Talv.

21 jaanuar, -16,7. Lumi on aias põlvini. Hakkab kohale jõudma, et vahepealsed kenad mõttelise lume, harva külma ja igakuise rohimisvõimalusega talved ei ole reegel ning, et sedakorda on saabunud  täisverd talv, mis tahab külma, lume ja ilgete ilmadega viimast võtta. Bond hakkab õhtuti tuppa küsima ja ööbib soojas. Midagi uut! :)
22 jaanuar, -25,6 sünnib selle talve külmarekord, aga ma olen kindel, et neid tuleb veel mitmeid. Veebruar pole alanudki. Kella üheksaks tõuseb kraadiklaas -22-ni, aga sellegipoolest on väga külm. Diisel keeldub koostööst. Päeva päästab Nunnu, kes ei tee teist nägugi, et õues siberiks läinud. Minu arvamine Nunnust paraneb oluliselt.
Õnneks taandub pakane kiiresti, järgmisel hommikul oli juba -8, oi kui soe ja mõnus. :)
Entusiasm igaõhtuse jalutuskäigu osas jahtub maha, kuid mõned päevad nädalas saab ikka tubli ka oldud:
26. jaanuar, imelise päikesega talveilm, -11, käime pika tiiru metsas, päikepäikepäike :), õhtul -20. Tuuleta külm tuppa väga ei tungigi. Päike on juba suur ja soe ning seda on palju.
27. jaanuar keerab taas ette talve kauneima palge. -12. Päike sätendab lume peal, taevast langeb tasakesi peenikest hõbetolmu ja kõik need lugematud briljandid...
Pajutibud on end üsna julgelt juba mustast kestast välja murdnud ja pehme valge külje päikse poole sirutanud. Päike paitab ja soojendab, aga ööd on julmad. Ikka -20 ligi või ülegi. Õnneks
tõuseb kuu lõpus temperatuur kena kaheksa miinuseni ja eelviimasel päeval on suisa sula.
Aedlemise osas on suhteliselt mõõn. Vahel saab suvepilte vaadatud, natuke katalooge soritud, mõttes aiaplaane tehtud, aga see käib kohe maha kui aknast välja vaadata. Aias on lumi akna alumise ääreni.
 Panin lauatelgedele salli lõime ja nikerdan ajaviiteks selle kallal. Ega need olegi päristeljed, ehk on kunagi ennemuiste peretütre jaoks meisterdatud, lapsele harjutamiseks või midagi, aga kududa saab.  20 cm päevas on hea saavutus. Aga kuhu mul kiiret?
Kevadeni jääb 50 päeva.