Aedniku arenguetapid

Algaja.
Tegeleb agaralt rohevahetusega ja tema aed koosneb seetõttu ainult suurtest talulilledest ja kiirekasvulistest või invasiivse loomuga taimedest. Kohtab facebookis kuulutust tekstiga: "Otsin oma aeda igasuguseid huvitavaid püsililli, vastu pakun valget floksi, akakapsast ja oranzi õiega päevaliiliat.", itsitab ja mõtleb, veel üks minusugune.
Algaja kirgastusperiood
Saab teada kuidas ilupõõsastest pistoksataimi teha. Kaheksakümnest läheb kasvama 50. Aken maailma avaneb ootamatus suunas väga suurelt. Invasiivikute vahele tipitakse lugematu arv igasuguseid põõsapoegi, kes nagu kokkuräägitult suureks hakkavad kasvama. Algaja sattub oma avastusrännakutel esimest korda ka sellisesse aeda kus kasvavad sordihostad ja need on hoitud ning poputatud. Oi, küll need on ilusad! Algaja jagab mõned suured taimed ja põõsapojad laiali ja leiab kümmekond kohta hostade jaoks. Hostad on esimesed taimed, mis ta endale sügisesest odavmüügist ostab. Kevadeks on kõik sildid kustunud, sest vildikas "Waterproof" ei olnud seda mitte.
Kujunemine
Sibullillede avastamine. Kevadel lisandub tänu sellele kaks kuud õieaega juurde. Hollandi peened tulbid ja nartsissid ei jää püsima, aga võrkiirised, krookused ja hüatsindid küll. Vana hea darwini punane tulp, mis oli aias enne aednikku, naerab võidukalt ja teeb iga aasta paar uut õit juurde. Hollandi tulbid järgmisel aastal enam nii ilusasti ei õitse või ei õitse üldse ja nartsissisibulad on ka keegi nahka pannud. Hostade nimed on taastatud ja neid tuleb pool tosinat veel juurde. Suvelilledega aednik enam ei mässa ja invasiivseid jääb ka aias aina vähemaks. Aednik on leidnud omasugused ja tegeleb hoogsalt vahetusega, kuid nüüd hoopis teisel levelil. Sel suvel avastab ta aediirised ja istutab aeda 2 õunapuud. Paha lugu, sest viimased nn "rohevahetuse" taimed lähevad laia maailma õnne otsima ja osa põõsapoegi ka. Aednik saab oma iirised ja on väga häppi. Aed on väga täis.
Rahunemine või siis mitte
Püsililleeelistused on paika loksunud, puud ja põõsad on peaaegu kõik läinud. Invasiivseid taimi enam aias ei ole, lamanduvaid ka mitte. Aednik jahib vaikselt hostasid ja on õnnelik kui trehvab mõne huvitava püsilillega mida tal veel ei ole. Aeda tuleb vähemalt kümme siilkübarat, aga üsna varsti selgub, et sordid kipuvad siiski virelema ja meie kliima taimed nad eriti ei ole. Suur vaimustus liiliatest. Õnneks on kataloogid, õnneks on Võhma Juurikas.
Uued tuuled
Aednik sattub Tšehhi kivilaga aeda ja on pöörases vaimustuses. Ostab samast tosina minitaimi ja teeb endale ka alpikalju. See meenutab Muki hauda ja käib aednikule koledasti närvidele. Pealegi selgub aiapoodides ringi vaadates, et neid kivilataimi ei olegi meil eriti saada. Need ei ole sugugi need, mis meie kivilates üldlevinud, kõik need vägagi väledad aubrieetad, padjandfloksid ja roomavad kukeharjad. Nood teised on kääbuskasvulised puud ja põõsad, aeglaselt kasvavad kivirikusordid ja muud pisitaimed.
Aednik sirutab silmad väljamaa netimüügi lehekülgedele ja oi, mis sealt kõik leida võib! "Muki hauast" saab kolm korda suurem kaljuala kuhu asuvad elama kõik need aeglasekasvulised pisipuud ja -põõsad, nelgid, kivirikud ja muud mättalised. Alpiaiast saab püsikiindumus ja kaljusid tuleb niikaua juurde kuni selleks sobiv aiaruum täis saab.

Hapuaed ja mustikad.

Ühel kevadel armub Aednik hea sõbra lopsakalt õitsevatesse rododendronitesse ja ei saa neid enam peast välja. Kuid põhjani aluselises aiamullas on raskevõitu midagi sellist kasvatada. Valmib pikaajaline plaan - sügisel sõidab Aednik sooalevikku turbapätside järele ja järgmisel kevadel valmib suur hapuala eesaeda ja teine sama lahmakas tagaaeda. Aeda ilmuvad rodod, mustikad, alpikannid ja muud hapulembesed taimed. Isegi üks porss, mida vaadates Aednik vahel mõtleb, et oli seda nüüd vaja, aga ju siis oli.

