Jaanuar

 04.01.26 Päristalv algas vana-aasta eelviimasel päeval. 

Lumine, pilves, -3. Kohevat lund on ca 25 cm. Tüüpiline jaanuar. Miskit uudist peale selle pole, et kummutil toimus linnastumine. Eeh, talvised lollused...kolmest piisas ja juba mõtlen kust uusi maju juurde saaks. Omavahel öeldes: ka vanainimestele meeldib mängida. Lihtsalt mänguasjad on teistsugused. :)

Teist seelikut on kootud 2,26 meetrit ja vaikselt mõtlen juba kolmanda peale (õiget värvi lõngu kokkuajavas käändes). Õueolude osas võib öelda, et selline püsikülmane kliima kestab poole jaanuarini kindlasti.  Pole hullu. Pokumees pani kahe korruse vahele tõhusa luugi ja nüüd seisab alumine korrus mõnusalt soe. Tibu ununes eile tunniks ajaks välja, kui avastasime, oli üsna paanika. Vanahärra ei hüppa ju enam uljalt tagajalgadega vastu akent ja mahedamate ilmadega läheb vanainimestel segamini, et kes sees, kes väljas. (Mõlemal kassil on mustad seljad.) Kamina ees oli kohe kiire võimalus üles sulada. Tibu laadis ennast tükk aega.

06.01. -17, pilves. Aga see Tibu kolmekraadine külmavann oli köki-möki selle kõrval, mis pakaseelukas eile õues lahti oli lastud. Hommikul oli -6, paar tundi hiljem juba -14, ööhakuks langes -23 peale. Ja pakasega on kohe jamad majas. Auto aku pani saba maha ning köögis kraanikausi juures külmus vesi öösel ära. Olen kindel, et viimane õnnetus on kuidagi seotud selle rotiga kes meil enne ja pärast jõulu köögi seina vahel lustis ning endale tube juurde näris.

11.01 -5, pilves, eile metsik lumesadu ja täna päeval sadas ca 20 cm. Upume lumme.

Öösel tuli umbes 20 cm juurde. Samas on värskelt maha sadanud lumi kerge ja rookida pole raske. Jõusaal omast käest võtta. Lükkasin tagaaeda radu sisse ja nukkernaljakas oli vaadata kuidas Bond (kass, kes arvab seniajani, et ainud pehmod situvad kasti) oli eelmisel õhtul kõrvuni lumes kuurini ja tagasi kündnud, niisugune vajadusest tiivustatud sügav vagu paksus lumes. Kasukas oli tõesti lumine kui eile tuppa tuli. Mina mõtlesin, et on lumesajust lumine, aga kass hoopis kündis. (Kuuri all on mittepehmode väljakäik.)

14.01 Taliharjapäev; -12, päeval -8, päike. Juba kaks imeilusat päikesepäeva ja lumega on meil jätkuvalt kõik hästi, öösel sadas vaid ca 5 cm. Üleeile alustasin kolmanda seelikuga ja koos tänasega on kootud 52 cm. Ja kuidagi niisugune tunne on, et pane sa kokku mida tahad, ikka on ilus. Põrandavaipu tehes kunagi pähe tulnud, et kokku võiks panna musta, punast ja pruuni, aga seeliku rohelisel taustal on kena.

Päikesepäevad keset talve annavad metsikult energiat. Helget ausat päevavalgust kella kolmeni välja, see on puhas luksus, meel kipub isegi veidi uskumast, et kas tõesti saab ilma laelambita tööd teha. 

Kassid mõtlesid hommikul, et pagana igav on toas ja õues näikse täna kangesti ilus ilm olema, peaks õige välja minema.

Päike ju siras ja virdas okste ning hangede peal. Nurrikud asusid kahekesi rõdu ukse taha rivisse ja vaatasid küsiva pilguga avaja poole. Aga mindagu, palun! Bond sööstis teerajale, Härra Tibu jäi targu kohe ukse juurde seisma. Pikk mõttepaus. Külm pani lustile momentselt piduri. Siis vaatas Härra Tibu selja taha, kas keegi ikka vaatab ja Bond ei läinud ka kaugemale. Tõstsin käe lingi juurde - mõlemad tormasid ülepeakaela ukse juurde. Lase sisse! Külmkülmkülm! 

