November

 04.11. Elu hakkab vaikselt endistesse rööbastesse tagasi minema. Novembri algus on mõnusalt soe, alustasin süstemaatilise sügisrohimise ja pealsete lõikamisega. Vean kasvuhoonest kasutatud mulla peenradele. Ikka see vana hea sööstaiandus, tunnike või poolteist enne tööd. Ei murra väga konti ka. Metasequoia ja lehised poetavad juba okkaid maha. Esmaspäevane öötorm tühistas  enamike lehtpuude leherüüd. Aga hommikuti on õues 7-9 kraadi sooja ja sellisega toimetada on puhas lust. Lähenemas on enneolematu hetk kui kõik on maha istutatud, pealsed lõigatud, aed rohitud ja kõik on kevade ootamiseks valmis. Ehk selle nädala lõpuks...Maailm on nii pilves, raagus ja kaamosene.

06.11 Päike, päike, päike! :) Ja täiesti pilvitu taevas. Puhas ime novembrikuu kohta, kuid mina olin muidugi tööl. Saab näha, kas nädalavahetuseks ka ilusat ilma saab. Jajaa, hakkab peale see päikseootamine, suvel oli vahel teisest nii kurguni, aga kes seda änam mäletab. :) Põhjamaa ilu ja vilu, on jälle mida taga igatseda...

08.11. Eile jagus päikesekulda ka töölisklassile ja paistab, et tänagi. Valgus annab head energiat aknad puhtaks pesta, koduposserdusi toimetada ja eile sai siis ka aiaasjad nõnda seatud, et kohustusi enam ei ole. Puhtalt lõbu pärast võib ju minna ja murult (20m2) natuke lehti riisuda või mõned pealsed lõigata, aga muidu on ok. Sel aastal lähenesin natuke teistmoodi, ei kasutanud "musta maa" taktikat vaid peenardel on veel lehti ja pisiumbrohtu. Elu on näidanud, et ka talvekuudel lähevad istutusalad ikkagi roheliseks kuid kui talvel on kasvõi nädalake miinuskraade, siis saab selle kevadel lihtsalt kokku riibuda ja asi vask. Aga muidu on kohanemine talveuneks. Raamatukogu raamatuhunnik on urgu veetud, vaibavabrik töötab natuke ka, kuid laisalt, sel sügisel vaid 3 sooritust. 

09.11 Mesinik vaatas eile mesilasi üle. Päike loojus poole nelja paiku, õhtupoolik oli nii jahe, et võttis hambad plagisema. Loodus toimetab omasoodu, kõndisin mesilamaa aasal ja kiikasin ringi, et ehk leiab mõne hilise õiekese. Neid lihtsalt polnud, peale raudrohu muidugi. Oli kuluheinamaa. Polegi öökülmu vaja, taimed närbuvad selletagi ja valmistuvad talveks. Täna näitab termomeeter külmakraade - miinus 0,3. Teine öökülm sel sügisel. 

12.11. Märkasin verandanurgas kikivarvukile tõusnud viieliitrist mõdupunsut...oiuiei! Meenus Aidi blogijutt. Kargasin pudeli juurde, et üliettevaatlikult selle korki keerata. Oli ka viimane aeg, pudeliservast tuli raevukas BZZZZZzzhhh!!! Homme on just 13 ja reede. Täiesti sobilik päev mõduplahvatuseks.

16.11 Väike pidu lapselapse juures. Kinkisime terve Harry Potteri sarja. Koduaias oli kaunis  lilleüllatus. Tii lumeroosi seemik tegi oma esimese õie. See oli ilus ja topeltine.

