Vihmatüngalt, armastusega...

 02.08 Aeg läheb kiiresti. Hommikutes on niiskust ja kargust, floksid avavad kolmandat nädalat oma õisi ja kompostikasti kõrvits on ära keeranud. Kuni 30 sentimeetrit päevas, ei ole normaalne! Kõrvitsanublakad on ka otsas, kuid põhirõhku paneb massile. Üüratujämedad varred, kägistav haare rigiseb ümber aiaposti ja terve metsa jagu lehti üle kasti ääre paiskumas. Oleks tore kui mõne kõrvitsa ka saaks, kuid kogu see gargantualik kasvuisu on ise juba paras vaatemäng. Käin igal hommikul tema juurest läbi ja päästan erinevaid ohvreid ta kobavate niiskete näppude kägistusest - kõmri lodjapuu, naabri elupuuhekk, läheduses kasvav floks jne. Öösel hiilib ligi ja klammerdub. Talle toeks pandud roositugi maa sisse vajutatud ja taime raskuse all kõveraks paindunud. Elajas, mitte kõrvits. :)

04.08 Eile oli kõik kaunis ja aed hingas õhtupäikeses mõnuga, aga täna viskas kuni 30 kraadi sooja ja siis ma nägin mis palavus floksidega teeb. Värvid tuhmusid, Sweet Summer Ocean oli lilla, mitte sinine, paljud lasid ka ladva longu. Minu poputatud ja kastetud floksid olid kui nirakad ses palavas. Viskan juba ammu universaalkomposti hulka kogu savi mis töölt niriseb, aga peaks vist rohkem...Et saaks korraliku savika ja raske mulla, siis oleks hea põuale böö! teha.

05.08 Mõni hommik on aednikule täitsakohe nagu hingeõnnistus. Hea naabrinaine küsis, et kas sul oleks midagi teha selle kompostiga, mis mul siin üle on. Pole paremat keelelist kompositsiooni aedniku kõrvade jaoks. :)

09.08 Kahepäevane kuumalaine lõppes mõnusate vihmadega, nii et õiglus sai jälle jalule seatud ja maa on kastetud. Floksid on imelised. Kui esimesed juba lõpetavad, siis on iga päev neid kes alles alustavad. Adessa Special Deep Purple

Magia

Igor Talkov

Vij

Radost Zizny

Sweet Summer Fantasy koos laikellukaga

Mister X

Olenka

Magic Blue

Margri

Drakon

Alissa Freindlich

Hiigelsuure õiega Ksenja

Imelise värvivarjundiga Serdse Danko esimene õis. Kahjuks fotole see ei jäänud. 

Iris. Tumedast tumedam.

Nahodka

Rozovyi Rayonnant

Nimega nimetu kaunitar

11.08 Aga kõik ilusad plaanid lendasid uppi, sest eile selgus, et me pole enam kahekesi, meil elab ka koroona. Tudisen toast kööki ja mõtlen mis kõik aias tegema peaks, aga kere on juba batsillide poolt üle võetud, pea paks ja elu pekkis. Kokukale ei saa minna. Ja üldse midagi ei saa. Nõme. Kasutan hommikust aega kastmiseks kuni palavik pole veel tõusnud. Kuumalaine on aia jälle kuivaks väänanud.

15.08. Esimene taastumise moodi päev. See tähendab seda, et palavikku enam ei ole. Hea, et niigi läits. Vaatan ringi oma päikese käes kõrbevas miniaias. Põud on 100% kohal. Palju midagi teha ei jõua. Õues on 30 kraadi varjus, jälle tuppa lebosse.

18.08 Jõud tuleb tasapisi tagasi, aga midagi asjalikku teha ei jaksa. Õues on jätkuvalt põud. Kõigi mu armsate flokside talumisvõime pannakse proovile. Kastan neid ükshaaval hommikuti.

