Wednesday, May 9, 2018

Mai esimene kolmandik

Tänavuse kevade juures on ääretult sümpaatne see, et arvestatavad öökülmad jäid kaugele aprilli ja seniajani jätkub mõnus, aeglane ja ohutu soojenemine. Eelnevad aastad on õpetanud, et olgu mai algus nii soe kui tahes, sina ära õrnu äsjalehtinud püsikuid ikka veel maha istuta. Aga kaua võib! Epimeediumid on stardivalmis, isegi hostad pistavad juba ninasid maa seest välja. Esmaspäeval tegin siisi istutuste otsa lahti. Ja kõik kastid toas soojemaid ilmu oodanud püsikutega läksid õueõhuga harjuma. Ühtlasi algas puhkus. Terve kuu vabadust! Jiihaa!!!:):):)
Mis ma siis vaba ajaga teinud olen? Loomulikult ikka istutasin, parendasin ja planeerisin. Kuus tundi päevas kaob aias nagu wuhh!
Vahepeal viskusin tubastesse sfääridesse, aastaga läheb elamine ikka kohutavalt segi, isegi omaenda kybarat ei leia üles...
Täna on jälle päikepäikepäike!:D Nagu see terve viimane nädalgi. Kui kristalselt aus olla, siis poleks väga vastu kui öösel vihma tuleks vms. Lihtsalt vahelduse mõttes.
Paistab, et lõunaks olen selle kevade pakiliste töödega ühele poole saanud ja pärastlõunal võib kivilataimede istutamisega mõnnatama hakata. Seda tuleb teha ettevaatlikult, ükshaaval ja hoolega kasvukohta valides. Kui mujal saab teha wuhinal, siis kivila on mediteerimise koht.
Aga pilte ka. Priimulad ja kriimulad on sel aastal õnnelikud. Kauatahetud sinine Kloostrimetsast.
Kerapriimulad
Nimetu kaunitar hea sõbra aiast
Veel värve
Don Keefe
Ja tohutult rõõmu teeb kui leiad peenrast sellise kribala, ta on elus! Pisike põõsapojuke.
Eelmise aasta suvi oli laukude poolest õnnestav. Esimesed uued ja huvitavad:
Allium paradoxum
Laukude seas, kuid sildile ei vasta ja jääbki mõistatuseks kes või mis
Tasapisi hakkab hapualasid juurde tulema, hiilivalt, ma ütleks. Aga kus sa pääsed kui nii palju sümpaatseid hapulembeseid taimi on. Azalea japonica `Shneeperle`
Tänavune kevad on ka soldanellidele hea. Eelmisel aastal nad peaaegu ei õitsenudki.
Kevadmagun hakkab ära õitsema, õied juba lehtedesse pakitud

7 comments:

  1. kel vihma vaja, see endale nõidugu :) meie vajaksime 1 kuud põuda, et üleüldse nagu kuivama hakkaks :D aga priimulad ja kriimulad, oo jaa

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ka selles parteis, ikka savi, ikka savi :)

      Delete
    2. Ma vist natuke nõiun tõesti :)...eks ennemgi ole siin sadanud kui mujal päikepäikepäike. :)

      Delete
  2. priimulad on imelised,kevade ehted!Meile kuluks küll üks soe vihmasabin ära,maa siin liivapöndil juba kuiv.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Priimulate maailm tundub, et on üsna ilma lõputa asi, ikka ja jälle tuleb uusi huvitavaid sorte.

      Delete
  3. Kyll on priimulate maailmas värve, ma pole mõnesid Sinu näidatutest varem näinudki!
    Õues, jah, aeg hakkab eriti kiiresti jooksma, päevad kaovad vuhinal.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kogun enamasti puhtaid värve, aga eks mõni kriimula on ikka ka. Mõnel on nii huvitav värvigamma.

      Delete