Plõks

 Kell kaks öösel käib kollase maja verandal magava musta kassi peas vali plõks ja ta asub tegutsema: ringutab, haigutab, nuusutab mahedat suvist ööõhku ja libiseb varjudesse...et poole tunni pärast naaseda hiirega ning alustada verandaukse taga marduse laulu, sest kassi instinktid on talle vihjanud, et perenaine võib olla näljas. Kass tõi toitu ja lauluga saab uksest sisse kui nad ei maga, kuid kui keegi ei ava, siis on arenguvõimeline Bond õppinud verandaust nüüdseks ka ise väljastpoolt avama ja sellest ei ole midagi, et me selle ööseks kinni lükkame. Viis minutit kangutamist (põhiline on järjekindlus), summutatud surmalaulu (sest see käib rituaali juurde, kuid see neetud hiir suus segab täitsa korralikult) ja sees see loomake ongi ongi. Jahist veel erutatud ja täiesti õnnelikuna kükitab särasilmne kass perenaise voodipoole ees vaibale, paneb rabeleva hiire (toit peab värske olema) käpa alla ja alustab uuesti oma kaledat vaikset joigumist. Nüüd on suu tühi ja helid saavad vabalt tulla. Ma tean, et on öö ja sa magad, aga heida korraks vähemalt pilk peale, äkki tekkib isu ja võtad ka ampsu, kuigi väga suur ta just seekord ei ole...Kell 2:40 on perenaise mõõt täis, ta lõpetab urisedes une teesklemise, paneb taskulambi põlema, vaatab saagi üle, ohkab (mine perse, kass!), kuid tõlkes läheb sisu kaduma ja mustale kassile piisab lihtsalt ka hääletoonist. Kõik on õige. Kõik on paigas. Perenaine on rahul. Aga süüa vist ei taha. Ta on nii lahke ja hea. Ma võin nüüd selle ise kinni pista. Ning peenikeste kontide raginal leiab vaibal aset järjekordne väike jäle söömaaeg. Perenaine ohkab, võtab vaibalt salfaka vahele taskulambi valgel ilgelt läikiva siseelundi, et sellele hommikul mitte peale astuda ja laseb potist alla. Nagu eile ja nagu üleeilegi. Mida küll homme võiks tuua...oletan, et hiire tõenäoliselt. 

Mai, imeline

 01.05 +3, +9, poolpilvine, lehtimine täies hoos. Tagantjärgi vaadates olid selle aasta märts ja aprill suhteliselt sarnased, kaks paganama segast kuud soojalainete, öökülmade ja lumeehmatustega. Aprillis oli enneolematu kuumalaine +27 kraadi, (mesilas +31 kraadi). Märts polnud sugugi mõistlikum. Loodan väga, et mais enam troopikakuumust või lund ei tule. 

03.05 +4, +10 täispäike. Eilsed tormituuled pühkisid taeva pilvituks, õhtul hakkas sadama. Vihmaga on sellel kevadel kõik hästi olnud. Täna siis täiesti sinine taevas ja lehtivad metsad. Ilusilus.

05.05 +5, +11, päike, Aed on nagu pommiauk. Ja just siis kui sa kõik üles kaevad, lahti võtad ja pole jõudnud veel kokku panna, tuleb palju aiakülalisi. Õnneks on meiesugused sallivad. Kevaditi on alati kuskil mingi pooleli projekt, sest kevadel on aednik jumal - tohib kõike ümber tõsta ja liigutada. Nii palju lahtisi otsi...Ma ei saa SEDA enne ära teha kui SEE on paigas ja alles siis pääsen ma ligi SELLELE, millest see kuradima jant kõik pihta hakkas. Tüüpiline. :). Mis teha, väikese aiaruumi võlud. :)

06.05 +5, tormituuled, vihmad, õhtul päike. Sinilillede, martagonide ja pojengi istutamine. See on tore tunne kui tervelt 7 taime pottidest peenrasse pääseb. Aga oma järge ootavad ligi 30 floksi, kellel pole veel peenartki. Huh. Väga keeruline, tüsistustega ja raskelt kulgev haigus on aedniku jaoks see floksihaigus. Aga küll on võimas kui kõik see õiemeri juuni lõpus õitsemist alustab. Selle nimel tasub.

08.05 +2, +8 Pilvine. Normaalne maikuu alguse ilm. Peremees tegi kaks imeilusat taimekasti maasikate ja suvikõrvitsa jaoks, Jehuu! süda nii rõõmustab. :) Panin nad ka kohe täis, muldi loomulikult. Istutada on veel vara. Ühte mahub kaks õuetomatit ja maasikad ning teise kaks suvikõrvitsat. Kurgimaja sai ka vanast mullast tühjaks. Järgmine labidaprojekt on kurgimaja täis panna ja siis muude peenemate nipstykkidega edasi tegeleda.

10.05 -3, +14 päeval, päike. Normaalne maikuu. Parajalt jahe, parajalt päikseline, parajalt vihmane. Ainult need alatud öökülmad epide puhkemise ajal...samas, peenardes luusides ei kohanud jälle kuskil midagi külmavõetut. Ilmselt oli kõik äravõetav juba ära võetud või läks külmavoog sedapuhku hoopis maja tagant läbi. Mõnusad maikuuilmad igasugusteks aiatöödeks, eelkõige mullatöödeks mis kuuluvad iga normaalse maikuu juurde. Muidugi, homme on ju Võhma Lillepäev, selleks vaja ka valmistuda.

13.05 +2, +14, päeval päike, jahe tuul. Võhma Lillepäev oli tänavu tagasihoidlik. Müüjaid tundus olema poole vähem kui sügisel. Ka ostjaid oli hõredalt. Paar toredat jällenägemist, uued floksid pagasnikusse ja tagasiteele. Ahjaa, Risttee talupoe aconitum yamasaki ja mätas-päevaliilia olid ka eluvajalikud. Eile istutasin esimesed õuetomatid pottidesse. Oli kohe võimalus ka jaheöö tingimustes jaapani õuetomatit katsetada. Kraadiklaas näitas +1 kuid tomatil polnud häda midagi. Homme saavad kasvukatomatid ka maha pandud.