18.11. November süveneb. Hommikud algavad üha hiljem, päevad on aina väiksema valgusega ja õhtud varasemad. Pimedus ja koroona trügivad peale ning elutempo on aeglustunud. Maskikandmiskohustus avalikes kohtades jne. Tõrjun täiega kaamost. Alustasin eelmisel nädalal hommikust kepikõndi (iga ilmaga 2km) pluss 15 minutit  maadlemist õuejõusaalis staadioni kõrval. Alla sellega ei võta, aga aitab kaamosetusa vastu ja muidu ka mõnus. Päris tore on jõupingil selili rauda tõsta kui suur jõe äärest ülesehmatatud pardiparv üle lendab, mõtled, et kas mõni tabab või ei taba...ja vahel paistavad tähed, vaatad taevast ja üks-kaks, täna midagi huvitavat ei olnud, lihtsalt vihma sadas näkku. Kuid tagasiteel koju nägin stseeni, mis sobiks mõnda ulmefilmi...Mööda sõitis rong, kõik kolm vagunit olid hästi valgustatud, reisijad istusid akende all, vaatasid sõidusuunas ja kõigil olid mustad maskid ees. Väga sürr.

20.11 Teine lumi. Kuidagi ilus oli see hommik ja eneselegi üllatuseks lasin endale seda talvekillukest isegi meeldida. Vaikne, valge, kaunis ja tööle sõites tee ääres lumemuinasjutt härmase raagus metsa näol. Hommik oli tegelikult töine. Ikka kepikõnd ja jõusaal ning pärast pool tundi sööstaiandust. Tühjendasin kõik lehekotid tollesse uude oivalisse kompostikasti, mis Pokumees viimati meisterdas. Omamoodi nagu katsetus ka, et kui palju mulda saab kohevast kuupmeetrist lehtedest ja okastest.

22.11 Järgmisel kevadel vabaneb eesaed vanast suurest kompostikastist. Päriselt kohe. Pokumees tegi täna veel kaks ruutmeetrist kasti ja tõenäoliselt saan nädala lõpuks pool suurest koledikust likvideeritud. Jess!!!! :) Kastid on väga ilusad ja kompaktsed. I love engineers! :)

24.11 Totaalne  puistamine eesaias, teist hommikut järjest. Saan taas uue hasardiga sööstaiandust viljeleda. Pokumehe tehtud uued kastid on kenasti paigas ja üks neist ka manti täis loobitud. Juba kõdunema hakanud lehe- ja okkasegule pole midagi paremat kui selline vahepealne segamine. Ehk saab sel moel uue mulla isegi aastaga kätte. Ilusad päiksesegused päevad on sel nädalal. Ja üldiselt ei saa ka tänavuse novembri kallal igiseda. Kena mahe porikuu kõigest ühe lume, paari kolme tormiöö ja poolpilviste päikesepäevadega. Ei saja tuugalt iga päev nagu eelmine sügis.

26.11. Eile ja täna aga ladistab sadada. Eks vihm kuulu ka kaamose juurde. Vihm, mardused, pimedus, tuul...Õnneks on soe. Täna näiteks pluss kuus kraadi hommikul. Seoses suure kompostihunniku platsi likvideerumisega hakkab mulle koitma, et kevadel vabaneb täiesti ootamatult "igavene lahmakas" maad. Vähemalt kolm ruutmeetrit. Ei teagi kohe mida selle õnnega peale hakata. Seni pole mul ruumipuuduse tõttu paljude taimede (mida oleks tahtnud) kasvatamisest midagi välja tulnud ja nüüd, ole sa lahke, on järsku 3 m2 vaba maad. Mulle tundub, et selle teemaga seoses toimub kevadel suurem puistamine ja sinna tuleb rabapeenar mustikate jaoks. Sest seal on päris hästi päikest. Aga ruumi jagub veel mõne "pärli" jaoks ja hea tuulevaikne koht on see ka. Õdus õhtu e ja tema sünnipäevaga.