Veel üks pöörasus, flokside ajastu.

Aednikul on alevikus mitu sõpra. Üks neist lausa jumaldab flokse, ega mõista miks Aednik neid ei armasta. Midagi pole teha, sest lihtsalt ei klemmi. "Üks `Helmi Puur` võiks inimesel ikka aias olemas olla," ütleb floksisõber hukkamõistval häälel ja toob ühel kevadel juraka juurikapusariku. See hakkab augustis õitsema ja on ootamatult ilus. Umbes samal ajal kohtub Aednik kaunitar `Miss Jill`ga ja näeb Võhma Juurikal kärtspunast `Starfire`. Järgmisel suvel toob Anna Eestisse tulles oma aiast kotitäie floksijuurikaid. Need on `Svjatogar`, `Raven Beauty`, `Mio Moi Mio` ja veel mõned. Saksamaa püsilillekataloog hakkab pakkuma toredaid floksisorte ja siis lähebki lahti. Lisaks on võimalikud vahetused teiste floksifännidega. Aednik avastab flokside rikkalikku maailma umbes viis aastat. Siis hakkab flokside vahele ükshaaval sugenema pojenge.

Pojengid 

Aiast lahkuvad viimased iirised ja sõnajalad. Floksid tulevad ja lähevad, paika jäävad lemmikvärvid ning erinevaid sorte koguneb lõpuks oma mitusada. Kuid enne flokse õitsevad aiamaastikel pojengid. Ja iga suvi tuleb neid juurde. Ning pojengid jäävad. Nad on kõik täidisõielised ja lõhnavad. Pojengid katavad oma õitseajaga ligi kuu aega, sest neid on varaseid, keskmise ja hilise õitseajaga.

Hostad ja alpimaastikud on üsna unarusse jäänud, sest Aednik rajab aeda viimase lapi uudismaad, istutab selle flokse ja pojenge täis ning jääb põnevusega uut suve ootama.

September

01.09. +17, hommikul päike, õhtul pilves, ilmselt sajab ka, sest tuppa volksanud kass oli märg. Aknast paistab räämas aed, äraõitsenud floksipealsed ja veidike umbrohtu, kuid ma mõtlen sellele homme. Eile sai nii pikalt metsas ringi lööberdatud, et kere keeldub täna koostööst. No samas, tore oli jälle ka. Üle kaua aja metsas ringi käia on tõeline elamus. Metsa mõjusfääri sisenedes tunned kõigepealt vaikset jumalikku aroomi. Kas on need lehed, pungad, õied, puukoor, okkad, vaik või misiganes, see teeb kokku metsalõhna. Paar sammu samblas ja sa harjud sellega nii, et enam nina ei erista midagi, kuid alguses...mmm.

Seened. Muidugi, me läksime ju seenele. Seeni oli nagu muda. Ja kui tekib hasart, siis läheb meelest, et võiks oma logiseva koivaga natsa madalamat profiili hoida. Ah, homme jälle päev. *jutukasse ära*.

Kassi varbad, ehk kujundmagamine.

04.09 +20, päikepäike. Suvi on tagasi tulnud. Täitsa tore on täiesti selget taevast näha. 

Eile oli lausa +24 kraadi sooja ja kuna eelmine seenelkäik nii tore sai ja justnagu trenni eest ka, siis käisime eilegi seenel. Seened ulatasime ühele vanaprouale kes tervise tõttu ise metsa ei pääse. Seekord nii palju ei kõndinudki, sest otsustasin uurida lähedast metsasiilu kus varemalt mitte kunagi mingeid seeni pole kasvanud. Kuid metsad ju muutuvad... Sattusin sellise pilvikusoone peale, et andis aga korjata. Täna on mitme peatuspunktiga linnatiir, sest shoppama ja laste juurde jne. Aias on sügisene õitseng. Korea vahakübar 

Ka roheline on ilus.

Veel üks tagaaia kaunitar 

05.09 +12 kuni+23, pilvitud sinitaevad. Kuna vaibavabrik kangesti juba enda poole tõmbab, siis missel ikka. Tuppa oleks ühte lilla-kollase triibulist (Rahutu Rahmeldaja lauamaalide värvipalett) vaipa vaja ja sellel mõttel on veel ka üks teistmoodi võlu. Mul on tarvis vaipa, ok, lähen teljetuppa ja teen just sellise nagu vaja. Pole miskit, et sõidame vaibapoodi ja kulutame raha jne.

