Massaaz

Bond on oma olemuselt veidi metsik. Ma usun, et jääbki selliseks. Osadel kassidel on see metslooma geen üsna tunnetatav. Nii ka temal. Kaua ta toas ei püsi, ikka kisub vabadusse. Suure paksu kasuka kasvatab sügisel selga ja sellisega kannatab kuuri all magada küll kui väga koerailm ei ole. Aga hoolimata metsikuvõitu olemusest, ei ole temas kübetki kurjust. Ta on üleni hästi hea ja tahab hea olla. Kui talle süüa panna, siis puksab tänutäheks alati peaga vastu kätt.
Muus osas ei ole Bond nii intelligentne kui Härra Tibu, kuid on tohutult head tahet täis. Kasse eriti dresseerida ei saa, et kõike tegema nagu koeri. Kuid mõnda asja natuke saab. Kui nad tahavad. Ja kui on selleks sobiv kuuseis. Ja kui neil parajasti uni ei ole. Poolkogemata siis vahel midagi õnnestubki.
Bond on meil elanud kassidest ainuke, kellele meeldib mõnikord massaaži teha. Aga loomulikult siis kui ta viitsib ja ei ole unine jne. Pühade ajal olime kogu aeg kodus ja sellest sai nagu lausa rituaal, et Bond tuiskas õuest tuppa, kuukas köögis kõhu täis ja tuli siis paide järele. Mingil hetkel taipas Bond, et käppadega sõtkumine meeldib mitte ainult talle vaid meile ka. Noh, et me oleme selle peale lausa vaimustuses või nii. Siis võttis kassiisand asja korralikult käsile. Vajutab käppadega uskumatult tugevalt ja ikka päris tükk aega. Niisugune tore kiisumiisumassaaž, nurruga ja puha.:) Nüüd on meil oma massöör ja seda teenust saab päris tihti. Viimane seanss oligi alles öösel. Ma küll ei mäletanud, et ma oleks aja kinni pannud, aga ega alati kõike ei mäletagi. Kell kaks ronis isand Bond mulle turjale ja hakkas sõtkuma. Nagu tainast. Ikka üks-kaks, üks-kaks, põhjalikult, iga käpa peal 5 kg. Kindlas teadmises, et perenaine on täiega sillas selle teenuse peale. Ma olen hea kass. Nojaa, muidugi, tore...tegelt itsitama ajas ja unemati hakkas asju kokku pakkima, aga siis väsis Bond ära ja kobis ise ka magama.