08.02. Peale mahedat jaanuari tundus, et täna hommikul oli erakordselt külm, lausa -5. Veebruari esimene nädal möödus õhukese lumekirmega, mis varsti ka ära sulas, päevad on -2 kuni +2. Viimane nädal on olnud stabiilselt nullilähedane, vahel öösiti külmetab kuid mitte palju. Olin 10 päeva linnas koduhoidjaks, guvernandiks ja kassitantaks. Huvitav escaping oma kodusest futulandist. Uus päevarutiin, uute tegemistega, uus kepikõnniring mööda härmatanud linnuküla...ja uus kass. Kass oli väike ja tige. Tõeline vuhva. Ei anna meie suurte ja heasüdamlike kolakatega võrreldagi. Mingisugused harjumise ilmingud hakkasid välja paistma alles kolmandal päeval. Pai sai teha ainult enne söögi ette andmist (kõik kassid on hingelt müüdavad :) ja siis kui ta magas. Muidu sisises nagu kobra ja väike käpp muudkui välkus. Kui ma teda pehme mööbli kraapimise eest pritsungipudeliga üle lasin, siis tuli peaaegu kallale. Ennast pole ollagi, aga jeerum, kui kraade tüdruk. Hüppas meetri kõrgusele üles ja sülitas. Mängida talle meeldib, kuid kaua sa viitsid seda mänguasja hüpitada, sidusin selle põrandalambi külge, ah, mässa ise. Iseloom kui mustlase püss kuid nutikas loomake, õpime praegu üksteise keelt. Tema katsetab "linke", millega mu tähelepanu äratada. Ja mida ma millegi peale teen. Signaalid on juba peaaegu paika saanud. Põhiline on muidugi märku anda et kassil oleks aeg midagi põske pista. Hoolimata sellest et ta mind ei salli, teeb ta siis nii pai näo pähe kui suudab ja tuleb sääri silima nagu täitsa tavaline kass. Mööbli kratsimine on BUU! + pritsung, kuid kui ta tahab mulle spetsiaalselt närvidele käia või meelsust avaldada siis kasutab kohe seda. Kahel viimasel päeval asendus vaenulik hoiak uudishimuga, sain endale väikese tehiskaaslase kes kõikide toimingute ajal igal pool kaasas käis ja enam iga liigutuse peale ei sisisenud, aga küll see kõik ununeb ja järgmisel kohtumisel alustame ehk jälle nullist. Või siis mitte?
Linnas nägin asjalikku musträstapaari kes aedade vahel töisel ilmel ringi kõndis, kuid laulmas neid veel ei kuulnud. Küll aga hõiskasid ühel päikesepaistelisel päeval varblased. Terve hekitäis rõõmsat kevadelaulu!
09.02 -2, täna sai päikest. See oli suur, kuum ja paistis pikalt. Sel talvel on päikest nii vähe olnud, et väärib lausa üleskirjutamist. Niisugune pilves, lumeta ja jahedavõitu veebruar. Jaanuari lumeuputustest kokku kuhjatud lumemägi Õlletehase juures seisab nagu ausammas ära olnud talvele. Külm ja määrdundvalge.
12.02 -5, pilves. Väike lumesadu. Nikerdan suvise lapiseeliku kallal, loen sügisel pessa veetud raamatuvirna ja kõõritan vaibavabriku poole, kuid päriselt ikka veel ei viitsi, sest vaibatoas on miinuskraadidega jahedavõitu. Ootan päiksekütte päevi ja küll need ükskord ka tulevad...
15.02 -5, pilves. (Eile oli isegi -7) Külmalaine algas 12.02 ja kestab nädalakese. Külmalaine jah. :) Sest kui seni on tali, vähesed erandid välja arvata, kulgenud suhteliselt nullilähedaste külmakraadidega, siis tundub miinus 7 ikka rõve külm. Ka Bondist on saanud toakass. Ilmselt kaalub mugavus (ja vanus, Bond on 10) vabadusejanu üles. Ei küsigi enam öösiti lollakal ajal õue vaid magavad Tibuga seljad vastakuti kenasti hommikuni. Tibu üritab vahepeal Bondi toast välja süüa ja käib irriteerimas, kuid mis teeb tuul tammepuule....
16.02 Selle talve senine külmarekord -13. Imekaunis päikesetõus ja umbes 10 cm paksune lumetekk katab maad. ilmselt panen kasvukataimede jaoks paar küünalt miilama, sest mine tea mis pakane järgmine öö tuleb. Aga ei tulnudki midagi erilist, kõigest -7. Nonii, kas -13 jääbki selle talve külmarekordiks? Foreca ennustab, et alates 22.02 läheb kevadeks ja kuni +6. Saab näha. Kui ongi nii, siis tuleb tõenäoliselt pikaldane ja külmahoogudega kevad, sest tali pole veel päriselt möödas.
20.02 -5,5, päike ja hiljem pilves. Lund on jätkuvalt ca 10 cm. Selle nädala ööd on tavatult külmad olnud. Ikka kuni -13 ja selle kanti. Päevad on suhteliselt päikeselised, vist üksainumas läbinisti pilves ilm ongi olnud. Päeval näitab kraadiklaas kas nulli, väikest miinust või lausa plussi. Verandal on päikeselisel päeval kasside laadimispunkt. Käpad hoitakse kõhu all soojas ja soojendatakse süvenenud ilmel selgi. Musta värvi kasukas tõmbab hästi päikest ligi. Homsest läheb sulaks. Tubasel rindel on puhkenud lapitekimaania. Alustasin juba teisega.
24.02. +2, +5 pärastlõunane suur ja kuum päike. Toas on päikeseküte ja õues lehvib kevade lõhna. Lumi pole veel lahkuda otsustanud kuid arvan, et see on lähipäevade küsimus. Kümne sentimeetrine lumekate plusskraadiste ilmadega kaua vastu ei pea. Kergliiklustee on ka juba peaaegu puhtaks sulanud. Laupäeval oli Päevakoerte saunakas tuntud headuses ja eilse päeva veetsin "Mehhiko õudusjutuga" raamatuaugus. Kütkestav ja päris usutavaks kirjutatud mükoloogiliste sugemetega kolelugu ühe inglise perekonna kuumast lõpust. Iidne härrastemaja seisab vana hõbedakaevanduse ja kalmistu kõrval mägedes. Kui lisada veel müstilisevõitu perekonnaneedus ja ambitsioonid, siis rohkem pole vaja. Juba hakkabki juhtuma.
27.02 +2, pilves. Küll on visa sulama see õhuke lumekirme mis meil ikka veel aias on. Lumekupud igatahes juba paistavad ja krookused on ka täitsa hüppevalmis. Pikemas perspektiivis paistab märtsi algus olema nagu aprill. Vaibavabrik läks ka jälle käima. Ega kevadeni polegi enam palju jäänud. Hetkel on peal lillad ja kollased toonid. Loodan ikka kõikseparemat, aga ega enne vaiba mahavõtmist üldmuljet ei näe. Põhiline, et endal põnev on.