16.05 +8 öösel, +15 päeval, pilves, niiske, eilne õhtuõhk oli pilgeni täis puhkevate kaselehtede, avanevate näsiniineõite, õitsevate idahüatsintide, toomingate, nartsisside, tulpide ja priimulate lõhnu. See oli neist suisa paks. Aednikul on käsil uue floksipeenra täitmine ja kui vaimusilmas peaks see käima viuh-viuh, siis võtavad sellised asjad tavaliselt umbes kolm päeva aega. Kõigepealt peenrakoha tühjendamine (see on uskumatu kui palju mulda!), elupuujuurte killimine vanas peenraruumis, marmorplaatide mugandamine äärekivideks (laiad, tuli päris sügavale kaevata, vähemalt ei tule tõistre elupuu enam nii palju läbi), kompostihunniku avamine, mulla sõelumine (mitte kõik ei kõdune kolme suvega ära), mulla segamine kompostiga ja peenrasse sumatamine. Millalgi jõuab ehk ka istutamiseni...

Aga homme on Saku Laat ja mina oma kaltsuvaipadega laadal. Loodan siiski nulli jääda. :)

18.05 +9, +14, poolpilvine, hea ilm mullatöödeks, sest täna peab see floksipeenar küll viimaks valmis saama.

Laat oli sel aastal palju tagasihoidlikum. Korraldajad ütlesid, et tänavu jäi ligi 100 meetrit rendipinda välja lunastamata. Vaibaäriga jäingi peaaegu nulli pluss laadakogemus, mis oli siiski tore, sest niisama huvilisi ja kontaktiküsijaid oli palju. Laps aga tuli laadalõpu ajaks kohale nagu kiirabi, ütles, et missa mässad selle laadaga üldse, pildistas vaibad sealsamas laadamurul üles ja tegi oma vaesele vanale emale veebipoe. :) Kuna me olime laadamelust suht väsinud, siis ei tulnud ühtegi värvilisemat nime pähe ja veebipoe nimeks sai SAKU VAIBAD. Samas on ka täiesti lihtne ja selge, mida ja kust saab. Eks millalgi jõuan kunagi ka selle avamiseni, sest praegu on 100% aiandus.

Esimene selle kevade floksipeenar on valmis ja taimedki maha istutatud. Puhtand asemel kaose. Küll on kena vaadata. :)

24.05. +12, pilves, õhtul vihm. Vahepeal oli aednikul neljapäevane remondipaus. Koju tagasi jõudes sain aru, et olen nelja päevaga oma aiast poolteist nädalat maha jäänud. Muidugi on igavesti tore jälle kodus olla ja tegutseda jne,  kuid näen seda elajalikku tööhunnikut, mis ees ootab ja samas pean hobuseid tagasi hoidma. Enne kahte päeva õue mullaga mängima ei saa. No on toaski tegemist, kuid siiski...Vahepeal on aed tundmatuseni dzunglistunud. Tegin aiaringi, tuvastasin, uurisin, imetlesin. Sinilillede tervis on sel kevadel oivaline, sest vihmane maikuu laseb uutel lehtedel areneda. Tavaliselt on maid meie kandis alati põuased olnud ja see jätab taimed kiirel kasvuajal janusse. Ka priimulad said sellel aastal pika ja turvalise õitseaja. No ei õnnestunud mul neid likvideerida, mõned neist on ikka nii ilusad, et võtavad hinge. Istutasin ilusamad laiali, nüüd oleks priimulaid justnagu isegi veel rohkem kui enne oli.

27.05 +18, päike. Likvideerisin eile tubase tomatiistanduse ja tegin ka aias ühte ja teist. Pole viga, päris palju äärepealseid asju sai korda aetud ja maha pandud. Aga see ilunälg pidi kevadtalvel ikka sigasuur olema, sest kesse hull muidu netist kaks pompoondaaliat oleks tellinud (kui mul oleks suur aed, oleks seal pikkpikk daaliapeenar)...Märtsis tulid nad kohale ja on kolm kuud toas olnud, õienupudki juba peal, saab näha siis - tänavu on lillherneste asemel daaliad pottides, mis muud.

Täna on paraadpeenra rohimine, uue peenra posserdused ja muud mõnusused üleni magusalt lõhnavas elemendis, sest aias avanevad palu-näsiniin ja veel mõned kivilate näsiniined, sirelid sätivad, kogu kvartali õunapuud on õies ja eesaia lõhnastamise eest hoolitsevad sel aastal ootamatult vänge aroomiga nartsissisordid. Mitte, et see planeeritud oli ja tuules lahustununa pole lõhnal vigagi, kuid vihm oli suure pundi maha murdnud ja ma tõin nad tuppa vaasi. No ei ole mõni lõhn selline, millega koos elada võiks, ei ole. :) 

28.05 +24, päike. Taimevahetus botaiaga ja täiesti õnnelikuna jälle tagasi koju. Tulid floksid Poema, Voyazh, Zemlyanitchnoye Sufle, Perun ja Suur Tunne. 

30.05 +19, poolpilvine. Viimaks ometi sai ka see tüütult järel lohisev nohu läbi. Remondist räsida saanud kere on taastunud ja täna ründasin uue jõuga uudismaa esimest lõiku. Õues on kõik nii sulnis, hommikuti kõrvulukustav musträstalaul ja päeval õunapuude õiemeri. Sirelid hakkavad avanema. Ning rõõm uue istutusala tekkimisest. Kuidagi täitsa lobedalt läks. Seal pole puujuuri ja asi see liivane muld siis kaevata pole.

