Õnnis oktoober

Esimene öökülm.
Peale väga vihmast ja maha magatud nädalavahetust tuli särav ja krõbe esmaspäeva hommik (8.10)
Päike säras, asfalt säras, auto sädeles ja suhkrused lilleõied takkapihta. -3,5.
Õnneks oli öökülm vaid üle paraadpeenra lohisenud ja jätnud aia teisel poolel krüsanteemid ja kõreliiliad puutumata 
Oleks võinud ju veel kesta see suvejätk, aga on nigu on. Krüsanteemid kolisin kasvuhoonesse ja muuga pole väga hoolt.  Õökülm pani suvele punkti ja olgu siis pealegi sügis. Viimasel nädalal on tõesti kõik ümberringi imeliselt kuldseks läinud. Isegi hostad on säravkollased.
11.10 sai viimane poola kraam, nimelt saxifragad, maha istutatud. Häppi. :)
Kolmapäeva õhtul saabunud vananaistesuvi on lummav. Helesinine taevas ja väga palju päikest! :)
Neljapäeval päikepäikepäike, ilusad on need kuldsed hommikud...
Reede algas sombusena, oligi kuidagi lihtsam tööl olla. Hoolimata kolmapäevasest saxifragarõõmust oli see lihtsalt üks pikemaid nädalaid. Aga omamoodi mõnus ja kasulik ka, jõudis alpikate kasvutingimuste tabelit kõbida, jõudis nõelatööd teha ja isegi juturaamatu jaoks jagus aega.
13.10 oli Laagri Bauhofi külastus ja seal vaatas mulle kurvalt otsa üks pi-isikene prestoni sirel. Sügisesed taimeletid on nagu taimevarjupaik. Räsitud, õnnetud ja kodutud. Praegu talle kohta pole, aga millagi tuleb see ära teha. Kõnd sireliga muidugi. Imelised soojad ilmad. Vananaistesuvi meelitas välja paar häbelikku krookust.

Sedasorti lehtne kivirik õitseb meil esimest korda. Päris ilmaime.

Ja suvel põua tõttu kasvu peatanud lilium speciosum võtab soojast sügisest viimast.

Päike on kalendri sugamini ajanud ka priimulal, aga tema ongi selline juhuõitseja, et õitseb millal tahab, aga mitte siis kui teised priimulad.

Laupäeval sai maha istutatud paar kuud potis olnud mairoos.  Peale pikka kaalumist sai värava tagant sirel maha võetud ja mairoosil on nüüd terve sirelialuse jagu ruumi. Tal on ikka võrratu sügisvärv. Päris kärepunaseks läks.

Korea vaher aga värvus sel aastal üsna tagasihoidlikult.

Laupäeva õhtul oli Lapsega kahasse õunamoosi vabrik ja lapselaps väsis enne purkide kaanetamist väga ära. Jäigi suurde voodisse tunnikeseks tudule. Oma magamamineku kellaajal (selles osas on meie kass lordilikult punktuaalne) ajal tuli õuest Härra Tibu. Kassi lõug vajus maani. Polegi teist tükk aega nii rumala näoga näinud. Mismõttes! MINU voodis!!! Kas SEE jääbki nüüd siia ve? Härra Tibu vaatas pererahvale jäiselt otsa ja pühkis teisele korrusele nagu ärasolvatud sinivereline. Jah, kassi õigusi oli jälle rängalt rikutud. :)
19.10 hommikul oli auto korralikult jääs. Ja peale seda öökülma andsid vähemalt pooled hostad alla. Öökülmu on hostadest suutnud trotsida vaid mõni üksik, näiteks Tii aia nimetu siniseleheline, kes on ühtlasi ka teokindel.
Nõnda, et igatepidi üks väga hea sort. Pildil parempoolseim.

Päris kenasti pidas vastu ka `Stand by Me`, samal ajal kui moused ja üldse enamik hostasid silostus.

Kolmas teistest tugevam hosta on `Beauty Substance`, aga temagi on juba pihta saanud.

Reedel peale tööd wuhisesin loomulikult kohe aeda, sest polnud terve igaviku näppe mullaseks saanud. Tegin kompostihunniku kolmeosaliseks, järgmise suve kõrvitsalistel saab seal  mõnus olema ning vastavalt aedniku hulludele tahtmistele sisaldab see nüüd ka eraldi sektsioone  okka- ja lehemulla tarbeks.
20.10 Ilus kuldne sügisetendus hakkab lõppema, sest asjaosalised lahkuvad ükshaaval lavalt. Meie aia lehtpuud-põõsad on peale jalakate kõik juba raagus. Mis tähendab, et võib põhjalikuma sügiskoristusega alustada. Täna lõikasin paraadpeenra peaaegu tühjaks. Tigusid ja nälkjaid jäi näppu paari tosina ringis. Enamasti armastavad nad astilbede ja päevaliiliate varte vahel konutada. Pool aeda on veel teha. Homme ka päev.