20.08 Jiihaa! Teotahe on tagasi. Potistasin eile kõike vajalikku, istutasin Raubritteri oma kohale ja tegin õunamoosi. Seevastu kuumalaine võtab viimast. Seni olen ükshaaval kastnud, kuid kui paraadpeenras astilbed krimpsu tõmbuvad, siis on asi hull. Panin hommikul vihmuti tööle. Härra Tibu kargas verandalt püsti Persse, ma lä`n kodunt minema! Lökerdavad siin veega, vastik! .

Vihma on lubatud, kuid kõik lubadused on põrmuks pudenenud ja päike aina küpsetab...

21.08 Põud. Kastan vihmutiga iga päev mõnda aianurka. Meehooaeg ei taha lõppeda, mummid on leidnud kusagilt piiritud õitseva kanarbiku väljad ja tassivad kanarbikumett tarru. Mesiniku jaoks pole suuremat nuhtlust. Mesi on kärjes, aga raamist välja ei tule, tsentrifuugita palju tahad. Võtsime kasutusele õunamahlapressi. Brutaalne kuid toimib. Siiski on veel üks meetod, mis peaks mõikama, ootame internetipoe saadetist nn "kobesti" näol. Kui sellega kärjekannudes mee struktuur rikkuda, siis on ka veidi lootust, et saab mee siiski ilma kärgi lõhkumata välja.

22.08 Vihm. Pole ilusamat muusikat aedniku kõrvale kui hommikul ärgates kuulda vihmasabinat. Aga niipaljukest seda tuligi...

24. 08 Kui meie kandi sobivaim kohanimi talveks on Külmakandi, siis tänavuseks suveks ma nimetaksin selle  ümber - Vihmatünga. Vähemalt pool suvest on elatud vihmaootuse tähe all ja kui siis veel tüssatakse ka...Alates eelmisest nädalast on üle päeva lubatud, et tuleb vihma, mõni päev isegi palju, kuid võta näpust! Eilne tüng oli eriti karm. Isegi veel  kell 11 näitas Foreca ilmateade, et meil sajab. Kus on mu kaks tilka kolm tundi? Usu siis veel või midagi. Õhtuks oli uus vihmalubadus üleval, palju ilusam kui hommikune oligi ja midagi ei tulnud. Täna peaks üldse üks umbe-vihmane päev olema. Sadu saju otsa...Aga lõpuks halastas Aednike jumal ja saatis mingisugusegi vihma. Kell kolm päeval hakkas sadama ja see kastis aia põgusalt ära, kuid põud on mulla põhjani kuivatanud.

27.08 Panin hommikul Pokumehe auto pagasiruumi tuugalt roosi- ja muid põõsaid täis, ning sõitsin Mallasse. Milline rahu ja vaikus peale kiirtee pöörasust. Imeline paigake vanajumala selja taga kus justnagu mitte kunagi mitte midagi ei juhtu. Terve päev istutamist kuuma päikese all. Sest nii nagu see laupäev sai olema, sellisena tuli teda ka võtta. Ikka auk mulda, ääreni vett täis, kõdusõnnikut ka, taim auku, muld peale ja ämbritäis vett takkajärgi. Vahepeal sõime mahakukkunud ploome ja ilus oli seal maailma ääre peal sedasi koos oma lapsega siseõuele roose istutada. Taimed said maha kuid ruumi on  veel maa ja ilm. Roosid paigutusid kahe teeraja äärde ja neid oli kokku 16. Nimed: Põhja-Eesti mõisaroos 2 erinevat: roosa täidisõieline: Rosa majalis `Tornionlaakson`; Rosa acicularis; `Minette`; `Poppius`; Rosa nitida: `Papula`; Heleni heleroosa: Heleni tumeroosa: `Tove Jannsson`: `Ritausma`; `Wasagamine`; `Hansa` ja nimetu roosipoeg. Suur ja sügav tänu kõigile, kes aitasid seda projekti oma roosipoegadega täide viia. :)