11.09 +22, päike. Terve see nädal on olnud suvine ja soe, kohati isegi kuum (kuni +27). Aeg on juba sealmaal, et sügis hakkab maad võtma. Moosid on keedetud, kurgid, suvikõrvitsad ja küüslaugud purgis. Õuetomatid ja suvikõrvitsa varred on maha võetud, sõnnik koju veetud, kurgivarred komposti pandud ja aias käib flokside hõrendamine. Liiga suureks kasvanud puhmikud lähevad suuremasse aeda, sordinime all tulnud nimetud juurikad leiavad uue kodu ja tühjaks jäänud kohtadele kolivad pottides poputatud hellikud või paarivarrelised uustulnukad. Ka järgmine suvi peab aednikul põnev olema. Kibe aster Nanus. 

Eelmisel sügisel vahetasin kõrged kukeharjad amellastrite vastu välja. Praegu on juba ilus.

Peenardes on hoogsat lillat ja tasapisi alustavad esimesed krüsanteemid. Pronksivärviline.

Vana hea külmakindel lilla

Homme tuleb veel kolm astrit juurde. Need on Aster ageratoides Adustus Nanus, Asran ja Ezo Murazaki. Astrid on võrratud! Aster ageratoides Starshine

12.09 Pluss 15 ja pilves. Täna algab pikem vihmaperiood ja kuni septembri lõpuni pole eriti miskit suvist sooja enam ette näha. Aga +15 on parim aiatöödeks. Paistab, et tuleb hakata ka pealseid võtma, vihm juba määndab ja tigudel ka pidu. Teetigu meil veel pole kuid  mustpeanälkjaid vahib igast nurgast ja ka karbitigusid jalutab liiga palju ringi. Täna läheb kuus floksi vahetustaimedeks posti ja õhtul on suur aiatühjendus uue aiasõbra kasuks. Ning homme saab istutama hakata. Vihmas, sest prognoos on suhteliselt vihmalembene.

14.09 pluss 16 ja pilves. Sadas, kuid mitte terve päeva. Sain päris mitu ebakohta ära likvideeritud ja paistab, et tulebki ükshaaval toimetada. Homme võtan kahe maja vahelise aiaruumi rohimise ette, sest see on kõige rohkem umbrohtunud. Alpikannid alustavad 

17.09 +17, pilves, vihm. Mingi osa päevast poolpilvine ja vihmata. Kirjeldus sobiks ka kahele eelmisele päevale. Vihmad pole mingid tavalised tibutamised vaid sajab ikka kohe mõnuga kuni padukani välja. Ilmaasjata. Vahel mõtlen, et ilmad on ikka imelikud...Kus elasid ja olid need selle suve lõputa vihmad eelnevate aastate põuasuvedel?

Täna käisime lastega Lasnamäel eelmise elu maastikke ja maju vaatamas. 25 aastaga suudab isegi Lasnamäe metsastuda. Kummaline, et pae peal suudab kasvada nii palju suuri ja lopsakaid puid. Lõviosa istutatud haljastusest olid pärnad, leidus ka kuuski ja sireleid. Oli selline teistmoodi päev mälestuste ja meenutustega. Ronimispuud maja kõrval olid ajast  puutumata jäänud. Täpselt nagu 25 aastat tagasi. Eeh, lapsed...:)

20.09 +15, juba hommikul vihm. Tere, jah, polegi kaua näinud...

No lihtsalt NII pori on õues. Aga teljed said nädala alguses tühjaks ja nüüd võib juba triibuseeliku kangast hakata peale panema. Omajagu põnevust tekitab see küll. Kaua võtab niide ja soasse panek, kaua ühe seelikupaani kudumine, milline jääb kude, kas mu suga on piisava tihedusega jne jne? Niisikud laenasin küla pealt, sest sellist kogust pole kunagi varem vaja läinud. Suga peaks olemas olema. Ohjah, teistmoodi tegemised, teistmoodi "tarkvara", teistmoodi lõngad...Niipalju kui olen asja uurinud, ei tohiks midagi keerulist olla, samasugune toimne kude, lihtsalt kolm korda rohkem lõimi.

21.09 +21, päike, soojalaine septembris. 

Eile käisin ühte ilusat mereäärset aeda vaatamas kus nagu ikka, kubises haruldustest (kolme meetri kõrgune õitsev seitsmevennapuu, 

nulukäbid olid lihtsalt ilusad

pärlipuu, tulbipuu ja teised) ning kohtusin põõsaste vahel ootamatult kärepunaselt õitseva hortensiaga mispeale katus kaugele ära sõitis ja ma palusin ühe jupi seda imelist endale ka. Nagu mul oleks väga palju ruumi vms...aga mõne asja jaoks lihtsalt peab ruumi tegema. Nii tinistas ära. 