31.05. +15, poolpilvine, päike. Tänane möödus uue peenrajupi juures nokitsemisel. Veel üks puhtand. Kõik puzzle osad (kõdusõnnik, savi, kasvuturvas, kompost) on ka juba kohal, lihtsalt tuleb kokku panna. Ja preemiaks saab homme õhtul ehk ka juba istutada. Praegu on selleks hea aeg. Ülehomme tuleb suurem vihm ja kastab sügavuti.

Suvi-talvine aprill

 02.04. +1,8 hommikul, päikepäike ja päeval +17. Pole midagi öelda, puhas paradiis. Eile oli esimene tõsisem aiapäev. Otsisin labidad üles, pumpasin märtsikuise vihmavee suurde paaki põudu ootama ja hakkasin kasvuhoonet talvitujatest tühjendama. Siin ja seal natuke rohimist ka. 

Hetkel on krookuste tippaeg, esimesed ilmutavad juba väsimuse tundemärke. Lumekupud on ära õitsenud, võrkiirised kestavad veel. Alustanud on esimesed sinililled ja lõokannused. Kirgaslilled ja puškiiniad tõusevad mullast. Kõik lõhnab ja mühiseb kasvutuhinast. Tulbininakesed on juba 10 cm pikad ja avanevad esimesed õrnad ülased. Kuigi nende jaoks on veel liiga vara.

03.04 +19, suvine aprillipäev. Hommikul pikeerisin toas tomatitibud ära. Õue minnes oli päike juba kõrges ja kui sattud järsku toavaikusest kõige selle keskele, jääb vaid õnnelikult õhata - Milline päev! Kollased ja kirjud liblikad krookustel, esimesed mesilased ja kimalased tolmukate vahel posserdamas, kevadesegaduses haneparved taeva all kikatamas, ellu ärkava looduse magus lõhn ja kuldnokkade kahisevad kudrutused naabri aias. Kogu ilu ehk varjutasid pisut pesupuudele kuivama riputatud värvipotist tulnud vaibakaltsupalakad mis pidid olema purpursed kuid toon meenutas märjalt pigem kuivanud verd. Pole viga, kuivades tõmbab ehk mahedamaks. Tõmbas ka. Täitsa äge värv- pruunikas purpur, sobib hästi kollase ja lillaga. Aga aias saab juba kaevata. Seda ma ka tegin.

04.04 +8, päikepäike. Pokumees meisterdas väga uhke ja ilusa taimekasti. Ohtrate manitsussõnade saatel, et naine ärgu edaspidi saagi, trelli ja laudu käppigu kui ei suuda ühepikkusi laudu saagida (ja kõige nürima sae võtsid sa ka!). No mul tuli nädala sees hull puutööhoog peale ning see on ka tõsi, et täpsusega ma väga ei hiilga (mis see millimeeter ikka teeb siit või sealt). Kuid see on Puutöömeeste Ametiühingu jaoks vastuvõtmatu. Ega`s ma sinna tsunfti astuda tahtandki, tahtsin ainult taimekasti. Ja teist oleks veel vaja, kui mitte kolmandatki. 

Alustasin aias väikese lapi uudismaaga. Põhjusi on kolm. Pesupuude ümber on tülikas muru niita, seal kipub murus kasvama karedat jürilille (juba on ta seal ka!) ning mul on ruumipuudus. Näen juba vaimusilmas maitsekat rajakest läbi tihehaljastuse kasvuhoone ukse poole suundumas ning vasakul kõrgumas siniste flokside tihnikut. Tõsine kivide, mulla, käru ja labida päev. Üle 5000 sammu oma aias.

05.04 +2, päikepäike, kuid maas on 5 cm lund. Ja see ei sula päikese käes ära, sest väljas on ilgelt arktiline. Võtan puhtalt frustratsioonist vaba päeva. Seriaalid, juturaamat ja 400 sammu terve päeva jooksul (köögis söögi järel tuleb ju käia). Pimestavalt kaunist maikuuilmade paradiisist langeda tagasi talve! Saabunud kevad käest rebitud! Aedniku tundliku närvikava jaoks on see terve pikk kaubarongitäis tünga. Ma olen täna Emand Draama. Mossitan ja ei tee MITTE midagi kasulikku. 

06.04 öösel -5, päeval +2, päikepäike, ikka veel lumi maas. Shitshitshit. Õues on jätkuvalt kõle ja külm. Aknast välja vaadata on täitsa rõve, rododendroni lehed on öökülmast ikka veel allapoole ludus ja rullis. Vedeleda ka enam ei viitsi. Sõlmin telgedel uue vaiba alguse, kerin materjali piiritsatele ja õmblen kokku ühe teise vaiba jagu teksaribasid. Kerin keradeks ka. Siis võib jälle logelema hakata. Külmapühad vms. 

07.04 +1, pilves, märja lume sadu. Raadios öeldi, et terve nädal on nüüd nii. Aknast paistab räsitud kevadlillepeenar. Võrkiirised ja osa krookusi said suhteliselt üürikest aega õitseda. Ainult alpikannid säravad kuuri kõrval juba teist kuud järjest nagu polekski vahepeal olnud lumesid, pakaseid või midagi. Pean neid rohkem laiali istutama. Väga sümpaatne taimerühm, kui nad kasvukoha omaks tunnistavad. Paraku seda alati ei juhtu.

Meeleolupildike: Pilvine hommikupoolik. Härra Tibu kõnnib unisel pehmel sammul kööki ja jääb hajameelselt oma söögikaussi tuiutama. See on tühi. Härra Tibu saba teeb pahaselt võnkt. Võnkt! Võnkt-võnkt! Kass keerab sõnagi lausumata ümber ja läheb tuppa tagasi. Väärikus maksab ka midagi. Ta hüppab klaveritoolile ja jääb ootama millal ta sealt avastatakse (oi, Tiburu-ull, kas sa oled täna juba süüa saanud?). Kuid oodates poleks paha ka väike uinak teha. Loogiline ju.