28.08 Vihmatüngal sadas täna. Ületab pika puuga uudisekünnise, sest tänaseks ei lubatud siin üldse vihma. Ärkasin päevasest iluunest vihmasabina peale. (Milline ilus äratus!) Hakkasin vihmahoogusid lugema, peale neljandat olin kindel, et täna ma vihmutit tööle panema ei pea, aga neid tuli veel ja veel. Vihmaveenõu on täis ja aed paariks päevaks joodetud. Nii, et täna siis teistpidi Vihmatünga. Ei, no kena, kena. Haha, peale teist vihmahoogu tuli läbimärg Bond nördinud nutulauluga. On ikka kassil kannatus põõsa all magada kuni kasukas läbimärg. :)

29.08.Panin hommikul pesu välja, et vihma ligi meelitada. Seekord isegi toimis. :) Tohutu kergendus. Tegelikult on vist läbi need põuapained ja kuumalained selleks suveks. Mäletan, et kunagi olid Futulandis ajad kus ca neljandik paraadpeenra elanikest olid astilbed ja nad ei kuivanud kunagi ära. Kuid noil suvedel polnud ka kolmekümnekraadiseid päevi. Kuidagi kuuma koha peal elame me viimasel ajal. Jah,

Koroona

 See algas lambist. Teisipäeval käisime veel tööl, kuid kolmapäeva hommikul oli selline tunne, et olen külmetanud. Mõtlesin, et ehk lahtise aknaga magamisest...Aga kui Pokumees teatas, et tunneb sama, siis polnud kahtlust - me olime endile miskit külge saanud. Ehk ei ole SEE. Seisund halvenes tundidega ja kraadiklaasi näit hüppas üles-alla nagu ameerika mägedel: 37,5; 37,9; 37,1; 38,5; 37,5; 39,1, 39,6...

Head armsad naabrid tõid poest eluvajalikke asju ja me saime takistamatult oma ilgele enesetundele pühenduda. Esimene öö oli painajalik. Õhupuudus, mis oli tingitud larisevast ninast, metsik temperatuuride tants ja higistamiskunsti kõrgeim pilotaaz. Hommikuks olin tühi, pea kõlises, silme eest virvendas. Aga kuna palavik oli läinud, siis tegin varahommikul kähku mõned pannkoogid, et oleks näsimist ja kastsin õues kõige hädalisemaid. Üle kolme kastekannu ei jaksanud, sellega oli toss väljas. Siis läksin tuppa tagasi ja magasin ennast välja tollest painajalikust ööst.

Lõunast hakkas palavik pead tõstma. Ja pmst sama kreisi mustriga, mis eelmisel päeval. Teine öö oli kõige rõvedam. Ööd ongi meil nüüd sellised, millest peab päeval välja puhkama. Jälle hommikul kolm kastekannu hädalistele ja ennast ületades toimetasin ka kokuka taimed värava kõrvale. Sellel hommikul oli kohv imeliku maitsega. Pokumees ütles: nagu kanasupp, aga kui mulle oleks selle hommikukohviga pimetesti tehtud, siis ma poleks osanud ära arvata, mis joogiga on tegu. Meenutas tõesti kuidagi mingit puljongi moodi asja. Siis oli selge, et meil on SEE. Tegin ka testi ära, kuid see ei näidanud, et oleks SEE. 