Muidu oli täna murranguline päev. Talvetöödega peab ka juba varakult ree peale saama. Pokumees aitas triibuseeliku lõime poomile kerida ja edasi oli paar tundi tarkvaraga posserdamist kuni niide panekuni. Nii peenikest materjali niide panna on paras koomusk, sest õieti ju ei näegi teist. Korra läks juba valesti ka, kuid kuna kontrollin iga 12 niie järel, siis polnud eksimust raske ära parandada. Ja praegu on ilusad selged ilmad, sombusega ei näekski sellist tööd teha. 

23.09 +13, poolpilvine, tuuline, õhtupoole vihmakest ka. 

Istun iga päev tunnikese või poolteist telgede taga. Ikka see niidepanek. Väga peenike töö võrreldes vaibalõimega. Ajapikka tekkib isegi mingi vilumuse moodi moment. Täna toppisin lausa 200 tk läbi. Aias on rohimine ja otste kokkutõmbamise aeg. Hoolimata vihmasest suvehooajast pole floksidel jahukastet, leidsin vaid ühest kohast ja elimineerisin kohe, kuid tasapisi peaks hakkama pealseid maha võtma. Viimased õitsejad: Alba Grandiflora

Ja Ilse Kötcher

Betty Marqueritest rääkimata 

Ja kui tavaliselt lastakse karvasel viirpuul rahulikult valmida, siis tänavu on musträstad agaralt puu peal platsis. Aga kui mõelda mis moosid kõik juba tehtud on, siis las söövad pealegi. Marju on palju. 

24.09 +2,6, päeval +14, päikepäike, esimene jahedam öö on selja taga. Nurrikutele saatis kasside jumal kategoorilise käsu sööma hakata. Kasukakasvatamise aeg, talv on tulekul! Kõlbab ka pekk ja muidu täiesti kõlbmatuks tunnistatud kassisült (lambaliha vms). Nii nad siis tiirlevad mul iga natukese aja tagant jalus "A me pole täna üldse süüa saanud!" Härra Tibu etteheitev pilk, sa muudkui pildistad!

Aga asjalikuks muutudes: Seelikukanga telgedele vedamine ja niidepanek hobikorras võttis neli päeva aega. 

25.09 +0,6, päeval +12, päike. Eks nii ole alati olnud, et kui soe, siis on vihmane ja kui päike, siis läheb öösel külmaks. Päris öökülma, nagu lõunamaalastel, pole meil veel olnud. Kuldset sügist tänavuse paljuvihmasuse tõttu ei tule, kased ongi juba raagus. Teised puud peavad veel kenasti lehti kinni ja metsad on rohelised. Allium tuberosum on peale vihmast suve täiesti häppi.

28.09 +4, päeval päike, +14. Öökülmaoht oleks nagu taandunud. Ees näikse olevat vähemalt 10 päeva päikselist vananaistesuve mõnusate aednikusõbralike temperatuuridega. Tuleb nautida kuni veel päikest ja sooja on. Tegelen potielanike mahaistutamisega ja uuel nädalal lubas lapselaps tulla appi pealseid maha võtma. Aster Alfa Dark Purple Laungh võib trepi ees laiutada kui tahab.

Seeliku soasse panemine hobikorras võttis aega kolm päeva. Kokku on teljemajanduse ettevalmistamiseks (lõime rehasse jaotamine, poomile kerimine, niide panemine, soasse panemine) kulunud 17 tundi. Ma ei ütle enam MITTE KUNAGI, et kaltsuvaiba 180 lõime peale panemine on pikk, igav ja tüütu töö. :)

Aga tallalauad on veel pingutamata ja tunnike sättimist kulub kindlasti veel. Ning siis panen projekti niikauaks pausile kuni aed talvekorda saab. Ka triibuvärvid pole kõik veel kokku otsitud. 

30.09. -3, aed oli hommikul härmas. Enne kui külmakohmetus pole ära sulanud, ei ole aias midagi teha. Ühtepidi nagu natuke kurb, sest hiidhüatsindid ja carmichaeli käoking pole jõudnud õitsemagi minna, kuid teisipidi jälle nagu leevendus ka. Loodus ise annab märku, et võib hakata pealseid maha lõikama.