30.11 Hommikul -0,7. Jälle mingi lumi. Kolmas siis järjekorranumbri järgi. Istutasin kaks miniroosi koos potiga kasvuhoonesse kevadet ootama. Ehk saab kevadel roosikasvandusse täiendust.              Kogu lehematerjal vanast kompostikastist on uutesse kühveldatud ja uue mustikapeenra plaan võtab üha rohkem ilmet. Isegi turbapätsikoguse rehkendasin kokku. Oleneb talvest, kui detsembris on soojad ilmad, võib ka juba enne jõulu pätsid ära tuua, saavad talvekuude lumes ja vihmas korralikult ära niiskuda. Aga pime on, nii pime. Päike tõuseb kell 8:49 ja loojub pool neli. Muidu on ees ilus pikk jõulusirge, 23 päeva jõulupuhkuseni, jiihaa! :) Ja siis võib hakata juba kevadet ootama. Hmh..kevadeootamine juba käega katsuda, pole paha! :D

Oktoober

 04.10 Oktoobri algus möödub endiselt leina tähe all, loodus aga kulgeb omasoodu. On soojad ilmad ja nädalavahetusel nokitsen verandapeenra kallal. Ikka veel ei ole valmis. Vaatan nõutult päranduseks saadud kasvuhoonet, tomatikasvatuse osas olen ma täiesti puhas leht kui tubased projektid kõrvale jätta. Paprika pole veel värvunud.

05.10. Vahepeal on kuulda olnud nii hanesid (haned lähvad, halvad ilmad) ja kurgesid (kured lähvad, kurjad ilmad) ning Härra Tibu hakkas järsku poole rohkem sööma, kuid täna on taevas jälle pilvitu ja täis päikesekulda. Öösiti paistab hele täiskuu ja Marss hiilgab kuu kõrval nagu hõbedane kabjanael. Kuna Marss ei ole kogu aeg maale nii lähedal kui praegu, siis kasutasid inimesed juhust ja sinna on teel kaks laeva, ühe saatis suvel välja NASA ja teise Hiina. Hoolimata näilisest lähedusest asub see planeet meie jaoks ikka väga kaugel. Laevad sõidavad sinna üle poole aasta. Mõlemad saadetised sisaldavad kulgureid, mis hakkavad uurima Marsi pinnast. Kui kõik õnnestub, peaks NASA kulgur suutma lausa kaks aastat Marsil ringi vurada ja pinnaseproove võtta. Pinnaseproovid suleb kulgur teatud konteineritesse ja jätab Marsi pinnale vedelema. Hiljem korjab selleks mõeldud järgmine asjandus need kokku ja läkitab orbiidile, kus mõnda aega hiljem mingi kolmas kosmosemasin need maale transpordib ja teadlased saavad punase planeedi proove uurima hakata alles aastal 2031.

07.10 Sügis süveneb, õhtud on aina lühemad ja pimedamad. Öökülmu ei ole veel silmapiiril ja kõik krüsanteemid saavad rõõmsalt oma õitsemised ära õitseda. Esimene hommik üle hulga aja jälle aias. Seesinane tunnike kulub kompostimajanduse peale. Õhtul läheme mesilasse ja asja käigus külastame ka Nurga Puukooli mis on küll suletud kuid kui aednikul on vaja, siis ta saab. Ostame ühe lehise `Pendula`. Kodus paneb Pokumees trepi juures puukese käest ja me vaatame, uskumatu, kui hästi see sinna sobib! 

08.10 Teen ühe lolli tüki, ei arvesta oma treenimatust ja rüsin kepikõnnile mulle sobimatu tempoga. Pärast venitusi ka ei tee. Tulemuseks on see, et põlvest totaalselt ära. 

09.10 Üritan teha näo, et see läheb kohe üle, aga ei lähe mitte, hoopis hullemaks läheb. Neljapäeval ja reedel selle jalaga tööle minemine oli viga. Uut pole ka kusagilt võtta kuid vanaga võiks vabalt lutsu visata.

12.10 Tere, Vanadus! Hea, et see kark kodus olemas oli. (Roti aasta perenaisel on alati sahtlis mitut sorti sipelgamürki, mutilõkse ja misse mõni karkki siis varnast võtta pole :).