Traali-vaali jätkus. Kolmas öö oli kinni tsementeerunud nina tõttu nii ekstreemne, et tõusin öösel üles, tegin kuuma piima ja hingasin natuke. Lihtsalt hingasin. Palavikunumbrid enam nii kõrged ei ole, tõbi on valinud pikaajalise vintsutamise taktika. Piisab 37,6-st et ärgata higiloigus. Ja nii viis korda öö jooksul pluss piinav köha. Aga asja käigus õnnestus näha esimest mõttega unenägu: Unenäomaailma Lasnamäel ringi tuiates ja kedagi oodates avastasin bussipeatuses elektriposti kõrval kasvamas lumivalge võilille. Küll oli see ilus, suur ja valge õis, ka õiepungad paistsid tulevat valgeõielised. Bling! Hoolimata mu tegevust hämmeldunult jõllitavatest kohalikest kaevasin aarde võtmega maa seest välja (oli liivane) ja peitsin hardalt ridikyli. Tellis uus mure, et kust saada vett, et taimekest kosutada. Häda ei andnud häbeneda, läksin ühe hommikusse avanenud akna alla ja küsisin vett. Sain ka. Jõin ise ja kastsin lille. Tops kästi prügikasti visata, käivad siin igasugused ja tassivad haigusi laiali...temaatilised unenäod ka, huvitav. :)

Olin täitsa häppi ja läksin bussi peale. Ilmselt oli see servapidi mingi eelmise elu unenägu, sest praegu ma ilma autota naljalt enam linna ei lähe, Aga ilmselt oli mul siiski mingi mullaga täidetud koht selles unenäos, kus ma oleks saanud seda lumivalget iludust kasvatada. Lähen uuesti magama, ehk näeb veel midagi huvitavat...ja jätkuvalt on ööd nii väsitavad, et neist peab puhkama.

Neljas päev: roomame vaikselt ringi ja vaprus hakkab tasapisi tagasi tulema. Kuid seda ei jätku kauaks. Igasugune lõhna- ja maitsemeel on jätkuvalt täiesti kadunud. Kohv või puljong, vahet pole.

Viies päev: maailm hakkab  selginema. Palaviku koha on üle võtnud sügav jäme köha. Toit on otsas, panen maski ette ja sõidan poodi. Sellest käigust peab tükk aega välja puhkama. Õhtul on väike palavik tagasi. 

Kassi nali.

 Selja taga oli pikk "home alone" päev ja kõike oli tehtud, küll rohitud, küll istutatud, siis jutukat loetud,  ja filmi vaadatud. Teelisi oodates läks aeg igavaks kätte ja ma mõtlesin, et kaevaks õige selle priimulate beebipeenra valmis, et ehk läheb aeg ka rutem. Mõõtsin laiuse ja lõin labida sisse. Õhukese murukamara all oli viljatu kohev liivmuld nagu ikka neis kohtades kus istutustegevust ega mullaparandust toimunud pole. Kena kohev rida beebipeenart oli juba valmis kui kuskilt õhtuhakust ilmus Härra Tibu. Missa teed siin? Loll peast, õhtul veel maad kaevama...Oo, mis kena pinnas...Kuramus, see on JUST SEE! Just see mis vaja. Härra Tibu tõi kuuldavale lühikese eksalteeritud kräunatuse, sibas rea lõppu ja kükitas. Kostus ühemõttelist sirinat, Härra Tibu selg oli asjalik. Ta ei kraapinud isegi kuhilat ega midagi, sest see oli JUST SEE pinnas mis vaja. Siis tegi Härra Tibu midagi kummalist, ta väänutas mulle pead, vihjates, et äsjane tegevus oli mõeldud nalja või kometina ja kõndis sirge seljaga pojengidesse. Ajas muidugi itsitama. Vana kass juba, 12 aastat koos elatud, aga ikka suudab üllatada. :)

Jumalik juuli

 01.07. Kuumalaine saba ulatub juulissegi. Lõikasin äraõitsenud pojengiõisi maha ja pilk sattus allapoole. Seal all, päris mulla peal oleks pidanud olema varjuline kuid mitte süsimust. Missasja, mingi silmapete? Uurisin juba tähelepanelikumalt. Väga ebareaalselt süsimust, nagu oleks samet või midagi mulla peal maas. Viskasin pange käest ja lõin varred laiali. Musta sameti sees avanes kaks kollast silma ja neis oli väga külm pilk. "KAO minema!" Oops...olin kogemata sattunud Härra Tibu kuumavarjendisse. Paariks päevaks on kõrvetavast päikesest natuke hõlpu olnud. Eile polnud niiväga kuum, kõigest 27 kraadi ja täna on sootuks pilvealune 26 kraadiga. Aga harjumusest otsivad nurrikud ikka veel varjulisemaid kohti. 

