Tali on tulekul.

 31.08. Septembri lähedust haistes katkes ilmakuumus nagu noaga lõigatult. Veel pühapäeval pugesime keskpäevapäikse eest tuppa varju, nagu vampiirid, aga praegu on õues õhukese sulejopega täitsa paras. Pluss 10. Kõle kirdetuul ja pilvised taevad on kõrbekuumusele väga mõnusaks vahelduseks. Rääkimata vihmast mida ilmateade nüüd iga päev heldelt sadada lubab. Vihma on küll paar korda tulnud, kuid lopsakas tüngamoment on jätkuvalt täiesti päevakorral. Lubatakse ja ei saja. Või ei lubata ja sajab. Ning kui parematel suvedel õitsevad floksid vahelduva eduga kuni oktoobrikuuni, siis tänavu küpsetas kuumus enamuse augustis läbi. Tuleb ka külgvõrsete õisi, kuid need ei ole kuigi entusiastlikud. Aednikul on muidugi kiired ajad, sest praegu jälle VÕIB. Istutada, ümber istutada jne. Kuumaga tegin ainult hädavajalikke vangerdusi, kuid nüüd on selleks ideaalne aeg. Peamiselt ikka floksimajandus. Kes on osutunud madalakasvuliseks ja tahaks ka teiste tagant välja paista, kes läheb potti vahetustaimeks, kes tahaks juure alla paremat manti jne jne. Ja nii see september meil tulebki.

01.09 On päikest, lubatakse vihma ja hommikused sööstaianduse tunnid lasevad hakata tasapisi aeda talvekorda seadma. Muidugi on suurepärane aeg ka järgmiseks suveks peenradesse värvide lisamiseks. Siia üks kollane laik ja sinna lillat, oo ja palju taevassinist uduõielist ilulina igale poole vahele kus mahub. Külvasin seda kevadel pottidesse ning nüüd on taimed juba parajad peenrasse istutamiseks. Kaunis, vastupidav ja põuakindel püsilill. 

02.09 Väga kõle hommik. +5, aga kui käed hakkavad aias hommikul külmetama, siis kahtlustan, et enne päiksetõusu võis jahedamgi olla. Kuid mitte veel miinuses. Päevadki on septembri kohta kasina soojaga, kõigest 12-13 kraadi. Selline september. Külm, aga lumeta. Vihmagi võiks tulla.

03.09 +2,8 varahommikul. Pilverohked jahedad sügisilmad. Mõte rändab tagasi suvele - see oli üks kenasti alanud kuid kummaline hooaeg oma rohkete põudade ja kanarbikumeega. Aiaelu oligi lõviosas üks lõputu kastmine. Ja jätkuvalt ikka need vihmalubadused. Lõrrrr! Järgmine teisipäev 2 tilka ja neljapäeval kolm.

07.09 Eelmise nädala suurest vihmalubadusest on saanud null. Teisipäeval ei sadanud üldse ja neljapäevaks näidatakse ainult ühte tilka. Seevastu on kaks ja kolm tilka järgmise kolmapäeva ja neljapäeva koha peal. Vihmatünga, ikka vanaviisi. Muidu on tavapärased sügisesed posserdused ja Võhma Juurikaks valmistumine. Täna istutasin punased ja sinised priimulapojad maha. Nad on päris tublilt pottides arenenud. Väike väljakutse - leida krundil koht kuhu priimulatibud kõik talveks juuripidi mulda varjule saaksid. :D

10.09 Esimene öökülm -0,5, kuid muruplatsil on korralik hall maas. Kõrvitsani külma küüned veel ei ulatunud, aga sellegipoolest räme ehmatus. Kõrvits lõpetas korrapealt üle naabri heki ronimise. Kuna tänavusi sügisvihmasid võibki ootama jääda, siis panin hommikul vihmuti tööle, taimed on enamikus küll läheneva sügise puhul elutegevuse peatanud, kuid nii ei saa talvituma minna kui muld purukuiv. Kastsin tagaaeda. Vesi kogunes murule loikudesse, sest maapind on paakunud. Majas on meereostus. Vurritamine ja pressimine. Peamiselt kanarbikumesi. Imeliselt lõhnav ja samavõrra kleepuv nähtus. Meekastivirnad kahanevad väga aeglaselt. Ja siis toob Pokumees autost veel kuus kasti...Aaaaa....

11.09 Võhma Juurikale sõites laiuvad kõikjal teede ääres hõbedased hallaväljad. Tõusva päikese soojas kumas on need eriti lummavad. Üks üleüldine hallahommik näikse Harjumaal olevat. Kuigi meie aias  täna termomeeter miinust ei näidanud käib väljaspool asulat tõsine kõrvitsatapp. Selline suvejätk siis, et päeval pluss 17 ja öösel miinus kolm. Ilma vihmata. Ma ei tahaks olla taim. Võhma Juurikas rullub me ees lahti oma tuntud headuses, laat on jätkuvalt oma õige koha peal ja kui varasemad tulijad saavad oma ostud muretult sooritatud, siis peale ühtteist läheb meluks, rahvast on nagu murdu. Sümpaatne, et ka Teraste aed on seekord avatud. Mul on päris palju tegemist, et kõik vahetustaimed laiali jagada, kuid lõpuks see õnnestub ja meie auto taha koguneb flokse. Eks neid ma siia jahtima tulingi. Ja jaht on hea. Pikalehine kivirik botaanikaaia letilt, floksiõnnistus ja paar puupoega Asse paradiisiaia jaoks, kirbuturult sületäis käsitööajakirju ning ongi seekord kõik.