17.01 -10, -5, pilves. Suurem küünlategu ühe juubeliürituse tarbeks. Laud on kuldkollaseid mee järele lõhnavaid küünlaid täis. Püsitalv kestab. Lund juurde sadanud ei ole, kuid vana lumi tiheneb, kõveneb, muutub madalamaks ja teeb uuele ruumi. Kui peaks ükskord jälle sadama hakkama jne. Aga ma mõtlen sellele homme.

23.01. -8, pilves, püsitali. Hakkab juba silmini saama. Pikemast ilmateatest koristati veebruari alguse sula ära ja asendati tavapärase pakasega. 

Kolmandat seelikut on kootud 1.50 m. Sedakorda on tore, ühtlane ja jõudsalt edenev edenev kangas. Käesoleva seeliku juures on kasutusel poelõngad, eelmiste seelikute juures pruukisin vanaaegset ühekordset, kahekordset ja poelõngu kõiki korraga ja nende kokku kõlksuma panemiseks tuli kasutada kokku- ja lahkukerimist, vahepeal tuli lõngu juurde värvida, kui üks või teine värv otsa hakkas lõppema jne jne. Praegu peaks olemasoleva materjaliga kenasti välja tulema. Ei, ma ei ole üldsegi päevad läbi telgede taga, teen vahel tunnikese ja siis edasi on jälle muud mänguasjad. Talv lihtsalt ON selline tubaste tegemiste ja mõnusate molutamiste aeg.

 

 24.01. -10, pilves, õhtupoole -12, päike, hilisõhtul -20. Õhtul oli kuu taevas ja selle sinised varjud mängisid sädelevate lumehangede peal. Pakaseline loodus on imeilus, kuid paneb elavad olendid kõvasti proovile. Otsisin suure külmavaluga välja oma pakaserüü. See on jämedast lõngast kleit (loe: meeleheitekudum), millel pole varrukaid ja mida on hea kampsuni peale tõmmata. Nagu telki poeks. See sai kootud hammaste plaginal eelmisel jääajal ca 10 aastat tagasi ja kui see lõpuks valmis sai, oli kevad juba käes. Vahepeal pole mitu talve seda vaja läinud, kuid sellistel talvedel nagu tänavune, on see lihtsalt asendamatu.

25.01. -20, päike, päeval -11. Nii külm, et kõliseb.

Bond küsis eile hilisõhtul välja ja kadus. Hommikul sitsis ta ukse taga, et sisse saada, kasukas katsudes soe ja silm säramas. -20 kraadiga! Kus on õues selline soe koht? Kui teaks, läheks ka vbl sinna... Ma ei imestaks kui mõni kass leiab ukse mõnda teise, soojemasse dimensiooni ja siis käib seal külmaga magamas, kassidele hästi tüüpiline - magada huvitavates kohtades. :)

28.01 -8, pilves. Hurraa, juba kolmandat päeva on "soojalaine"! (irooniamaiguline purtsatus). Aga kui võrrelda -20 ja -8, siis on vahe vägagi märgatav nii toas kui õues. Ainuke hea asi praeguse ilma juures on see, et valgust on rohkem. See tore pärlmuttervalgus läbi lumepilvede on nii hele ja helge. Mis siis, et päike ei paista.

29.01 -12, külm, aga ilus. Päikepäikepäike! Valgusel lihtsalt ON oma vägi. Kui palju asju täna sai ära tehtud.  Kuna ma lausa jumaldan vanaaegseid sinisemustilisi sitsikangaid ja satsiseelikuid, siis sai täna need kaks asja kokku pandud ja kolmest kangajupist valmis ühe suvise satsiseeliku karkass.

peab veel värvli ja viimistluse kallal nikerdama, kuid nii mõnus oli üle hulga aja midagi õmmelda. Samal ajal soojendas aknast laialt sisse paistev päike selga. Oli hea soe kuid mitte veel palav. Lukswärk on see päikseküte.