Aednikul on käsil on mitu projekti. Ikka see eesaia peenarde ühendamine, tänagi tegin jupikese. Siis iiriste koomale tõmbamine. Tühjade kohtade peale imbuvad muidugi floksid. Ja kolmandaks ühe suure kompostikasti ülemise osa muutmine õlelillepeenraks. Terve ruutmeeter ju. Selleks peab kõdulehemassi peale panema ca 10 cm paksuse korra head mulda ja siis peaks taimed hakkama saama küll.

02.07 Kuum. Täna tuli meie soojarekord - +32,1. Kurkidele ja kõrvitsalistele meeldib. Kurke pole vajagi ronima õpetada, leiavad ise toed üles ja esimesed kurgipärlid on juba küljes. Esimene kõrvitsatibu ka juba paisub. Suvikõrvitsatel ja patissonidel on seni ainult isasõied. Mesi tuleb kohinal. Näide mesilaste töökiirusest kui on hea korjeaeg ja suur pere: Tarusse pandi magasin ülesehitamata kärgedega, nädala lõpuks on magasini kärjed üles ehitatud, mett täis ja kaanetatud ka.

04.07. Kuumus taganeb. Üle hulga aja üks hea mõnusjahe hommikupoolik. Põhjamaa inimene kohaneb lõpuks kuidagi ikka, aga selline +20-23 kraadi on parim suvesoojus. Isegi kui kurgid tahaksidki enamat...:)

05.06 Töökoha suvepäevad Vidrikel. Imelised järveorud ja järvesilmad. Ja eesti oma veinitööstus. Kõigekallimale suveniiriks tuli kaasa vein nimega "Must Ilves".

07.07 Eile sadas sigapalju vihma. Tohutu leevendus pikkadele põuapäevadele. Mitu korralikku padukat. Aga muidu läks kastekannuralli meil juba väga intensiivseks. Isegi alpikaljusid kastsin. 

Eile sattusin koduteel ka Põltsamaa roosiaeda. Kõige sügavama mulje jättis põõsasroos `Raubritter`. Tegelikult oli kogu roosiaed täis ilu ja aroome, kuid teiste hulgast hakkas silma just see. Ilusad lehed, kena terve kompaktne, õisi täis, imekaunis. Ei hakanud googeldamagi, lihtsalt läksin ostsin ära - põmm!

Täna oli lilleralli Kose-Uuemõisa. Võimas ja hea maitsega rajatud iluaed mis aasta-aastalt aina uhkemaks areneb. Mõned pildid.

Ning täna lõppes põud. Harjumaal igatahes sadas.

08.07 Vihm, vihm, vihm. Sadas jälle päris paksult. Aednik nurrub suurest rahulolust, sest aed on nüüd ca labidalehe sügavuselt kastetud. Kose lillerallil küsis Svetlana, et mis mul praegu aias õitseb. Ei osanudki vastata, no mõni hiline pojeng, siis kivilas mõned mätasnelgid, tradeskantsia, mõni lauk kindlasti, alpi adenostüül, madalad liiliad, esimene floks alustas jne. Peast segi belarina priimula õitseb ja ongi kõik või? Aga ei olnud õnneks, tulin koju ja käisin aia läbi, olid roosid, ennast umbrohuna külvav neitsikummel, inglise iiris, kerakellukad, kurekatlad, kuremõõgad ja kukekannus muidugi alustas ka. Tänavu on igatahes nii, et nädalakese jagu oli aias suhteliselt õievaene aeg, selline peale pojenge ja enne flokse aeg ning paraadpeenar on praegugi valdavalt roheline. Madalaid aasia liiliaid tuleks panna siia ja sinna. Siis oleks ka selles aianädalas rohkem värve.