August

 01.08 kuni +19, pilves, päeval sajab hooti...looma moodi. Juba öösel sadas. Nii, et muldade läbiniisutuse koha pealt on kõik jälle hästi. Vahepeal muutusin juba närviliseks kui avastasin üht floksi välja kaevates, et juurealune puhta krõbiseb ja labida sügavuselt täiesti purukuiv. Nüüd pole hullu. Süvaniisutuseni kastetud. Pilte pole eriti miskit eriti teinud, siin vaid mõned lemmikud ja esmaõitsejad `Tshernoye More`.

Mister X on suure puhmikuna väga atraktiivne. Ebafloksilik värv mõjub reaalis pruunikana.

Tsvetusyaya Sakura

Piisavalt sinine nimetu ja `Pink Hill` alustavad esimesena ja lõpetavad viimasena.

Kaeralill õitseb kõik teised üle. Pean talle rohkem ruumi tegema.

Poljot Striza

Lõhine kalimeris on tore taim. Näeb välja nagu helelilla aster. Seisab ühe koha peal paigal. Alustab juuli lõpus ja õitseb pikalt-pikalt kuni septembri keskpaigani välja.

Vihmadega avastas näsiniin, et võiks teise korra veel õitseda. Tore mõte.

Väänduv käoking sai lõpuks jalad alla. Kaks seemikut, lehed on taimedel veidi erinevad, parempoolse õisi pole veel näinud. Väga omapärase käitumisega taim. Alguses põdes vasakpoolne taim, parempoolne kasvatas liaane ja rõõmustas silma. Tänavu jäi parempoolne morniks ja lihtsalt vegeteerib, vasakpoolne sirutus üle aia päikese poole, tegi liaanidega mitu keerdu aia peal ja õitses nagu hull. Üks mu lemmikuid sellel suvel.

Mozaica

Aias on õnn ja õitseng. Päevaliiliad rõõmustavad iga päev uute õitega, umbes kaks kolmandikku flokse on täies ilus ja alustavad esimesed astrid. 

Bond on lõpuks ometi aru saanud, et me ei armasta öösiti muusikat ega seltskonda. Samas on meie öine nohin talle järgneva juures siiski kuidagi vajalik, karja küünarnukitunne vms. Ja nüüd tuleb ta vaikides, sooritab oma ürgse apla saagikäitlusrituaali mu voodiesisel vaibal ja kaob jälle öösse. Hommikul ärgates ei tohi hooga jalgu maha panna, sest issand ise teab mis jala alla võib jääda...Lauluga variandi osas oli vähemalt teada, millal oodata on...ei ole see inimene ka kunagi rahul :)

Seevastu laulab ta päeval seda kõvemini oma saagilaulu, sest aktiivne hiirejaht käib ka päevavalges. 

Üks hea uudis ka, nädala sees tuli linnast suur hall auto ja nad ostsid kogu vurritatud mee ära. Pole müügi pärast vaja muretseda. Tänavu on kuuldavasti mõnes maakonnas meeikaldus. Meie mesila ümbruse metsamaad andsid sel suvel kenasti saaki, kuid siiski poole vähem kui eelmisel aastal. Loodan väga, et sügisel kanarbikuralliks ei lähe, sest järjekordselt on looduse poolest üks hästi kummaline hooaeg.

03.08 +24, päike

Eile oli äge päev. Kokkutulek ju. Meil on ikka nii tore kamp. Enamik tuli kohale ja juttu jätkus kauemaks. Vaatasime ära neli aeda. Kõik olid omanäolised, kuid samas ka väga erilised.

Tii aed on maitsekalt kujundatud, eeskujulikus korras ja sobiks vabalt ka "Kodu ja Aed" ajakirja kaaneloo materjaliks. Palju ilusaid vaateid, hiilgelmõõtu roniv hortensia poolel teel männilatva, anumates puud ja põõsad, rosaarium, rodoala ning iileksite ja muude põnevuste kaitseala. Ei puudu ka kasvuhoone, alpikaljud ja kasuaed. Tii aed on ka sellepärast eriline, et seal saab avamaal kasvatada ainult neid taimi mis taluvad happelist mulda.

Edasi kihutasime läbi linna Tiia juurde. Tiia aiast ilmub juba aastaid ajakirjanduses artikleid ,vahel käib televisioon kohal jne. Mitmetasapinnaline, kauneid põlispuid täis, viimistletud vaadetega kolme põlvkonna poolt loodud tõeline aiapärl. Sealt ei puudu ka jaapanipärane rippokstega paju, mille pikad oksad peegelduvad tiigivees. Aiaaksessuaarideks on keraamiliste konnade kogu ja neid on põõsaste all oma mitukümmend isendit. Asukoht lubab kasvatada ka eksoote. Peenras paistis bugenvillea taim ja väikese lehtla seina kattis õitsev trompetipuu.