09.04 +4, vihm, pilvine. Kõleduse taga kumab lootuskiiri - neli päeva veel ja siis peaks jälle soojaks minema. Sinililled pole sel kevadel peaaegu üldse õitseda saanud, konutavad poolsuletud pungadega niisama siin ja seal. Õnneks pole öökülmad alla -5 olnud. Käisin eile metsas luusimas, päike oli soe kuid karget õhku see mahedaks kütta ei suutnud, lisaks puhus kõle põhjatuul. Metsas lauldi, kuid mitte eriti rõõmsalt ega valjult. Paar metsvinti ja tihased.

11.04 +1, öösel tormas ja sadas lumekruupe. Hommikul taevasse tõusnud päike kutsus kuumalt õue, kuid õu oli lõks. Puhus mõrvarlik arktiline tuul ja autotermomeeter näitas +1. Poes peab ikka käima, kuid muudele õueplaanidele tõmbasin kriipsu peale ja läksin vaibavabrikusse tööle. Hea, kui on kuhu minna. :) 

12.04 öösel -5, täiskuu. Järgnes +7 päev, õhtuks oli lumi läinud ja peenrad välja sulanud. Kuid see oli kurb päev. Üks hea inimene on jälle vikerkaare taha läinud.

13.04 öösel öökülm kuid päeval juba suvi. Aed kosub külmanädalast, nägin kollast liblikat ja sinililled avanevad arglikult.

14.04 öösel +9, päeval +14, väike vihm ja pilvealune päike. Sinililled on enamik lahti. Oli tore aiaring juba tuttavate ja ka vähem tuttavate õitsejatega kohtudes. Nii palju värvivarjundeid! Nii palju sinist, roosat, valget, heleroosat, pärlmutterjat ja lillatoimelist rõõmu! :)

15.04 +10, +20, päikepäike. 

 Mesinik räägib hommikul kassiga "Sina igavene tarumardikas, ise ei saa kausi juurde mindud!" Kassi silmad, ainitised ja põhjatud. Härra Tibu teab kuidas olla mõjuv. Peremees ohkab, võtab kassi sülle ja viib kööki süldikausi juurde. Kass vaatab mulle üle Pokumehe õla otsa ja tal on "lemmiklooma nägu" (ma olen hoitud ja nii nunnnnu) peas. Aww :)

Käisin Sadulatalu püvililli vaatamas. Flokside vastu nad muidugi ei saa :), kuid neis oli palju põnevat ja peenetundelist ilu. Nende värvid ja vormid on nii mitmelaadsed, teistsugused ja pigem hoiab mind tagasi see, et meil ei taha nad vist eriti kasvada, aga ega pole ka kuigi palju katsetanud. Paari liigiga aastaid tagasi ma igatahes äpardusin ning see võttis isu ära. Ja muidugi ei saanud mööda vaadata scillalagendikust. Kõik täies õies ja tuulehoog tõi ka lillearoomi. Ilusilus. Head ajad on alanud.

16.04 hommik +10, päeval +20-24, päike. Kevadeufooria jätkub. Aednik on kevadel nagu liblikas, lendleb aga aedu mööda ringi ja ei mõista kodus tööd teha. Urjeh! Aga igatahes toimus eile Raplamaal sinilillejaht ja see oli nii emõussen. Üleni sinilillelised metsaalused päikesele avali, kõik õied nii veatud ja kaunid. Futuland sai aiatäiendust roosa- ja sinakatooniliste valgete, erksate roosade ja ühe lilla sinilille näol. Ilm tundus toasoe olema, kuid kodus näitas õuekraadiklaas varjus +23,5. Sellised aprilliilmad.

20.04 öösel +10, päeval +16, vihmane. Sadas korralikult. Vahepeal on olnud kuum. Reedel virutas mesilamaal +31, kodumail piirdus õuesoe +26,5-ga. Laupäeval oli +20 ja täna pilves ilma tõttu siis päris palju jahedam. Käes on ajad kus aednik võib kõike teha. Tegin ka. Varsti õitsema hakkavad kobarhüatsindid olid sattunud suurte tulpide varju kasvama. Võtsin nad ettevaatlikult välja ja paigutasin vabale kohale akna all. Vihma sadas, ämbris olevast kompostist oli saanud muda ja kangesti selline tunne oli nagu istutaks riisi mutta. Aga paika nad said ja isegi longu ei vajunud. Paar otsustavat ümbertõstmist oleks veel vaja teha, kuid tasapisi. Hapupeenar tahab ümbertõstmist, alpikaljud peenhäälestust ja priimulad pottidesse.

23.04 +10, pilves ja rõske, puud alustasid lehtimist. Väiksem võsa (pajud, toomingad, sirelid jne) on juba roheline ja kaskede võrad pungade paisumisest tumedaks muutnud ning aias lokkab madal roheline džungel, mis koosneb kõikvõimalikest sibullillede pealsetest. Kuna aias valitseb ruumipuudus, siis valmistun loobuma vähemalt sajast priimulast. Kõigepealt pottidesse ja eks näis mis edasi. Priimulate kaitseala läheb sinililledele ja suundumus on jätkuvalt suuremakasvulistele taimedele, sest nende vahelt on lihtsam rohida. Eilse vihmase päeva ulpisin raamatuaugus, täna tahaks tublim olla.

25.04. +6, pilves. Normaalne aprill, öösel viskab ehk öökülmagi. Esimesed priimulad õitsevad. Eriti uhked on kerapriimulad. Ja neid on palju.

