Märtsi jääkülm sabaots.

26.03. +3 päike. Kümnekraadiste päevade ja kuuma päikesega lumetõrjeperiood sai tänasega läbi. Kaks kolmandikku istutusalasid on lume alt vabad, aga see üks kolmandik sulab tõenäoliselt veel nörritavalt kaua, sest edasi kulgeb kevad laugemalt, päevati paar-kolm plussi, palju pilvitust ja öösiti paar-kolm (kuni kümme) miinust. Jah, isegi lund lubati. Tagaaia pisirodod ja alpikannid kuuseheki juures on veel paksu lume all. Pool paraadpeenart ka. Eesaias on lund laiguti ja need pole väga paksud.

Kuid lume alt sulab üllatusi välja. Kassitoit on ise aeda tulnud. Enam ei pea nurrikud roog-sinihelmika pealt rohu näsimisega piirduma, vaid on ka muud võtta. Nüüd ma tean, kust sai Bond talvel selle väikese koleda hiire. Lume all on nood tõprad ajanud käike ja paistis ka urge. Eks hiljem ole näha, mis nahka on pandud. Õnneks ründe alla sattunud peenras peale laukude ja liiliate muid sibullilli ei olnud. Põhiline krookusemeri ja võrkiirised on mujal. Kivilas oli ka kärssa proovitud, aga seal kuigi sügavale ei õnnestu uuristada. Üks oli päris naljakas urg. Kivi ühelt poolt sisse ja teiselt poolt välja, sest ei lähe ikka läbi killustiku. Mullastes kohtades oli aga sigatsetud ja maa allagi mindud. Lumi tuli mullu sügisel sula maa peale ja muidugi oli siis tore lume all ringi rännata. Võibolla isegi paar pesakonda poegi ilmale tuua. Igatahes, ma loodan väga oma aiavalvurite peale. 

Muidu on kevad, nagu ikka. Härra Tibu võitleb oma iseseisvuse pärast ja on nõus selle nimel isegi oma vileda kasukaga pool ööd õues magama. Päevadest rääkimata. Külmad ööd ei takista kevade edenemist. Esiplaanil krookus Constellation, keskel Ladykiller ja taga valev kevadlill, kes on tegelikult hoopiski sügislill (Colchicum bulbocodium).

Kõmri lodjapuul olid juba nädal aega tagasi õiepungad näha, ootan huviga õisi. Aga krookused ikka kõigepealt: Trikolor 

28.03. Pilves, +2,6. Lubatakse kuni pluss 6. Õhtul avastab Aednik, et päevased külalised on trepile jätnud potikese, sildilt võib lugeda Hepatica transilvanica `Plena`. Aedniku näole valgub lai-lai naeratus, mida on sealt kuni hilisõhtuni peaaegu võimatu koristada. 

29.03 -4,6, päeval +1. Krookused kinni, maa külmunud ja linnas lumi maas. Isegi lõoke ei laulnud täna. Härmas kevadik 

30.03 -8,4, päeval o kraadi. Lumekruubipilved hiilivad üle taeva ja üht-teist sajab maha ka. Nad on äratuntavad tumeduse järgi. Õhtul on Sakus lumi maas ja see krudiseb rõvedalt. Täpselt nagu talvel.

31.03. -9,4. Näib, et ka öösel on sadanud. Kogu aeda katab valge tekk. Lähen lume krudina saatel auto juurde. Vastik, vastik, vastik!

01.04 Ei ole kuskilt otsast naljakas. Hommikul on külma -12,5. Aias õitsevad suhkrused võrkiirised, kõik värvid on härmatanud moega 

ja märtsikellukesed on oma külmunud kellukad maapinnale lasknud vajuda. Julmad on need ilusate päikesepäevade ööd. Õhtul lähen uuesti vaatama, võrkiirised on üles sulanud ja säravad oma jumalikus sinises nagu poleks midagi juhtunud.

Uskumatult vitaalsed on need kevadised sibullilled.