Mind lummas kõige rohkem hiiglaslik jukka mis õitses lausa kolmel õievarrel.

Linnaringi lõpetasime Sirje aias. Seal toimus parasjagu südasuvine dzungel. Kõik oli väga lopsakas ja heas konditsioonis. Eriti sügava mulje jättis mulle erinevate iileksite kollektsioon. Kuid leidus ka palju põnevaid võõramaa taimi, mis minu aias isegi parima tahtmise juures ei kasvaks. Silma hakkas tubli välimusega umbes viie aastane sirmokas, kaks jaapani krüptomeeriat ja huvitavate vormidega lehisesordid.

Ja lõpuks oli Futuland kus ma aiakülalised natukeseks ajaks õitsevatesse floksidesse ära kaotasin. Oli ilus ilm ja üleeilses vihmas nii rääbakad ja longus taimed näitasid end parimast küljest. Ja kui miski aias üldse särada suudab, siis on see täies õies floksipeenar. Või mitu. Ka siis kui aed ise just kõige paremas korras ei ole. No ei viitsi niimoodi enam rohida nagu vanasti...

Veel flokse: Fliderenzian, üks mu lemmikuid. Sirelikarva väikeste õitega, justnagu polegi floks, kuid on siiski.

Strawberry Daiqiuri. Leekiv punane. Ilus ja tubli sort.

Deja Vu. Kahvatusinised hajevil varjud õielehtedel. 

Deniska Rediska. Väikesed korrapärased õied suurtes õisikutes. Tubli ja lopsakas sort.

Jeff`s Blue ja Charovoitaya Kroshka. Mõlemal on oma võlu.

Svetlyatshok. Reaalis sümpaatselt sinine.

Sinine värv ei jää kahjuks pildile. Järgmine "roosa" on tegelikult üks Futulandi sinisemaid flokse. Näeb välja nagu Ptitsa Sirin.

Väga meeldiv üllatus oli sellel suvel Koldun. Imeline tume sumepunane värv ja tore õisik.

Sulnis kivilavaade päevaliiliate õitsemise ajast

Ja uus aare ämblikõieliste seas, Hosteiner Beautiful Madness, lumivalge, esimesed õied.

04.08. päike, +28. Täna peaks olema viimane leitsakupäev. Edasi näitab pikem ilmateade põhjamaalasele kerepärasemaid temperatuure. Peaks vist lausa tähistama...Pärastlõunaks lubab väikest vihma, aga ei mina usu, et midagi päriselt ka tuleb. Seni on ilmateade aiva tühja lubanud.

Tuli ikka küll, tegelikkuses sadas lausa kaks korda "looma moodi", möllas, tormas ja müristas nii, et kassid rõdult tuppa paiskusid. Heauskselt restile kuivama pandud pesu ja verandadiivan loputati põhjalikult üle ja ämblikõielise päevaliilia õrnu õisi rappis torm nii nagu tahtis. Mitu floksi on nokaudis. Kena lugu küll.

05.08 +19, poolpilvine, hoovihmad. Just siis kui sätid õue midagi tegema, pealseid lõikama või on aiakülalised, tuleb vihm kaela. Ehk on homme parem päev. Kuid kurkidele meeldib. Täna tuli esimene ämbritäis hapendamiseks.

08.08 +19, päike, poolpilvine pluss vihmasagarad. Aed on korralikult läbi loputatud ning iga päev sajab midagi. Peale nelja või viite suhteliselt põuast ja kuuma suve, kus kastmisvee saamiseks pidi isegi vana kaevu tühjaks tõmbama, mõjub selline suvi totaalse kliimamuutusena. Augustis on meil tavaliselt ikka veel kuum olnud, kuid tänavu mitte. Kui loodus kastab, siis on aednikul päris hea elu. 

Tegin floksisortide seas inventuuri ja peenrad tahavad tuulutamist. Imeilus ja huvitava välimusega uus sort on `Terts`. Kahjuks pole mul paremat fotot, kuid need hõbedased joomed õielehtedel, omapärane sügavpunane värv teeb sellest sordist tõelise imeasja flokside seas.

11.08 Ilmad on ligi nädal aega õige eesti suve temperatuuriga olnud,  +20 ja vihmakest ka vahele. Nüüd näikse veidikese vihmavabam periood oodata olevat, kui pikas ilmateates ettepoole vaadata. Kuna peenardes on mõned tühjad kohad tekkinud, siis tõstan flokse tasapisi ümber. Kenasid roosasid sorte on liiga palju, niisiis jätan vaid need, mis tõesti kõnetavad.

