Esimene kevadeootamise päev

Millalgi peab ju ametlikult alustama...:) Kui aus olla, eks sai seda tasapisi juba novembriski tehtud,  kuid mis sa ikka ootad kui päevad tegelikult aina lühemaks lähevad.
Jaa, nüüd juba võib.:) Päevgi on algatuseks sobilik. Õnnis hele päikesepaiste kuldas pooleks tunniks toa tagumist seina (mida juhtub ainult talvise pööripäeva paiku ja juhul kui päike paistab) kuid siis enam üle metsa ei ulatunud. Sellegipoolest on kõik nii ilus ja hele. Viimased nädalad on hästi sombused olnud ja taevad väga maa ligi.
On kohe selline pidulik päev, et läksin vaatasin aiaasukad ka üle. Seni paistab kõik ordnungis olevat. Austraalia taim on elus, alpikannid ja iileksid samuti, mägisibulatel läheb hästi ja mätasjatel kivirikel on õienupud juba aimatavad. Kõrgel priimulal on salaõied, mida ta isegi lumede all elus on hoidnud. Millal ometi õpib ta normaalsel ajal õitsema?
Paar hostat olid lume- ja vihmaaegade tihedast vaheldumisest valesti aru saanud ja kipuvad ninasid välja pistma. valasin lihtsalt mulda peale. Muidu oli aias rahulik. Krookused muidugi välja arvatud. Vähemalt pooltel on ninakesed juba väljas.
Aasta oli armuline aiale, lapsed on ka väga tublid olnud, eriti mu armas tütrenarmas.:)
Ja teinepool siin ka - umbes poolteist aastat tagasi alustanud viiulilaborist kostab juba muusikat. Võib juba lemmiklugusid ka tellida, kohe tuleb. Fenomenaalne ja mõtlemapanev - et kas peab ikka viiuliõpet alustama alati maast ja madalast?
Homme algab jõulupuhkus - väärtuslik nädal vaba aega koduposserdusteks ja üldse.
Kaunist pühadeaega ja head kevadeootamist!:)