14.09 Kodus on sigamesine. Mummid on sel aastal täitsa hullud, sest selle asemel, et augustis vaikselt otsi kokku tõmmata ja talveks valmistuda, tõmbasid nad lähimasse rappa ja korjasid sealt palju kanarbikumett. See on väga maitsev ja eriline ja puha, aga selle kärjest kätte saamiseks tuleb kärg katki lõigata, pressi alla panna ja mesi välja pressida. Ja nüüd ongi see viimasel ajal me põhitegevus. Terve virn meekaste ootab veel läbitöötamist. Vahepeal muidugi istutan mõne floksi ka.

Täna on tõepoolest vihm. Ei jõua ära imestada, vist juba ööselgi tibutas natuke. Täitsa päris vihm. Põuapaines aiaelanikud sirutavad selga ja isegi aednikul on rõõmus olla. Tegin esimest korda ka mõne septembrise pildi. Vahakübarate juures on hästi näha kust külmakoridor on kulgenud. Anumas kasvanud patissonid jäid otse tee peale ette. Paraadpeenras ja mujal on taimed veel üsna kõbusad. Kollane krüsanteem juba õitseb ja ka lillal on esimesed õied lahti. Tõeline septembrikuu ehe on aias Ene toodud hiidhüatsint. Suur tänu, tõesti väga pika õitseajaga ja sümpaatne sibullill. :)

Ja roosid alustavad juba kolmandat õitsemiskorda. Natuke vett ja väetist ning nende peale võib padupalavatel suvedel täiesti kindel olla. Mida palavam seda parem.

17.09 Sügisvihmad on kohal. Viimasel kolmel päeval on meil siin kõike olnud, alates padukatest ja lõpetades uduvihmaga. Maapind on labidalehe sügavuselt kastetud, aga loodetavasti sajab veel, sest põhjani on vaja, suurematele puudele labidasügavusest ei piisa. Võitlus meega kestab. Futulandis on aga vaja floksid ja priimulapojad maha istutada. Ruumipuudust ei ole, lihtsalt on vaja tekitada see ruum ning see võtab aega. Meie Victoria poetab maha esimesi söödavaid ploome...oo, küll on need maitsvad!

21.09 Vihmad said läbi. Võinuks veel sadada. Tegelen päevast päeva flokside jaoks ruumi tekitamisega, istutamisega ja tegelikult naudin protsessi. Loomulikult ikka sööstaiandus. Igal hommikul saab neli kuni viis nimega kaunidust endale elukoha - auk mulda, head ja paremat juure alla ning järgmise juurde. Järgmine suvi tuleb väga huvitav kui esmaõitsejad oma õiekobarad lahti löövad. Enamik on maha istutatud, jäänud on veel 9. Ja ühtlasi õpin ka tundma seda ülihuvitavat taimerühma. Millised värvid, millised vormid, kui erinev õitseaeg. Mõni on pirtsakas ja ei edene, teisele anna ainult maad juurde. Ploomist saab õhtuti juba isu täis süüa ja mustikad oleks vaja ära korjata...kust küll võtta see aeg?

26.09 Vahepeal on palju istutatud (floksid, priimulapojad), mullatöid tehtud (vaheaia peenra laiendus pluss kaks priimulapoegade kaitseala) ja asja käigus avastasin, et vanima kompostihunniku kõdunemata kihi all on peaaegu kuupmeeter valmis mulda (tibutants :). Eks see lehekiht sai eelmisel sügisel sinna peale visatud kui oli vaja lehekotid tühjaks teha. See polnud jõudnud veel kõduneda kuid selle alune materjal küll. Nii, et mullamured on kuni järgmise suve lõpuni lahendatud. Flokside jaoks segan sõelutud komposti jahvatatud saviga. Järgmise nädalaga peaks istutustega ühele poole saama. Siis on veel peenarde puhastus, kasvuhoone ja sibullilled. Palju mõnusat sügisest siblimist nagu ikka. Ja muidugi mesi. Igale poole vahele palju mett. :)

28.09 Sügis on malbe, hommikuti pluss 3 kuni pluss 9. Päevad on pluss 12 kuni pluss 14 ja viimasel ajal üsna päikselised. Ploomid on valmis kuid keelduvad maha kukkumast. Korjasin täna hommikul vahelduseks mustikaid. Hommikuse sööstaianduse tunde hakkab ahistama peale pressiv pime aeg. Kell 7 hommikul on imelik välja minna, sest õieti pole veel valgekski läinud. Õhtuti pole sugugi parem seis. Kell 8 õhtul on juba pime.

29.09 Mihklipäev.  Vanarahvas ütleb: Kui mihklipäeval sajab, siis tuleb pehme talv. Kena-kena. Istutasin 2 viimast floksi, juurisin üles hiina sidrunväändiku (kui marju ei tule, pole seda lehemassi kah tarvis), seadsin pool kasvuhoonet talvekorda ja oligi käes aeg jälle tööle minna.

30.09 Hommik oli küll selgema taevaga kuid poolest päevast võtsid võimust vihmapilved. Vihma on vaja, sest ca 20 cm sügavusel on muld veel purukuiv. Ma ju tean, sest flokside istutamine on asendunud lillesibulate mahapanekuga. Härra Tibu vaatas mu tegevust huviga pealt. Kasside jaoks paistab see augu kraapimise teema ikka väga kütkestav olevat. Nüüd ma istutusala enam niisama ei jäta. Tallan mulla korralikult kinni ja suman kastekannuga vett ka peale. Mitmed varem maha istutatud floksid on pidanud ärevaid hetki üle elama kui nende haprate pungade lähedusse auk kraabitakse ja pähe soristatakse või veel hullematki. Hea kohev muld ju.