Ja ei saa just öelda, et meil siin mitte kunagi mitte midagi ei juhtu :) Bond tõi õhtul roti. Mitte rott vaid sündmus - see oli nii suur, et ma kuulsin justnagu isegi tümpsu kui ta selle mu voodiesisel vaibal suust maha lasi kukkuda. Nii suurt võhru pole varem näinud. Kunagised kodurotid olid kolmandiku võrra sellest väiksemad. Pulli pärast tõin mõõdulindi, roti kere oli 22 cm pikk pluss saba 18 cm. Ninast sabaotsani 40 cm. Ja kui juba andmete tuvastamiseks läks, siis elukas kaalus 328 grammi. Kassil andis seda retakat koju vedada...kui ta seda just meie aiast ei püüdnud. Ja kui hiirekese söömisest jääb pärast Bondi vaibale väike soolikatombuke, mis on ühiskonnale toodud kasu arvestades väljakannatatav, siis puudus mul vähimgi huvi teada saada mis jääb järgi peale selle looma söömist. Kasutasin juhust kui Bond preemiaks maiusekrõbinaid pugis ja matsin roti vaikselt maha.

13.08 +26, päike. Tasapisi on päike jälle kuumutama hakanud, kuid suviste leitsakutemperatuurideni enam üles ei pumpa, varjus on täitsa hea paras ja tuuleõhul on samuti jahutav toime. Õhus on aimata augustikargust. Rõhk sõnal "aimata".

Aias on floksid täies õies, varased hakkavad lõpetama, keskmised õitsevad, hilisemad avavad esimesi õisi. Tänavu õppisin selle huvitava taimerühma kohta nii mõndagi. Ühte Luige aleviku sordirikast floksiaeda külastades nägin seal kahte huvitavat floksi. Üks oli muljetavaldav omapärastest õitest roosa õiekobar varre ülemises otsas ja see kasvas välja All In One puhmikust, õigemini oli pool puhmikust aus roosa. Väga äge nägi välja. Kuid seletus oli selline, et veidrad ilmaolud talvel panid ehk taimed teistmoodi tööle ja sordist kasvas välja selle algliik nagu vahel hostadega juhtub.

Teine samalaadne üllatus oli violetse sordi Iris juures. Pool põõsast nägi välja nagu Autum Joy, kuid palju suurema õiega. Jälle mutatsioon. Minu mõned Doonau taimed muutusid tänavu nelgiõieliseks ja ka Vii puhmikus olid mõned oksad nelgiõielised. Aga ega see nende imetlusväärsete taimede võlu ei vähenda. August möödub flokside tuules. Ja täna oli Airi aias floksisõprade kokkutulek. Airi floksid on silmipimestavad. Väga palju sorte ja kõik heas toonuses. Pealegi sobib kohapealne pinnas floksidele hästi. Suured ilusad puhmikud ja ilusilus oli seal.

16.08 Täna on +22, eile oli kohati +28, kuid õhus on aimata kargust, ööd on vahel isegi +12 ja kuigi päikese käes on vahel päris kuum, siis varjus kannatab mõnusasti toimetada. Mesindus on lõppenud, täna on viimased vurritamised ja sööt läks tarudesse. Peale lõunat tuli väsinud ja auklikuks nõelatud Mesinik koju. Nagu sõjast. Mesilased on augustis väga tähelepanelikud ja kiivad kui tarukatust kergitad. Aga peresid on vaja koondada, sööt talveks ette anda. Sel aastal on neile esimest korda pakutud spetsiaalne mesilaste talvesööt, kus kõik vajalikud vitamiinid ja liitsuhkrud juba sees. Mummid ei pea oma vabrikut enam käima tõmbama, nende eest on kõik juba ära tehtud. Vea vaid kärjekannudesse, kaaneta kinni ja tali võib tulla.

20.08 +16, päike. Ei tali veel ei tule, päikest jagub küll ja veel, kuigi maarjamaale pääsenud arktilised õhumassid teevad õhu kargeks. Kohendan floksikollektsiooni. Alati on midagi üle ja alati midagi puudu. Pottides kosuvad lemmiksordid ootavad millal vabanevad liiga suureks kasvanud puhmikute alt uued elamispinnad. Ei, veel pole aeg, ootan kuni õitemeri hõrenema hakkab. Praegu püüan umbrohule piiri panna ja üks pisike hapuala on ka vaja sinilillemaaks ümber teha, sest sinililli meil siin jagub.