26.04 +6, poolpilvine. Öökülma palju ei olnud, vbl ehk 2 miinust (vihmaveenõu jääketta paksuse järgi otsustades) kuid sigadust tegi palju. Vahepealsed kuumad aprillipäevad ärgitasid taimi kasvama ja nüüd siis öökülm otsa. Ühel epimeediumil võttis õied ära, magnooliaõisi närutas, dauuria rodo saab juba mitu aastat järjest pihta, ei õnnestu normaalselt õitseda. Ja muidugi kerapriimulate trummipulgad kõik lääbakil ja koledad. Eelistan jätkuvalt pikka ja laugelt vinduvat jahedat kevadet, aga kust sellist küll võtta...

Hetk aprilliõhtust: Oli juba pime kui mulle meenus, et ka täna öösel võib tulla külma. Läksin kurgimaja sulgema, sest seal oli peidus kastitäis hellikuid. Kõrval oleva kase otsas laulis ennastunustavalt musträstas. Trillerdused, laksutused, joovastunud kevadlaul...kuni kurgimaja lükanduks tegi alla kukkudes "KOLKS!" Kase otsa tekkis hetkeks hukkamõistev vaikus ja siis kostis sealt valju tänitavat kräginat. Nagu uulitsapoisi sõim vms. See saatis laulurahu rikkujat kuni välisukseni. Tunnistan, oli piinlik.

29.04 +6 kuni+11, poolpilvine normaalne aprill. Õues on väga tugev tuul, sestap posserdan toas, värvin kaltsu ja kõõritan ka vaibavabriku poole, et vist peaks ühe "viiskümmend valget varjundit" veel kokku lööma. Mõeldud-tehtud. No ei kisu õue kui tuul sedasi peffa puhub.

30.04 +7, vihm terve päeva. Sellise ilmaga pole muud teha kui linna lõbutsema sõita. Tee peal hakkab lausa lörtsi sadama ja autotermomeeter näitab +2. Öösel lubatakse öökülma. Kas võtab teised epimeediumid ka ära?

Aprilline märts

 03.03. +5, pilves. Juba nädal aega on plussis olnud. Sümpaatne. Lumi on läinud, alpikannid ja gargari krookused õitsevad lumikellukeste ja lumekuppudega võidu. Lumeroosid sirutavad ka päid. Thor jäi ellu ja pole tal viga midagi, saabki sealt edasi minna kus kasvufaas pooleli. Võsas häälitsetakse kevadiselt ja Aednik hakkab ka talveunest ärkama. Kärpis teine mustikaid, võttis alpikannidelt klaasid pealt ära, pani vihmaveenõud vihmavett koguma, vedas mulla tuppa ja mine hullu tea, hakkab vist tomateid ka külvama või midagi.

06.03 +10,6 varjus, udune päike, tugev tuul. Oleks, et ootamatult sülle kukkunud kevadet minema ei puhuks. Rohisin krookusepeenart mis suvel muutub pojengi- ja floksipeenraks. Kollaseid lumekuppe on kõik kohad täis, täna avanes esimene võrkiiris ja algust tegi peale gargari krookuste ka üks tumekollane krookus. Vist on c. korolkowii. Tubasel rindel oleks veel oikuipalju asjatamist, aga õues oli täna nii eufooria. Oleks muidugi liigne optimism loota, et nii jääbki, kuid tali pole veel möödas, lihtsalt üks soojalaine. Mõnnamõnna. :)

08.03 +8 varjus, päikepäike teist päeva. Võrkiiriste lapike sinetab juba täitsa eredalt, crocus tommasianus `Roseus` avab kohe oma erkroosad õied ja lumeroosid rullatavad siin ja seal. Mäletan aia alguse aastate kevadeid - märtsikuu oli veel sügaval talves, esimesi krookusi võis loota ehk peale viiendat aprilli ja sinililli umbes samal ajal. Ühel aastal oli märtsikuus kolm nädalat julma pakast. Aga ei mäleta millisel. Peaks ajas tagasi minema, olen surmkindel, et kõik see viun ja külmakannatused on kõik viimseni kirjas, issakene, pakane märtsikuus! Väga ülekohtune kevadepoolik oli see, ma mäletan.

09.03 +8 varjus, udune päike taevas. Kevad muudkui edeneb. Väljade pealt tuleb niisugust kevadele hästi iseloomulikku magusat sulanud maa ja kütiste lõhna. Käisime ratastega sõitmas. Puhas eufooria! Nagu vanasti, kummid umisesid asfaldil ja tuul vilises kõrvus, aga üle 5 km ei jaksanud. 

11.03 +6, pilves. Kevad pani hõlmad koomale. Mis nüüd kõik need liblikad teevad kes vahepeal välja tantsima olid tulnud? Aga nii see kord juba käib. Kevadlilled vähemalt kannatavad välja, tulgu või lund. Tubasel rindel on uue lõime peale panemine. Kogu teljenduse juures üks kõige igavam ja üksluisem töö. Aga homme saab juba kapata. :)

17.03. -6 imeline päikesetõus. Päeval +1 ja päikesepilgar, õhtul lumesadu. Öö oli jäine kuid nüüdsest peaks külmad taanduma hakkama ja kevad läheb teisele katsele. Vahepeal oli õues ligi nädalane külmalaine pluss 5 cm paksune lumekate ja -6 kuni +6 kraadidega. Tubane töönädal oli tegus. Uus lõim peale ja tralalaa! Vaibavabrikus on huvitav nagu ikka kudumishooaja lõpupoole. Kui vanad äraproovitud materjalid on ära kootud siis tuleb katsetuste aeg. Paar uutmoodi vaipa saab teha lilla-purpuri-kollase ja beezide toonidega, üks on samblaroheliste segu ja kolmas mustvalgekirjude ja hallikirjude triipudega. Tomat on üles tõusnud, osad lillekülvid ka. Külvasin Ülle kirjusid digitaliseid, poerosmariini ja oma lavendlit. Tore oli tõdeda, et kõige varem tärkavad õuetomatid, kui kõige vitaalsemad. Loogiline ka. Kuid nüüd on ka suuremad tomatisordid üleval. Ei külvanud palju. Tänavu mängime. Ei midagi tavalist. Panin trikikatest süsimusta suure, oranzi pirntomati, tiigrivärvilise, lillekujulise, rohevärvilise ja ananasstomati `Elite`, sest kõigest seitse meile üldse mahubki. Ning mõned õuetomati sordid.

