Sunday, January 26, 2020

Jaanuari öökülmarekord -7,4 :)

02.01 Uus aasta algas mamma jaoks palderjani hankimise retkega, sest "kass pidavat hinge seest sööma". Ma pole uurinud, mis kujul seda apteegis müüakse, igatahes mamma naases võidukalt ja Härra Tibu magab peatäit välja. Kui nad mõlemad seda niiväga kaifivad, las siis olla pealegi. Bondi peale mamma kallist rohtu raisata ei raatsi, ikka ainult oma "Valgekäpale".
06.01 Selle aasta esimesel nädalal on juba terve kuu normi jagu päikest näidatud. Eilegi säras taevakuldaja terve päeva rõõmsalt ja pilvitult. Lund tuleb ka vahel, aga järg on segamini läinud, et kas viies või kuues lumi. Loomulikult on kõik need lumed ka kenasti õhtuks ära sulanud nagu vaja. Aednikud räägivad, et hea aeg aiatöödeks, mõni kaevab uute peenrade jaoks maad, mõni müttab uudismaal. Olen isegi kerget kiusatust tundnud minna ja teha see trepikõrvane alpikalju ükskord ometi suuremaks, aga ainuke, mis tagasi hoiab, on see, et ei taha puhkerežiimis olevaid taimi eksitada. Sealt tuleb paar tegelast siiski välja kaevata ja ümber istutada, kuid see on kevadine teema.
08.01 See nädal on meil pluss 2 kuni pluss 7. Täna puhub kõva tuul.
09.01 Päikepäikepäike, pluss 5. Selline kena päiksehele jaanuar. :)
No esialgu. Sest ma olen jätkuvalt oma väiksel arvamusel, et jaanuari lõpp, veebruar ja märts võivad tulla märksa lumisemad.
Kassid naudivad sooje öid ja see on mõnevõrra tüütu, sest keegi peab ka öösel verandaust avama ja sulgema ja avama ja sulgema ja avama ja sulgema ja unemati ei suhtu sellesse sugugi hästi. Viimastel öödel olen Härra Tibul lihtsalt paar tundi ukse taga laamendada lasknud, sest see katab kenasti selle aja mis ta oleks toas kügelenud ja siis jälle õue küsinud. Nii et two in one. Ning kui õueküsimine jutuks tuli, siis tähendab see seda, et kaheksakilone kass hüppab sulle põrandalt makku või jookseb nagu jõehobu üle tagumiku. Kunagi nii taktitundelisest kassiisandast on saanud morn keskealine pohhuist. Kui kass tahab, siis peab saama. Ja KOHE! Eks välja saabki, aga sisse siis natuke vähem, sest meile unematiga sobib nii paremini.
11.01 Miinus 6, härmatis, päike. Härra Tibu küsib hommikul õue ja vupsab kohe esimesel võimalusel tuppa tagasi, kerge õudus silmis. Oli see vast jube!
Odot, las ma ennustan, nüüd saab jälle öösiti rahulikult magada, sest õue minnakse külmakraadide puhul ainult viimases hädas. :D
Sellega asi muidugi veel ei lõpe, sest isand Tibu lööb mulle küüned kintsu ja küsib uuesti õue, endal on jalad risti. Jah, siva ukse juurde, sest nüüd pole nalja. Tibu vaatab mulle õuest läbi klaasi otsa. Kassa ikka teed mulle ukse kohe lahti kui ma tagasi tulen? Teen, teen. 
Tore plaan natuke aiaporis sonkida on ka tühistunud, sest maa pealmine kiht on külmunud ja õues on tõesti vastik. Kaon sügavasse raamatuauku. Loen, magan ja loen jälle. Niisugune laupäev.
12.01 Laupäeva õhtul alanud tormituuled tühistavad külmakraadid ja varahommikul on õues 4-5 kraadi sooja. Lausvihmad ja tugev tuul kuni õhtuni. Raamatust ei saa ka sel päeval nina välja. Laiskuse Talihari...või lihtsalt nii hea raamat.
Akna all paistab mustaval mullal täpike kollast! Ei ole olemas! Talvine lumekupp juba väljas. Näen kolme õit. Lühikesed nad ju veel on, aga teoreetiliselt võiks aiahooaja avatuks lugeda. :)