13.10 Olen ülimadalat profiili hoidnud, aia poole mitte ei vaatagi. Või, no verandalt ainult. Imeilus päike, toariietega võis verandal lebotada, kassid seadsid endid ka heameelega seltsiks. Lõikusin vaibamaterjali, pärast lonkasin tasakesi toas ja jälgisin ranget koivaparanduse reziimi. Kõige ilusam asi (peale krüsanteeme ja metasequioat muidugi) on praegu aias hiina siidpööris `Zebrinus`. Kolmandal katsel mul siis lõpuks ta kasvatamine õnnestus. Eks soojad talved ja vihmane suvi olid ka abiks. Aga siin ta nüüd on, minupikkune kõrreline, oi kuidas mulle meeldivad need värvid ja see kuidas ta tuules külmalt kahiseb. Paistab, et vaenlasi ka pole (peale härra Tibu, kes kevadeeufoorias kõiksugu kõrrelised pealt ära näsib).

Kõrrelised on tänavu üldse reipad, ka maohabet on ootamatult palju saanud.

Ja krüsanteemid, vana hea punane on tõesti üks hilisemaid

Kuulikindel roosakasvalge kuldse kõrval

Lisaks on veel üks väike madal tumelilla, mis oktoobri lõpu poole (20.10) ka silmakesed lahti tegi. 

Kõikide sügiste suur lemmik on ka taevassinine aster 

ja aster `Aramis`. Võimsalt ikka paneb küll. Tervitused Tiile. :)

On ka üksikuid anomaaliaid nagu tradeskantsia paari õiega meenutamas oma jumalikku suvist sinist

ja ajas tugevalt eksinud kõrvikpriimula

14.10. Hirmsasti kisub aeda, sest saan juba karguta siia-sinna liibatud. Lõpuks ei pea enam vastu ja sisendan endale, et lähen lihtsalt vaatan. Koib ütleb, "Ära sa hakka...!" Ma ikka lähen. Lihtsalt korraks. Enne kui arugi saan, olen Pendula lehise ja talisibula maha istutanud ning teen Karini pajupojaga potikõndi. Koib ütleb, et nüüd talle igatahes aitab ja ma pean tuppa tagasi minema. Kas pole nõme..."Selle eest sa veel vingud mul," annab koib mõista, aga mu rahulolunaeratust soorituste üle on raske näolt peletada. Midagigi. Töid oleks aias küll ja veel, aga need olid kaks kõige pakilisemat enne talve tulekut. Ja tulemas ta on. Hommikul oli 2,6 ja hoolimata päevasest 8 kraadist puhub kõle tuul ning sellega kokku puutudes lasevad puud lehtedest lahti. Karvase viirpuu otsas hullavad musträstad. Kuidagi nii isukalt süüakse, et mul pole kahju ka. Ja tohutult ilus näeb see suur punane mari süsimusta linnu kuldses nokas välja. Öösel lööb koib muidugi võimsalt pilli, summutan kapsalehega, hommikuks jääb natukeseks vait ja alustab siis uuesti.

15.10 Üks päev korraga. Põlv paraneb, aga väga aeglaselt. Päris liikumatult ei tohi ka olla, otsin tubaseid tegevusi ja välja enam ei kipu. Ikka veel ei ole öökülma, mitte et ootaks, lihtsalt nii ilus pikk sügis, kahju kui katkeks. Varahommikul on 7 kraadi sooja, ehk tuleb ka päev soojem.

16.10 Üle hulga aja õues, lähme istutame Rahumäele leinakase ja teeme ka Liival krundi korda. Mis nüüd mina, lõviosa kõigest teeb ära Pokumees. Mina olen jätkuvalt ikka see tasa ja targu ja lihtsalt juures kuid tulemus saab ilus ja süda on rahul.