Päevad algavad viimasel ajal päikesega ja see annab nii palju särtsu. Kõik tahavad päikest, alates tomatitaimedest ja lõpetades kassidega. Härra Tibu vaatab hommikul igatsevalt õue. Muidugi ma lasen. Ise tead. Kass läheb pikal otsustaval sammul välja, kuid võdistab siis õlgu ja hakkab sellist kohta otsima, kus päike paistaks ja kõle tuul tagumikku ei puhuks. Sest päike on ere ja paljulubav. Aga sellist kohta ei ole, sest õhk on igal pool veel jäine -6. Peale põhjalikke otsinguid kuuri trepi peal, kasvuhoone taga ja heki kõrval, maandub Härra Tibu jälle verandale ja vaatab mulle läbi klaasi silma. Lase sisse. Muidugi ma lasen, kass on üleni kananahas, sest ega toakuues kevadeotsimine pole naljaasi. Aga ma tean et varsti läheb ta uuele katsele. Päike on nii meelitav ja taevas nii sinine. Läheks isegi kui ei teaks...

18.04 +2, pilves, öösel on sadanud uus 5 cm lund. Krookused ja võrkiirised kumavad lume alt. Kollane ja sinine lumi. 

23.03 -6, +6, päikepäike. Lumi lahkus aiast lõplikult viis päeva tagasi. Ka varjulised alad sulasid puhtaks. Olen alpialad katetest vabastanud. Juba käivad esimesed aiakülalised, kuigi üksikud vanad pealsed, mis eelmisest aastast jäid, on veel lõikamata. Ei viitsi miskit häbeneda ka, sest hoolimata silmipimestavast ja kuumast päikesest ei kisu veel õuetöödele. Paar viimast ööd on olnud -6 ja maailm soojeneb poole päevani üles. Varjupeenrad jäävadki jäässe. Päikesepaistelistel peenardel märkab juba kummargil lõokannuseid, ka esimene sinilill aknaaluses peenras on lahti kuid ülejäänud sinililled ootavad ööpäevasoojuse osas siiski stabiilsemaid aegu. Ülivarase sinilille nimi on `Blue Wonder`Eks ta seda olegi.

25.03 +3, pilvine, sombune, kõle. Öösel sadas vihma, kuid mitte palju. Õiget sooja kevadvihma pole veel olnud, aga oleks ka pisut ennatlik seda märtsikuus tahta. Pigem hirmutab ilmateenistus prognoositava lörtsisajuga. Ja missa ikka muud teed kui sorid katalooge. Pimestavalt palju uusi flokse. Natuke veel ja ma olen laostunud. :) Lähen parem koon vaipa.

27.03 hommikul -3, päeval +10, päike. Viiemeetrise punase vaiba lõpetamine ja paistab, et ka käsitööhooaeg hakkab ümber saama. Ehk veel mõnel väga vihmasel päeval saab toas nokitseda, kuid õues on juba NII palju kiusatusi.

29.03 +5, +18. Päikepäike. Aiahooaja ametlik algus, põhjalik ämbrite, mulla ja pottidega edasi-tagasi traavimine, kuid isu täis ikka ei saanud. Lihtsalt toss on väljas. Kuid totally häppi. Ja vaikselt hakkab tekkima isiksuse kahestumise sündroom: aednik tahab peenarde vahel püherdada, kuid kudujatante telgede taga uusi triibumustreid proovida. Kohastumuse küsimus ilmselt. Pole veel päriselt valmis õue kolima.

31.03 +7, +15 päeval koos uduse päikesega. Nädalavahetus kubises õhtustest üritustest kuid midagi sai ka aias ära tehtud. Head ajad on alanud, eilses vihmas laulsid kuldnokad lausa mitmehäälselt ja öökülma pole juba neli päeva olnud. Peaks hakkama tomatitaimi pikeerima.

Veebruar - malbevõitu hundikuu

 08.02. Peale mahedat jaanuari tundus, et täna hommikul oli erakordselt külm, lausa -5. Veebruari esimene nädal möödus õhukese lumekirmega, mis varsti ka ära sulas, päevad on -2 kuni +2. Viimane nädal on olnud stabiilselt nullilähedane, vahel öösiti külmetab kuid mitte palju. Olin 10 päeva linnas koduhoidjaks, guvernandiks ja kassitantaks. Huvitav escaping oma kodusest futulandist. Uus päevarutiin, uute tegemistega, uus kepikõnniring mööda härmatanud linnuküla...ja uus kass. Kass oli väike ja tige. Tõeline vuhva. Ei anna meie suurte ja heasüdamlike kolakatega võrreldagi. Mingisugused harjumise ilmingud hakkasid välja paistma alles kolmandal päeval. Pai sai teha ainult enne söögi ette andmist (kõik kassid on hingelt müüdavad :) ja siis kui ta magas. Muidu sisises nagu kobra ja väike käpp muudkui välkus. Kui ma teda pehme mööbli kraapimise eest pritsungipudeliga üle lasin, siis tuli peaaegu kallale. Ennast pole ollagi, aga jeerum, kui kraade tüdruk. Hüppas meetri kõrgusele üles ja sülitas. Mängida talle meeldib, kuid kaua sa viitsid seda mänguasja hüpitada, sidusin selle põrandalambi külge, ah, mässa ise. Iseloom kui mustlase püss kuid nutikas loomake, õpime praegu üksteise keelt. Tema katsetab "linke", millega mu tähelepanu äratada. Ja mida ma millegi peale teen. Signaalid on juba peaaegu paika saanud. Põhiline on muidugi märku anda et kassil oleks aeg midagi põske pista. Hoolimata sellest et ta mind ei salli, teeb ta siis nii pai näo pähe kui suudab ja tuleb sääri silima nagu täitsa tavaline kass. Mööbli kratsimine on BUU! + pritsung, kuid kui ta tahab mulle spetsiaalselt närvidele käia või meelsust avaldada siis kasutab kohe seda. Kahel viimasel päeval asendus vaenulik hoiak uudishimuga, sain endale väikese tehiskaaslase kes kõikide toimingute ajal igal pool kaasas käis ja enam iga liigutuse peale ei sisisenud, aga küll see kõik ununeb ja järgmisel kohtumisel alustame ehk jälle nullist. Või siis mitte? 