10.07 Eile ja täna olid vihmavabad hommikupoolikud, pärastlõunati sadas jälle korralikult. Ongi hea, las niisutab põhjani. Mesi ka voolab. Soe ja vihmane suvi annab palju nektarit välja ja mummid on  megatublid. Oligi selline üleni mesine nädalavahetus. Vahepeal purgipesu ja siis jälle kaanetamine-vurritamine, aeda ei pääsenudki.

12.07. Otsustav pööre kompostikastide osas. Likvideerisin ühe hiigelsuure ja panin selle asemele normaalse. Sain pool ruutmeetrit hapualale maad juurde. Ja lumeroosidel on ka natuke lahedam olla, kompostikasti sein ei trügi enam nii hullusti selga. Muidu tuleb käesolev nädal puhtalt üks rohimise nädal. Polegi teist palju, aga sedakorda võiks korra aiale tiiru peale teha küll. Mesi tuleb jätkuvalt mühinal. Ja muudkui sajab. Ikka hoovihmad.

14.06 Mesinik rõõmustas, eile oli vihmavaba päev. Mummid saavad lennata. Öösel algas sadu, mõned tunnid vahet ja jälle padukas. Niisugune lopsakas juuli. Anumate taimi pole vaja kasta, sest vihm teeb selle töö ära. Täna tuli anumatest esimesed kolm kurki, aga suvikõrvitsaid pole küll veel näha. Paraadpeenral on kuldse ja sinise pidu. Kuldsed Wredei lehed raamivad ülalt, keskel troonib Sun Power, taustal on sinine kukekannus, vasakul sinine inglise iiris ja ees kerakellukad.

17.06 Floksidest oli sel aastal kõige esimene Igor Talkov, temale järgnesid varane vitaalne nimetu klaveriakna all,

Blue Evening, Pink Hill.

Vaikselt alustavad ka Sweet Summer Ocean, Gzhel

ja Sirenevoi Vual. Sel aastal ei ole floksid enam peenevarrelised tudisejad, enamik neist seisab ise püsti, kuid kui õitseajal  ka vihma sajab, siis peab ilmselt toestama küll.

18.06 Nii see elukene veereb, ikka vihmast vihmani. Nädalavahetus oli lausa nii jahe, et kütsime korra isegi sauna. Padupalavaga ju eriti lavale ei kisu, aga jahedasse pilvisesse õhtusse sobis päris hästi. Ööd on viimasel nädalal olnud sellised pigem kümnekraadised. Päevaliilia Curly Cinnamon Windmill tunneb ennast hästi.

Aga õuekurkidel (luku kinnitõmbamise heli), mis enne ööjahedusi moodustasid oma väänkasvudel katkematuid kurgikeesid, on kasv kinni jäänud. Nädal tagasi olid suurimad neist sama suured kui täna. Kurk tahab sooja. Aga sooja eriti ei ole. Laupäevase linnatreti ajal näitas autotermomeeter õuesoojuseks 11-12 kraadi. Südapäeval. Aednikule jahedus meeldib. Õitsejad ei pudene kohe põrmu ja endagi hea jahe õues toimetada. Asusin talikülvi taimi pikeerima. Tore kinnistav tegevus. Tegi suurt rõõmu, et Barnhaveni priimulaseemned on kenasti idanenud. Igast pakist on midagi tulnud, mõnest kohe päris palju. Teise poti võtan järgmisel nädalavahetusel ette. Mee osas oli väike paus, jõudis eelmise satsi korralikult purki panna ja uued purgid ette valmistada. Järgmine meevõtt tuleb kolmapäeval. Pärnaõiemesi peab see olema, sest mesila vanad pärnad õitsesid veel nädal tagasi nagu hullud. Aias on õisi, Novalis 