Aga varahommikud on meil siin jahedad. Linnas on ka rahvas juba ärganud. Uues valges majas elab kas unimüts või pole seal kedagi kodus.

Jõulukuu 25

 02.12 +5, poolpilvine, lumeta. Täna peaks jälle korra päikesevalgust ka olema. Tore, pärisvalguses on võimalik järgmise seeliku värvid ka juba valmis panna, sest Kuusalu oma saab täna valmis. 

06.12 +3, pilvine, lumeta. Iiri tali, mõnus. Vahepeal on olnud seelikupuhkus. Käisime linnas shoppamas, parandasin katkisi asju ja oli ka üks suurem patjade tegemine, sest Poku lapselaps armastab padjamaju teha. 

Järgmine seelik on Jüri kihelkonna oma ja ega muud kui asun tööle. Selle peaks rutem valmis saama, sest kogemust juba on ja ka värvivahelduste poolest on see lihtsama koega. Aga kõigepealt muidugi jälle lõngu kerima ja kodus värvitud roheline tuleb korra läbi pesta, et oleks kindel, et värvi ei anna. 

10.12 +8, pilves. Kas saab veel pimedamat kuud olla kui pilvine detsember? :) Keset päeva ikka laelamp põlema ja mis me räägime, hakkabki juba pimedaks ka minema. Vahepeal oli üks kärme küünlategu. 

Teise seeliku algus venib. 14 cm on tehtud, kuid selle käigus avastasin, et põhilõngaga ei mängi välja. Järgnes kahepäevane klapperjaht kodustes kultuurikihtides ning selle käigus leitud kõigi (kuigipalju seda just polnudki) valgete lõngade roheliseks värvimine, sest ka järgmise seeliku jaoks on tohutu  kogus samblarohelist vaja. Ja mulle meeldiks kui poole seeliku peal ei pea muretsema hakkama, et kas ikka jagub lõpuni või mitte.

19.12 +6, pilves. Eelmisel nädalavahetusel oli kolmepäevane -2 kuni -5 ja nüüd läheb iiri tali edasi. Ainult pime, nii pime on kogu aeg...Teist seelikut on juba 1 meeter kootud ja jõul läheneb hirmsa hooga. Ja nagu ikka, aasta lõpus, kapikoristused jne. Leidsime kapist purgikese kuivatatud palderjanijuurikatega, mis mammast jäänud. Tahtsin selle kompostiämbrisse tühjendada kuid Pokumees sai käe ette "Sa mõtled ka missa teed?!" "Mäh?" "A kui õu on homme võõraid kasse täis? Mis homme, öösel juba! Ja laulupidu käib nädal aega." Ma ei ole kindel kas kuue aasta vanusel kuivatatud palderjanil võib olla veel nii võimas võlujõud külges, aga minust selle äraviskajat igatahes ei olnud. Eriti veel kui ma nägin millise pilguga ligi astunud Härra Tibu mu peos olevat purgikest vaatas. Selle nimi on valikhaistmine. Kui kass mingist palast eriti ei huvitu, siis ta kõnnib sellest korduvalt mööda nagu postist, aga kui sa tahad midagi ta eest varjata, siis lausa tunned kuidas purgike ta ihaldavast pilgust peos kuumaks muutub. :)

24.12 -1, +1, pilves, lumekirme maas. Täna tegin jõulukeeksi. Need konjakised rosinad annavad ikka maruhea meki. Muidu on jälle küünlavabrik. Uute vormidega on sigahuvitav mängida ja vahapuudust ka pole lasin kuni õhtuni välja.

Ning õhtul neli osa märuliseriaali. Tegime endile tänavu lihtsa jõuluõhtu kahele. Noortel oma tööd ja tegemised ning kõiki ühel päeval kokku saada on alati üks imelogistika paikaajamine nii, et ma üldse ei hakanudki... Seekord siis sedamoodi. Samas, kahekesi oli väga mõnna. Pole kokkamist ega nõudepesu, sest kesse õhtul ikka sööb jne. Vanad egoistid, sellised. :)

26.12 +5, päike. Hea valge päev kangakudumiseks, kuid ega päikest ennast ei näinudki. Vaid pelgalt selle kuma, mis õlletehase tagant paistis.