Eile oli Lapse sünna. Korraldada nii suur pidu Glehni lossis nii paljudele inimestele kuulub virtuooslogistika ja natuke ka ulme valdkonda. Kuid keegi sellise asjaga hakkama saab, siis võib teda oma ala profiks lugeda. Pidu läks korda, kuid oma osa selles oli ka paljudel armsatel vabatahtlikel, põnevate kostüümidega karismaatilisel piduseltskonnal ja lapselapse esimese bändi esimesel ülesastumisel. Bänd oli kõigest kaks nädalat vana kuid mängis uljalt Neil Youngi ja Kadri Voorandi lugusid. Ja tuli välja ka. Solisti madal ja natuke kähe hääl oli absoluudselt lummav. Oli ilus õhtu paljude südamlike kohtumistega. Kuna oli stiilikas, siis mul jätkuvalt tšarlestoni ajastu...

22.08. +15, poolpilvine mahe aednikuilm, a la sina päeval istuta ja õhtul vihm kastab. Selline niiske kliima on meil terve suvi olnud. Nagu oleks midagi kuskil ära vahetatud. Mitte, et ma kurdaks, vastupidi. Avamaapeenraid pole tänavu kordagi kastnud. Paaril kuumanädalal siiski anumaid ja potte natuke kastsin. Aiandamine on puhas lõbu kui vihm suvi läbi taimed ära joodab.

Käes on rohimise ja sättimise aeg. Kus mida parandada saab, kuhu vaja komposti, kes on nii kosunud, et vaja uude koju saata, kellelt võtta seemneid, sest meil oli koos oli äge jne jne

Mesinik ulatas pikamaasõidu auto võtmed ja läks elektrikaga tööle. Võtsin signa maha kuid Mesiniku auto oli veel eraldi valve all. Salongi käepideme polsterdatud osal istus kopsakas ja närvis mesilane, tagumik püsti. See on mesilaste ähvarduspoos. Tegin pilti. Pildi peal on suurenduse tõttu näha kuidas ka nõel juba torkevalmis on. Ainult tule. :)

24.08 +10, laussadu padukatega pooleks. Hoovihmad algasid juba eile. Käisime lastega Mallas pirne korjamas, hängisime saunas ja korra sai mere äärde ka, et roosimarju korjata. Puhkus oma aiast, kui nii võib öelda. :) Tegelikult on aed puhas lõbu kuid vahepeal on ka täitsa tore kuskile kaugemale minna ja turisti teha. Ida-Virumaal nii väga palju ei sadanudki, kuid kui koju jõudsin ja floksidele otsa vaatasin, sain aru, et siin loputas ikka korralikult. Tänagi on päev vihmapilvedest pime ja ega siin muud polegi kui et tõmban vaibavabriku käima. Kevadest saadik on üks "viiskümmend valget varjundit" telgede peal ja hoiab fantaasiaid kinni. Sest vahepeal on palju uut materjali juurde tulnud ja koos materjaliga ka uued ideed.

25.08 +12, poolpilvine, dramaatilised tumedate pilverünkadega taevad mõningaste päikesevilksatustega. Kuid täna on väga harukordne päev, õues ei saja. 

Eilne päev kulges hoidiste tähe all. Marineeritud kurgid ja kibuvitsamoos. See on maailma parim moos. Kuid sellega on nii palju tegemist, et teen kibuvitsakeedist umbes kord viie aasta tagant. Puhas käsitöö.  Ämbritäie kurdlehise roosi viljade puhastamisega kulub umbes 5 tundi. Teine ämber jäi tänaseks. Teist ämbritäit poleks korjanudki kui mäletaks kui palju jama sellega on. Kuid ilmselt on viimasest moositeost nii palju möödas, et meenub vaid selle maitse. Ja see oli NII hea. :)

29.08 +15, pilves, sajab looma moodi. Vahepeal lasin läbi ämbritäie pirne. Kerge mehu sidruni ja ingveriga. Täna on plaanis suvikõrvitsa letšot teha. August lihtsalt on juba selline purgitäitmise kuu. Ja et hoidistamisele kogemata äkki mingit vahet sisse ei tuleks, võttis Pokumees korvi ja läks metsa seenele. Seeni oli nagu muda. 

31.08. Pilves, +15. Täna vist ei saja. Nädal aega pole aias käinud. Läbi akna paistavad uppunud moega floksid. Krüsanteemid on mõned juba õites. Alustavad esimesed amellastrid. Aga mind kisub tagasi vaibavabriku poole, sest vihmaste päevadega sai juba kootud ka ja see oli põnev. Uued materjalid, uued ideed. Ja kui vaibalõim otsa saab, läheb peale rahvariide seeliku lõim. Talv ees pikk, aega terve maailm valmis nikerdada...