Mai esimene kolmandik

Tänavuse kevade juures on ääretult sümpaatne see, et arvestatavad öökülmad jäid kaugele aprilli ja seniajani jätkub mõnus, aeglane ja ohutu soojenemine. Eelnevad aastad on õpetanud, et olgu mai algus nii soe kui tahes, sina ära õrnu äsjalehtinud püsikuid ikka veel maha istuta. Aga kaua võib! Epimeediumid on stardivalmis, isegi hostad pistavad juba ninasid maa seest välja. Esmaspäeval tegin siisi istutuste otsa lahti. Ja kõik kastid toas soojemaid ilmu oodanud püsikutega läksid õueõhuga harjuma. Ühtlasi algas puhkus. Terve kuu vabadust! Jiihaa!!!:):):)
Mis ma siis vaba ajaga teinud olen? Loomulikult ikka istutasin, parendasin ja planeerisin. Kuus tundi päevas kaob aias nagu wuhh!
Vahepeal viskusin tubastesse sfääridesse, aastaga läheb elamine ikka kohutavalt segi, isegi omaenda kybarat ei leia üles...
Täna on jälle päikepäikepäike!:D Nagu see terve viimane nädalgi. Kui kristalselt aus olla, siis poleks väga vastu kui öösel vihma tuleks vms. Lihtsalt vahelduse mõttes.
Paistab, et lõunaks olen selle kevade pakiliste töödega ühele poole saanud ja pärastlõunal võib kivilataimede istutamisega mõnnatama hakata. Seda tuleb teha ettevaatlikult, ükshaaval ja hoolega kasvukohta valides. Kui mujal saab teha wuhinal, siis kivila on mediteerimise koht.
Aga pilte ka. Priimulad ja kriimulad on sel aastal õnnelikud. Kauatahetud sinine Kloostrimetsast.

Kerapriimulad

Nimetu kaunitar hea sõbra aiast

Veel värve

Don Keefe

Ja tohutult rõõmu teeb kui leiad peenrast sellise kribala, ta on elus! Pisike põõsapojuke.

Eelmise aasta suvi oli laukude poolest õnnestav. Esimesed uued ja huvitavad:
Allium paradoxum

Laukude seas, kuid sildile ei vasta ja jääbki mõistatuseks kes või mis

Tasapisi hakkab hapualasid juurde tulema, hiilivalt, ma ütleks. Aga kus sa pääsed kui nii palju sümpaatseid hapulembeseid taimi on. Azalea japonica `Shneeperle`

Tänavune kevad on ka soldanellidele hea. Eelmisel aastal nad peaaegu ei õitsenudki.

Kevadmagun hakkab ära õitsema, õied juba lehtedesse pakitud