Maikuumus

Tohutu aias uuristamise entusiasm on põrganud vastu kuumalainet. Peale talvekõledusi tõrgub keel sooja ilma kohta midagi halvasti ütlema, et päike ikka parem kui põhjatuuled või lumelobjakas. Sestap me ütleme ilma kohta, et hea soe ja lähme keskpäeval tuppa varjule siestat pidama. Eile oli +25 varjus. Hea soe.
Aga istutuste ja maapööramiste suhtes olen ettevaatlikuks muutunud ja pigem mitte, sest pikapeale on hakanud ligi hiilima põud. Eriti just meiekandi liivastel muldadel. Õnneks tuleb seina seest vett, lasen hommikul nõu täis ja kastan hommikul ja õhtul neid kes hädalisemad.
Kuumalaine on kevadised sibullilled kiirelt läbi õitsetanud, tulbidki hakkavad lõpetama, toompihlakas on hetkel valges rüüs ja  varsti alustavad kullerkupud. Emadepäeva kimbukesega pole varem probleemi olnud, ikka need uhked Darwini tulbid pihku ja asi vask, aga eile hommikul aeda minnes selgus, et need on juba pudenemas. Tuli kombineerida midagi nartsissidest ja kullerkuppudest.
Laupäeval oli aiatöödele mõnus vaheldus, käisime Sadulatalu Sekeldajal külas. Esimesed püvililled hakkavad juba õielehti poetama ja aiva uusi tuleb peale. Küll oli neid väikseid ja suuri, kirevaid ja kahevärvilisi tagasihoidlikke, aga ühine nimetaja on kõigil: kaunilt keskkonda sobituvad ja dekoratiivsed püsikud. Tore ja huvitav taimegrupp. Ning natukene isegi selline kättesaamatu, sest igal pool nad vat ei kasvagi.
Täna on + 27 varjus, aga üle taeva sõuavad sümpaatsed pilved ja see annab vahepeal hõlpu. Panin kurgid kompostihunnikusse maha ja kui mai ei ole ainus soe kuu sel hooajal, siis peaks paari kuu pärast ehk saaki ka saama.
Toas on mõnusalt jahe ja kui keegi ukse poikvele jätab, siis karjatatakse talle "Ära lase sooja sisse!" Absurd, eksole.:) Alles kuu aega tagasi sai veel maja köetud.