17.10 Esimene öökülm, väike jää siin ja seal ning mõned õied härmas. Matused. Matus on nii tohutult kurb sündmus. Nukrale hüvastijätule tasakaalustuseks on peiede osa hästi soe ja südamlik ning meenutab pigem sugulaste kokkutulekut. 

19.10 Esimene lumi. Päris kõike veel ei kata ja sulab õhtuks ära, aga lumevalguse efekti jaoks piisab sellest küll. Hostadele silostumiseks piisab ka. Roosid ei tee väljagi ja krüsanteemid on ka päris kenad edasi. Näen kõike seda aknast, sest ilma mõjuva põhjuseta väljas kooberdada ei lubata. Mõõdukas liikumine ja rahu. Perearst pikendab haiguslehte veel nädalaks.

21.10. Tuuled on küll päeviti kõledavõitu ja lumelõhnased, kuid öökülma enam pole olnud. Päike käib madalalt. Koib paraneb kuid väga aeglaselt. 

23.10 Õuesoe tuleb tagasi, kuid koos sellega ka vihmad. Kõõlun aknal, igatsus silmis, õues  viiesajab ja kuuesajab. Tatsun tagasihoidlikult siin ja seal, koristan, tegelen vaibamaterjaliga ja leian asja käigus ema riiulist kena koguse pestud ja kuivatatud palderjanijuurt. Panen nina potsikusse ja hingan korraliku sõõmu, mnjaa, pure palderjan...huvitav kuidas käitub Härra Tibu? Härra Tibu loivab kutsumise peale üliväärikalt ligi, tüdimus silmis Sa oled tüütu. Ja nõme ka. Avan potsiku ja suunan kassi nina juurde. Härra Tibu kangestub, tema silmi valgub mõistmine, et kasside taevavärava võtmed on minu käes ja ta peab...peab...peab KOHE midagigi...Härra Tibu kõrvetab mind jumaldava pilguga ja rammib hoogsa põsepaiga mu palet nii, et prillid viltu lähevad. Enne kui jõuan reageerida või püsti tõusta, tuleb teine veel PÕMM! ja Tibu lööb nurru nii, et orel ragiseb. Ma ei tunne oma kassi ära. Püha püss, see on ju tõeline salarelv! Panna natuke puru taskusse ja siis minna külla sellise kassi juurde kes võõraid ei salli, ning siis teha pererahvale lolli nägu, et ei, mina ei tea miks te kass täna mööda mind üles ronib. :):):) Pudistan meite kassiisandale 4 millimeetrit ambroosiat, ta sööb juurikajupid ära ja vaatab mind armastavalt, Sa oled nii heaaa, aga äkki saaks veel...Kuna seda juhtub väga harva (või no mõnikord enne sööki ehk) kui teie kass teid armastavalt vaatab, naudin oma ootamatut populaarsust ikka täie raha eest, puru enam ei anna, aga luban purki uurida ja seda kummardada. Siis panen purgikese köögikappi. Härra Tibu näeb, et rohkem ei saa ja lülitab oma tunded kohe välja (luku kinnitõmbamise heli). Energia on kallis asi ning seda pole raisata. Kassiisand kobib verandale magama. Diivanil nuusutab Bond ta üle. OoHOHHOOOO? Mis sa oled puru pannud ve? Mina ei tea mis nad räägivad kasside halvast haistmismeelest, aga see ei pea paika. See 4 millimeetrit tekitab verandal tohutut furoori Kust said...palju said...veab mõnel idioodil...ohpergel, küll tahaks ka...Bond on väga elevil ja tipib Tibu ümber kui teismeline. Vaatepilt on nii jabur, et ma lähen internetist vastuseid otsima. Saan teada, et sõltuvust ei tekita, aga igaks juhuks liialdada ka ei tohi. Ahaa! mitmed tootjad tunnistavad, et nad teevad on kratsipuud atraktiivseks palderjaniga immutamisega. Nüüd hakkan kahtlustama ka kasside maiusekrõbinaid, mis meie näugamite poolt väga tahetud on. Sinna on kindlasti midagi sellist sisse segatud. Tuleb hea mõte, mis oleks kui hoida ussitabletti mõnda aega palderjanipurgis?