Linnas nägin asjalikku musträstapaari kes aedade vahel töisel ilmel ringi kõndis, kuid laulmas neid veel ei kuulnud. Küll aga hõiskasid ühel päikesepaistelisel päeval varblased. Terve hekitäis rõõmsat kevadelaulu!

09.02 -2, täna sai päikest. See oli suur, kuum ja paistis pikalt. Sel talvel on päikest nii vähe olnud, et väärib lausa üleskirjutamist. Niisugune pilves, lumeta ja jahedavõitu veebruar. Jaanuari lumeuputustest kokku kuhjatud lumemägi Õlletehase juures seisab nagu ausammas ära olnud talvele. Külm ja määrdundvalge.

12.02 -5, pilves. Väike lumesadu. Nikerdan suvise lapiseeliku kallal, loen sügisel pessa veetud raamatuvirna ja kõõritan vaibavabriku poole, kuid päriselt ikka veel ei viitsi, sest vaibatoas on miinuskraadidega jahedavõitu. Ootan päiksekütte päevi ja küll need ükskord ka tulevad...

15.02 -5, pilves. (Eile oli isegi -7) Külmalaine algas 12.02 ja kestab nädalakese. Külmalaine jah. :) Sest kui seni on tali, vähesed erandid välja arvata, kulgenud suhteliselt nullilähedaste külmakraadidega, siis tundub miinus 7 ikka rõve külm. Ka Bondist on saanud toakass. Ilmselt kaalub mugavus (ja vanus, Bond on 10) vabadusejanu üles. Ei küsigi enam öösiti lollakal ajal õue vaid magavad Tibuga seljad vastakuti kenasti hommikuni. Tibu üritab vahepeal Bondi toast välja süüa ja käib irriteerimas, kuid mis teeb tuul tammepuule....

16.02 Selle talve senine külmarekord -13. Imekaunis päikesetõus ja umbes 10 cm paksune lumetekk katab maad. ilmselt panen kasvukataimede jaoks paar küünalt miilama, sest mine tea mis pakane järgmine öö tuleb. Aga ei tulnudki midagi erilist, kõigest -7. Nonii, kas -13 jääbki selle talve külmarekordiks? Foreca ennustab, et alates 22.02 läheb kevadeks ja kuni +6. Saab näha. Kui ongi nii, siis tuleb tõenäoliselt pikaldane ja külmahoogudega kevad, sest tali pole veel päriselt möödas.

20.02 -5,5, päike ja hiljem pilves. Lund on jätkuvalt ca 10 cm. Selle nädala ööd on tavatult külmad olnud. Ikka kuni -13 ja selle kanti. Päevad on suhteliselt päikeselised, vist üksainumas läbinisti pilves ilm ongi olnud. Päeval näitab kraadiklaas kas nulli, väikest miinust või lausa plussi. Verandal on päikeselisel päeval kasside laadimispunkt. Käpad hoitakse kõhu all soojas ja soojendatakse süvenenud ilmel selgi.  Musta värvi kasukas tõmbab hästi päikest ligi. Homsest läheb sulaks. Tubasel rindel on puhkenud lapitekimaania. Alustasin juba teisega. 

24.02. +2, +5 pärastlõunane suur ja kuum päike. Toas on päikeseküte ja õues lehvib kevade lõhna. Lumi pole veel lahkuda otsustanud kuid arvan, et see on lähipäevade küsimus. Kümne sentimeetrine lumekate plusskraadiste ilmadega kaua vastu ei pea. Kergliiklustee on ka juba peaaegu puhtaks sulanud. Laupäeval oli Päevakoerte saunakas tuntud headuses ja eilse päeva veetsin "Mehhiko õudusjutuga" raamatuaugus. Kütkestav ja päris usutavaks kirjutatud mükoloogiliste sugemetega kolelugu ühe inglise perekonna kuumast lõpust. Iidne härrastemaja seisab vana hõbedakaevanduse ja kalmistu kõrval mägedes. Kui lisada veel müstilisevõitu perekonnaneedus ja ambitsioonid, siis rohkem pole vaja. Juba hakkabki juhtuma.

27.02 +2, pilves. Küll on visa sulama see õhuke lumekirme mis meil ikka veel aias on. Lumekupud igatahes juba paistavad ja krookused on ka täitsa hüppevalmis. Pikemas perspektiivis paistab märtsi algus olema nagu aprill. Vaibavabrik läks ka jälle käima. Ega kevadeni polegi enam palju jäänud. Hetkel on peal lillad ja kollased toonid. Loodan ikka kõikseparemat, aga ega enne vaiba mahavõtmist üldmuljet ei näe. Põhiline, et endal põnev on. 

Mahe jaanuar 2025

 01.01.25 -0,8, pilves. Uus aasta tuli lumega, öösel sadas teist veelgi juurde ja praegu peaks juba üle 10 cm maas olema. Tore on, sest lähitulevikku prognoositud külmakraadide puhul on taimedel lumest tekk peal. Vaatasin, et pisiputk Thor hakkas soojalaine ajal juba pungakesi maapinnale sirutama. Ei teagi nüüd kuidas need talves hakkama saavad. 

