevadel istutan ta ettepoole.

2012, Vana aktiniidia on maha võetud ja üks selle pistik kolitud vaheaia juurde, pruut ka kõrvale pandud. Olgu neil hää.

2012 oli aia jaoks pöördeline. Esimesed õnnestumised ajasid suurema aiaisu peale. Hostade jaoks oli kolmas suvi ja hostad näitasid oma tõelist ilu. Samas oli ka selgunud mida selles aias saab pidada ja millega pole mõtet pongestada. Sel suvel läks taimevahetus metsiku mühinaga käima. Eriti hea meelega andsin ära suuri ja kutsusin enda juurde väiksemat kasvu tegelasi.

Esimene hostapeenar.

Hostapeenrast saab kolm aastat hiljem epimeediumipeenar, aga esialgu on neil seal voli vohada. Ikka veel katsetused tavaliste päevaliiliatega. Üks on Mars ja teine on ka mingi nimi. Inimene õpib ikka nii aeglaselt. Järgmine suvi on nad kindlasti juba läinud.

Kõrvalaed näikse olevat aia äärde killustikukatte saanud. Täitsa kena kaeda.:)

Sel kevadel istutasin jugapuu peenra serva. Oli see vast rassimine. Aastake veel ja teda poleks keegi enam liigutada jõudnud. Pahandas mis ta pahandas, aga kastsin usinalt ja ainult mõned okkad läksidki pruuniks. 

Astilbed ruulivad. Ees astilbede vahel on elupuu `Rheingold`. Ka see okaspuu ei jää väikeseks ja kasvukiirus on tal pöörane kui hoo sisse saab.

Ikka veel 2012, paraadpeenrasse potsatavad paar hostat ja helmikpöörised. Suuri ja kõrgeid hakkab vähemaks jääma. Eesäär on üsna madal. Kohati. Ikka see iiris! Kas ei leia paremat kohta?

2012 suvi paraadpeenra tagumine pool.

2012, kõik kasvab hästi, ka muru. Muruniiduk annab otsad just siis kui oleks vaja niita. Uut pole veel poest toodud.

2012, liiliapeenra teine suvi. 

2012. Mingisugune vaade hakkab juba tekkima ja huvitav on seda iga kandi pealt üles võtta. Maja äärne kiviala on juba tekkinud, kuid taimi seal ei ole, lihtsalt üks ilusate kivide eksponeerimise koht. Verandal olev kola on ka peale jäänud. Kohe selge pilt, et siidrit tehtud. Kivila kohale kippus kogunema kõik see mis kuskile mujale ei mahtunud.:)

Ja veel.

2012 sügiseks on selge, mida paraadpeenrast tahta. Kõik silmariivajad on esialgu likvideeritud. Vana aktiniidia taustalt on kadunud ja ehk annab `Rheingoldi` ka väiksemaks kärpida. 

jätkub...