24.10. Pluss 9, tuulevaikne. Esimene päev üle hulga aja kui söandan minna ja aias midagi natuke siblida. Küll on hea tunne sõrmed  korraks mulda saada, aga hoian madalat profiili ja piirdun vaid kõige hädavajalikumate töödega. Panen potitaimed kompostihunniku serva talvituma ja asetan tundlikumatele kivilaelanikele klaasid peale. Siis jälle tuppa tagasi. Köögi aknast paistab kompostihunnik kus on peaagu poole piirdeni fantastilist mullamaterjali okaste ja lehtede näol. Jah. eks ta ole, mis kellelegi rõõmu teeb. :)

25.10. Kassile ussitableti manustamine lõppes 5:0 meie kahjuks ja rohkem me ei proovinud. Härra Tibu arvas, et ta pererahvas on hulluks läinud ning hoidis meist kuni õhtuni eemale. Ma otsustasin olla kaval. Poetasin selle jõleda valge kuulikese koos mõne kassikrõbinagraanuliga palderjanipurki, seal ta laagerdas oma paar päeva, siis võtsin välja ja pakkusin koos krõbinatega Tibule. Tibu nuusutas, mmm, palderjan, siis nuusutas veel ja vaatas mulle otsa Missa arvad...sa mõtled, et ma olen loll vä? Et kui olen kass, siis olen loll ka vä? Tead mine õige...Ja ta kõndis väga sirge seljaga tuppa. Edaspidi nuusutati isegi maiusekrõbinad kõik hoolega üle enne kui asjaks läks. Ja nüüd ma ei teagi...Üks variant on veel, et pasteedi sisse segada ja see siis keelele määrida...No hullud mis hullud.

26.10 Jalutusring aias, mägileesikas on mõnusalt erksaks värvunud.

Üllatavalt tore on ka metasequioa sügisvärv, selline mahlakas tumekollane, wow, ei osanud oodatagi. :) Hiljem värvub see veel tumedamaks.

Ja suve jooksul sain vastuse ka kevadisele küsimusele: kas jalgleht Spotty-Dotty on põneva struktuuriga vaid kevadel või säilitab ta oma huvitava välimuse kogu suve jooksul? Ei ole ainult kevadine ilu, ikka püsivälimus. Selline näeb ta välja oktoobri lõpus.

Möödavilksatanud öökülm ei tabanud kõreliiliat ja too on selle üle väga häppi.

Jaapani vaher värvus ka päris toredasti, nädal hiljem on lausa punane

Ja täna on selline päev, et kõik roosid ma kingiksin sulle...:) Õnneks mõni ikka oli. :)

29.10 Vahepeal on olnud vihmu ja dramaatilisi taevaid ja õhtusi koerailmu, kuid termomeeter ikka plussis. Istutasin täna viimase pojengi, selle nimi on `Chiffon Parfait`. Mulle näib, et hooajale võib joone alla tõmmata. Oli pikk ja viljakas aiasuvi. Järgmise suve eest on hästi hoolitsetud, et oleks esmaõitsejaid ja seninägematuid. Kõlab ka enda jaoks kummaliselt, kuid aias on nüüd 24 pojengi- ja 84 floksisorti. Juurde neid päris kindlasti rohkem ei tule, sest kõikvõimalikud suurte lillede kohad on täis. Samas, never say never. :)

02.10 varahommik, +4 kraadi, tuuline, vihmapoolne. November tuli märkamatult. Ikka need mahedad sügisilmad. Oktoobri lõpp oli vaatepiltide päralt, paariks nädalaks sai voli enda kätte Kuldne Sügis. Alustasin aias pealsete koristust.