Lume tulles kukkusid kassid jälle elajalikes kogustes ja valimatult kõike sööma. Isegi krõbinakauss tehti tühjaks ja kui keegi kööki läheb, siis saadab teda väikeste käpakeste ärev padin. Äkki õnnestub midagi põske pista. Oskuslikult kasutatakse ära ka seda, et pererahvas erineval ajal ärkab. Mina söödan kassid hommikul ära, pool tundi hiljem tõuseb Pokumees ja ta pukseeritakse kohemaid loomakeste poolt kööki. Anna sülti! Me sureme kohe nälga! Ei meie pole ivakestki süüa saanud jne. Kehakeelne näljakisa vaibus alles siis kui kausid uuesti täideti. Pakse kasse ka just ei tahaks aga kui vaja, siis ju on vaja.

07.01 -3, lumesadu, õhtul läheb jälle sulaks. Nädalake sadusid ja pehmeid talveilmu kasvatasid lumekihi õues päris paksuks, kohati tuleb ca 30 cm ära. Hommikuti oli võimalik lumerookimisi harrastada ja vist tuleb vahelduseks jälle suurem sula...või kevad. Pikem ilmaprognoos näitab vihmu ja püsivaid päevaseid soojakraade. Novembrist saati kiusanud valgusepuudus hakkab tasapisi leevenema. Mõnel päeval on isegi pilvise ilmaga asjadest üsna hea ülevaade olnud. Hetkel on lõpetamisel viiemeetrine rohelistes ja sinistes toonides kirjumirju vaip ning üha enam hakkab õmbelusetuba uute mõtete ja projektidega enda poole tõmbama. Mis siin ikka, talve on veel tükk aega ja jõuab veel toahobides sumada küll.

10.01 +1, tihe lumesadu, mis minevat õhtupoole üle eriti ilgeks ilmaks jäävihma, tormituule ja muu säärase näol. Ka õuekass Bond andis mõista, et ta eelistab toas magada. Päeval sadas maha ca 25 cm. Kui aias rajalt kõrvale astuda, on lumi põlvini. Ajasin videvikus õue mõned rajad, kuid veitsa kilplase tunne oli, sest kogu aeg sajab juurde. Eks hommikul siis jälle labidaga õue. Lõuna-Eestist käisid veel need jäävihmad ja lumetormid ka üle, meil on lihtsalt lumi ja seda on palju.

12.01. -3, pilvitu taevas ja mitu tundi imelist päikest. Eile oli taas tihe lumesadu ja nagu oletada võibki, on lumega meil viimasel ajal sigahästi. Möllasin natuke parklas, ajasin trepitee puhtaks ja tegin kassidele raja kuurini. Toss oli juba väljas, kuid siis nägin kasvuhoonel hiiglaslikku kuhilat. Viimane aeg oli see maha tõmmata. Kasvuhoone ohkas ja sirutas lohkuvajunud plastikklaasid jälle otseks. Täna selgus, et kõike tuli otsast alata, sest öösel oli jälle umbes samapalju juurde sadanud. Aias on lumi üle põlve.

16.01 hommikul +2, pärast +4, pilves, uduvihm. Suur sula on olnud alates 13.01. Maha sadanud kohevad lumelaamad kahanevad iga päevaga madalamaks. Kepikõnnirada on jälle klaasistunud, lükkan aga naelad alla ja lähen. Täna oli selle aasta esimene küünlategu. Hiiglapõnev on katsetada uusi vorme ja uusi tahte. Tahid tellisin Võhma küünlavabrikust vormid Hiinast. Tuleb hästilõhnav päev.

Küünlategu vältas neli tundi ja tulemuseks oli paarkümmend erineva suuruse ja välimusega toodet. Lisaboonusena veel kuumaks köetud pliidimüür ja hea mahe mesilasvaha lõhn tubades. hõrk meenutus suvest ja tarusoojast meest.

20.01. -3, päike ja palju valgust. Ilus helge hommik. Varjutasin rodod ja kanada kuused ära. Helistas nördinud Laps ja ütles, et tema pisikeses peenras, mis asub keset linna, on käinud Jänes. Tõbras on söönud ära roosi ja noore kuldvihma pojakese. On ikka lugu, kuskil kivikõrbes on siiski niipalju pelgupaika, et seal see jänes siis elab ja käib öösiti aedades sigatsemas.

24.01. +3, pilves. Paar miinuskraadidega ilma ja jälle pikalt sula, nii palju kui kümnepäevane ilmateade ette kuulutab. Lubatakse isegi kuni +5. Ei mina usu, et veebruarist enam talvekuud saab. Kergliiklusteel on mõrvarlik kiilakas. Selle hooldaja on ilmselt peast suusataja sest kõnnitee on silla juures kogu laiuses vormistatud suusarajaks. Vanasti puistati jalakäijate poolsele teeäärele kruusa, tänavu pole sedagi tehtud. 

26.01. +4, pilves, maa hingab ja õhk on kevadine, tihased lõugavad rõõmust. Täna öösel oli palju sulanud. Jah muidugi jõuab veel tosin lund maha sadada aga seda paksu jäätunud lumekilpi ka peenrasse ei taha. Värava juures oli näha esimesi lumekuppe, olid veel pisikesed ja kummargil maapinnal, antagu ainult korra päikest. Nii varane pole kevad meil varem olnud.

30.01 +5, pilves, uduvihm. Ka eile ja üleeile oli 4-5 kraadi sooja. Selline soe jaanuari lõpp. Lausa kuum kui mõne muu talvega võrrelda. Kogu aed on taas välja sulanud esimesed üksikud lumekupud kolletavad värava kõrval ja hostapeenras, kuuri kõrval kasvavad alpikannid õitsevad, krookused on stardivalmis ja juba ilmub ka võrkiiriste valkjasrohelisi ninakesi.