Emand Vihmapilv

Vihma pole kaua olnud ja viimasel ajal kisub ikka pä-äris põuaks. Õnneks pole me maastikud suured ja jõuab kasta. Hommikul üks tiir kastekannuga kõige janusematele ja õhtul teine tiir kõige janusematele. Muidugi olen erapoolik - valan värsketele istutustele ja muidu longus tegelastele, ikka näo ja vajaduse järgi. Näiteks suured hostad, vanad põõsad ja õunapuud peavad ise hakkama saama.
On üldteada reegel, et põua ajal istutada pole soovitatav, kuid mis sa ikka teed...seda tulemata vihma oleks võinud sel kombel ootama jäädagi. Ujutasin istutusaugud üle, panin taimed paika ja nüüd kastan, mõnda isegi varjutan, läheb kasvama küll.
Halva asja juures on alati ka hea külg: tänu põuale ei sirgu vanad hostad ülearu suureks ja aednik ei pea muretsema, et äkki ei mahu ära, äkki läheb jälle dzungliks jne. Põual ja kuumusel on ka teisi positiivseid külgi: Moosesepõõsas üllatas tõsiselt, ühelgi aastal pole ta nii võimas ja kõrge olnud. Ju tahabki kasvuajal sooja ja kuiva. Pskeemi lauk on ka paras kolakas, aga talle meeldib vist lihtsalt suvi.
Tänavune mai sarnaneb üldse suvele, tihtipeale kuumeneb päeval võimatuks leitsakuks ja loodus on kalendrist hullult ees, eelmine nädal avas esimese õie kääbusiiris Irish Moss, kohe hakkab õitsema näärelehine roos ja puispojeng poetab juba esimesi õielehti.
Käes on puhkuse viimane nädal ja eneselegi üllatuseks ei valda mind mingid sellised meeleolud, et peaks nagu maailma valmis tegema või kuskile jooksma või. Maailm teeb ennast ise valmis ja Emand Vihmapilv lihtsalt kastab, rohib natuke, laiskleb, laob pisut müüri, istutab, võtab aiakülalisi vastu, loeb mõne raamatu ning on roosa ja rahulik. Viimane nädal ikkagi.
Üldiselt on aiapilt kaunikesti lilleline. Vahel valdab selline tunne, et kõik asjad tahaksid justnagu korraga ära õitseda trahtrah! ja siis oleks edasi kuni sügiseni selline lauge roheline pilt. Ehk vast mõni aster ja kukehari silma rõõmustamas. Oojaa...
Käisin aias ja põõsaspojeng oli vahepeal juba ära õitsenud, hmh, on vast tempo.
Mõned pildid ka.
Varretu emajuur

Tii pisike berberisepoeg, iga päevaga ilusamaks...

Lumilauk õitses sel aastal uhkelt

Cassiopedele meeldib ka suvine mai

Sekvoiapoeg sai kivilas endale lõpuks oma koha. Alguses on kõik taimed väikesed.

Ja kivilapilte veel

Ja veel

ja veel

Ja veel

ja veel

oeh, ja veel...

Suvi on kõikjal

Kollane ja jaapani rodo

Veel kivilat

Õrnad õied okaste vahel

Elevandisõnnik teeb imet :)

Ainus õitsev kuldking, teised on äraootaval seisukohal

Puispojeng pole kunagi mais õitsenud

Kuumaga pudenevad õied ruttu

Laugupallid

Väike ja sulnis

Ahtalehine pojeng, tervitused Mildale! :)

Veel kivilat

Kõige vitaalsemad kivilaelanikud otsivad endale ise sobiva elukoha. Kurereha sillutise kivide vahel.