20.06 Päris hea soe suveilm, +22. Hommikuti ikka see vana hea sööstaiandus. Kvaliteetaeg kärpides, rohides või pügades. Kasta pole nüüd tõesti enam tükk aega vaja. Sellepärast ongi jumalik juuli, et maapind on põhjani niisutatud ja taimed kasvavad nagu müür. Vahepeal peab kuiva ka. Vihma pole tulnud juba neli päeva. Hommikuti mõned toestused, mõned rohimised ja pealsete lõikamised ning ongi käes aeg jälle tööle minna. Neid õisi näeb ainult nädalavahetusel, sest hommikul ja õhtul on nad suletud. Õnneks õitseb ta kaua. 

23.06 Nädala algusest on olnud täispäike kuni õhtuni välja. Viimased kolm päeva isegi kuni +29 leitsakuga. Kolmapäeval erilist meesaaki polnud, kõigest 2 kasti, sest jahedate ilmadega 8ca 2 nädalat vihmu ja pilvepäevi) jäi korje kesiseks. Reede öösel sadas äiksevihma. Täna oli aias mitte töine vaid hoopis suvenautimise hommik. Pildistasin õisi, korjasin teematerjali (kassinaeris, üheksavägine) ja siis lihtsalt vaatasin verandal lebotades kuidas Zebrinus tasapisi triibuliseks läheb. Vahel on ka sedasi mõnus. Õhtul tuli jälle vihm.

Pühapäev oli töisem. Kuna flokside kasvutempo on erinev, siis kahe aasta eest maha istutatud lillerivi näeb väga erinev välja. Vitaalseimal on suur puhmik lugematute vartega, aga aeglasekasvuline on suutnud endale vaid kolm vart kasvatada. Eks tuli neid aeglasekasvulisi vahelt välja võtta ja uude kohta istutada. Oligi selline ümbertõstmiste päev. Liiliad ruulivad.

26.07. Floksid puhkevad õide. Esimene suvi kus on võimalik õitseaja järgi istutusalasid komplekteerida, vahetuseks jagada või edasi anda, sest kõik näitavad õisi ja aiast aeda tulnud puhmikud on veel eriti võimsad. Miks ma neist nii sisse olen võetud? Sest floksiaeg algab poolest juulist ja kestab oktoobri alguseni. Ja ohh, need värvid, Sirenevoi Vual.

28.07 Ei ole küll selleteemalisi täpsemaid märkmeid teinud, kuid näib, et tänavuses juulikuus on pilves päevi rohkem olnud kui päikselisi. Vahel ongi lihtsalt ainult sombune, jahe, ilma mingi vihmata nagu tänagi. Kolmandat päeva järjest selline. Flokside puhkemist see muidugi ei takista. Ilus aeg. Meehooaja teise poole miinustas see ära ja kurgid ka enam ei kasva. Kõrvitsa ja suvikõrvitsate osas on siiski lootust ja ausalt öeldes olen ma hämmeldunud. Kurk pirtsutab ja tahab sooja, kuid anumatesse istutatud kõrvitsalised ja õuetomatid on väga tublid ja vitaalsed. Suvikõrvits ämbris

Kõrvits ise on sel aastal väga väge täis, ronis aia peale ja sealt jälle alla, haakis ennast kõmri lodjapuusse kinni, pidi puukese kõrvitsaväänlatest lahti harutama ja kõrvitsa uuesti aia peale tagasi upitama. Õhtuks haakis kõrvits ennast juba aia külge. Väga kiire kasvuga on ta sel aastal. Üllatusi on ka, mõned belarinad arvasid, et peaks õitsema ja lumeroos puhkes täies ilus.

No pole ju NII jahe suvi ometigi. :)