Härra Tibu tuli õuest ja oli nördinud. Saba tegi VÕNKT! Hoolimata heldetest plusskraadidest (detsembri kohta) oli toakuuega pikalt õues patseerida siiski viludavõitu olnud. Vähe sellest, külm puges lausa kontideni välja. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem - Härra Tibu vinnas ennast diivanile, ronis perenaisele kõige nelja jalaga otsa ja vaatas talle sügavale silma sisse "Kas sa oled soe?" "Jah, ma olen, olen soe, jah...", torises perenaine, lükkas kassil vilunud käesähmakaga jalad alt, et need nii hullusti ei puuriks ja laotas mõlemale pleedi peale. Kass ohkas tänulikult ja sirutus pleedi all plaastriks. Kui unemati varsti kohale ilmus, siis hõõrus ta rõõmsalt käsi: "Näesa, kaks kärbest jälle ühe hoobiga!"

28.12 +2, pilvitu väga helesinine taevas ja kusagil lõunakaares metsa taga ka teoreetiline päike (igatahes latvu juba valgustab). Harukordselt ilus ilm põhjamaa detsembri kohta. Maa on sula ja lumeta, kuid prognoositavalt peaks kõik see rõõm ja ilu nüüd aasta eelviimasel päeval ära lõppema kus kraadid miinusesse lähevad ja peaks hakkama ka lund sadama. Igihaljad taimed hapupeenras.

Tubastest tegemistest niipalju, et teist seelikut on kootud meeter ja 50 cm. Tüdimust ei saa ma endale lubada, sest pool teed veel minna, kuid miskit säärast hakkab peale tulema küll. Ega muud kui jätan siis mõne päeva jälle vahele ja tegelen muude mänguasjadega.

Öösel oli torm. Tuuled mühisesid ümber maja, kangutasid katust ja lõgistasid kaminalingiga. Hommikul oli aeda uusi asju toodud, silm märkas mingit imelikku kilepusarat ja sellist plastikämbrit pole meil ka varem olnud. Peenrale laiali puistatud taimepotid ja lähikonna kaskede peeneid oksi.

29.12 -1, jälle üks päikesenäitamisega päev. Nime poolest sünnipäev, kuid otsustasin sellest mitte välja teha ja servisin kõik peoideed varakult võssa. Aga lapsed, mu armsad, ikka tulid banaanileiva ja tulpidega. Tegi rõõmu küll. :)

Hommikud algavad meil viimasel ajal alati ühtemoodi. Kõigepealt kuuleb vastikut kilekotikrabinat, see muudkui krabiseb ja krabiseb ja krabiseb (paksem kilekott, kus on lõngad)...siis on paus (objektivahetus) ja kostab teistmoodi krabinat, mis nagu sahiseb ka (diivanilaual asuv kingipaelapusar teeb sellist häält kui seda närida)...siis on jälle paus (ta murrab pead, mis edasi teha) ja lõpuks kukub diivanilaualt midagi väikest maha (see ajab kõige rohkem närvi, sest iial ei tea mis see olla võib ja pisikesed asjad võivad pahatihti eluvajalikuks osutuda). Kass, kurat!, lendab suss pahalase suunas, kuid juba on hilja. Unemati pakib juba ahvikiirusel asju kokku ja asutab minema. Kass tipib tekki mööda kohale: "Oi, sa ka üleval!" Päev on alanud.

30.12 -3,3; tuiskab ja talv on otsustavalt oma saabastesse astunud. Kepikõnniring oli täna nagu seikluspark. Tugev tuul mätsis lund näkku ja millegipärast arvavad mitteprillikandjad, et sellisel puhul on prillid tõhus kaitse (nagu sibula koorimiselgi). Ma võin kinnitada, et ei ole. 

31.12 -5, hilisõhtul -14,5, kriuksuvalumine, päikeseline. 

Oli armulise kevadega parasniiske ja viljakas aiahooaeg, ilus pikk ja soe sügis. Ootan juba põnevusega kevadet, sest uued taimed, uued istutusalad...Teise seeliku lõpuni on meeter minna. Head uut aastat! :)