Järgmisel nädalal aiaringi tehes avastan peale lumekuppude kolletuse veel musta lumeroosi täies õies olevat. Ja ümaralehisel alpikannil on klaasi all õienupud. Üldiselt kipub olema vihmane, kuid vahepealt siis ka mõni heledam päev. Päike soojendab juba mõnusalt.
16.01 jookseb mu jalust maha kena lopsakas viirus. Ei mäletagi millal viimati sääraselt. Tõbi on pikaldane ja tüütu. Palju kuuma teed, köha, palavik, kurgukaagid, kodune režiim ja juturaamatud.
Kabedamaks muutudes hakkan kuuendal päeval tasakesi vaibalõngu kerima. Härra Tibu on terve päeva õues veetnud (päike ja pluss 5) ning avastab tuppa tulles, et terve põrand on lõngakerasid täis. Ohhohhoo! :) Tõbras kargab nelja jalaga keset seda keelatud maad nagu ulakas koolipoiss, ootab ära reaktsiooni (kärisevjäme gripine hääl TIBUUUUU!!!!!), triblab ühe keskmise keraga rõduukseni, teeb eblaka kaelamurdva pöörde, viskab selle käest, kappab müdinal teisele korrusele ja kraabib üleval trepiposte (Kassi päev on korda läinud!). Tegelikult, nüüd juba suhteliselt soliidses vanuses looma jaoks (10,5 kassiaastat olevat umbes nagu 58 inimeseaastat) ei ületa lõngakerad enam uudisekünnist, kuid perenaisele närvikõdi teha ju ikka võib.
Bond on praktiline mees ja magab terve selle ilusa päikselise päeva mu selja taga maha.
22.01. On ka päike ja jätkuvalt plusskraadid. Õues on pluss 5, teen väikse aiaringi, uurin murelikult ninakesi ja tuvastan, et üks kivirik näitab juba värve. Vara, kullakesed, vara. Külmaga kogenud varakevadiste sibullillede pärast ma ei muretsegi, pigem võivad taevas ootava talve käes viga saada just need lollikesed, kes arvavad, et oo, oleks nagu aprill, puhkeme!
Asja käigus rohin ära juba mitu nädalat tohutult närvidele käinud umbrohu, mis aknast näha on. Rohimiseks ei saaks seda nimetada, pigem oleks võinud võtta väikese reha ja riisuda. Umbrohi talvel eriti ei juurdu, kuid seemneid suudab valmistada. Just sellepärast käis eriti närvidele, et seemned ka juba peal. Rohimine võtab aega kõigest 10 minutit, aga juba on toss väljas. Kähku tuppa tagasi.
23.01 Selle talve öökülmarekord -7,4. Päike. Hommikul on maa krõnksuks külmunud ja kassid õue ei trügi. Õhtuks on maa jälle sula. Esimene päev paremuse poole, tõbi on hakanud taanduma.
25.01 Päike, päike, päike!  Avastan, et näsiniinel on üks õis lahti ja sügislill `Alboplenum`hakkab maa seest välja ronima. Kuna ta sügisel ei õitsenud, siis teeb nüüd jaanuaris kõik tasa. Ainus võimalus, et pean ta  maa seest välja kangutama ja potti panema enne kui külmaks läheb. Ja vat kas ikka läheb üldse tänavu külmaks? Enne polnud nagu kahtlustki, sest mingi tali on meid jaanuari teisel poolel ikka tabanud, kuid nüüd enam ei teagi. Varsti on veebruar käes, lumikellukesed ka juba maa seest väljas ja kuu aja pärast võiks nad juba päris hästi pildile sobida.
26.01. Ei midagi erilist, tavaline selle aasta jaanuar. Pilvine taevas, pluss 4 ja Härra Tibu magab peatäit välja.



5 comments:

  1. Meil küll nii jubedat öökülma pole olnud :O Vaene sina, hea et viirus nüüdseks lahkunud aga no oli siis vaja. Raamatu lugemine pole kunagi laiskus, ikka raamat on hea :) Ah, et siis mamma ja Tibu tipsutavad palderjaniga :D Meil käib õues ainult Sass, vanakesed ei hooli sellest enam üldse.

    ReplyDelete
  2. Selline talv on ennekuulmatu, ootame aga jätku 😀

    ReplyDelete
    Replies
    1. This comment has been removed by the author.

      Delete
    2. Tegelikult mu lemmiktalv, aga natuke kõhe ka, et kui äkki virutab veel pakasega. :)

      Delete