Koduseiklused veebruaripakases

 02.02 Öösel -24, päeval -15, päike. Külmaveetoru jääs ja elekter rekordhinnaga 54 s/kwh. Puhurit tööle pannes (et veetorusid sulatada) kuulsin raha häält. Ja külmaga ongi see püsivalt kallis olnud. Eelmisel nädalal otsustasin, et suurema pesu pesemine lükkub kevadesse. Õige mul vaja seda megahinnalist särtsu pruukida. Kui ühikutest puudu tuleb, õmblen mõne uue padjapüüri juurde ja voila.

Sellist pikka külmaaega pole meil aastaid olnud. Golfi hoovus on täiega sassis. Huvitav kuidas mõjub see igasuguste võõrtigude populatsioonile? Ja eks ole soojade talvedega aastatel ka mõned õrnemad taimedki aeda siginenud. Kuidas elavad sellise talve üle mu kämmalvaher, valge mooruspuu ja magnoolia? Mida arvavad kännasmustikad? Aga pottidega kurgimajas talvituvad floksipojad ja laialehised hortensiad? Peenraelanike pärast väga ei muretsegi, sest kõik on paksu lumeteki all.

See pidev külm hakkab pisitasa frustreerima. On käivitunud instinkt kududa sooje pakse ja pehmeid asju. Kudusin Lapselapsele kampsuni, aga edasi? Ikka on külm. Oskaks sokke kududa, kooks neid...Pikemat ilmateadet pidi tulevikku piiludes on kümme päeva ikka külm, külm, külm, kuid kahekümnekraadist otseselt enam ei prognoosita. (kaks nädalat hiljem: Vale puha!)

Külmamasenduse tõrjeks oleme Pokumehe algatusel juurutanud pisikesi toredusi. Näiteks pärmitaigen - parajalt kerkinud rosinakuklid sügavkülma ja siis on õdus hommikuti ärgata soojade kardemonisaiade lõhna peale.

05.02. -15, päeval -11, päike täiesti pilvitus taevas. Vaikselt kütab päeval juba tube ka ja see on mõnusmõnus. Õhtud on krudisevalumised ja kuupaistelised. Tänavalambid segavad, muidu näeks tähtigi. Kuidagi on see magamamineku aeg kesköösse nihkunud ja jaanuaris otsustasime hakata õhtuti kepikõnnil käima. Kaua sa ikka telekat vahid, vahepeal on täitsa kena ka kuud ja tähti vaadata. Kolmas seelik on valmis, alustasin neljandaga. Näib, et iga järgmisega läheks justnagu vähem aega, aga päris kindel on see, et seda seelikutekudumise julgustükkirohkem ei korda. Vaibad sobivad mulle palju rohkem.

06.02 öösel -13, päeval -9, pilves. Olime õhtul suutnud köögikraani järjekordselt lahti sulatada, kui öösel vool üldse ära läks. Elektrilevi saadab toredaid sõnumeid a la "teil ei ole elektrit". Ausõna, võimatu on mitte märgata, et kogu tänav on pime ja vetsutuli ei põle, aga no muidugi on hea teada, et keegi seda veel teab. Edasi tuli tunni aja pärast sõnum a la "selgus, et probleem on keerulisem kui me arvasime". Tore. Ega me ei kardagi väga, et põrandaküttetorud servast külmuma hakkavad. Panime palju küünlaid endi kosutuseks põlema ja kamina küdema ning püüdsime uuest lõbustusest viimast võtta. Arutasime, et kas peaks pliidi alla tule tegema, et teed keeta, kuid ei viitsinud. Kui teine sõnum probleemi jätkuvast keerulisusest saabus, siis läksime magama. Mis siin ikka änam...Vool tuli tagasi kella viie paiku ja Pokumees pani kohe katla küdema, sest põrand oli jääkülm. Õnneks torud veel toimisid, sest öine pakane polnud väga suur olnud. Aga suht serva peal oli see olukord küll. Oleks -24 olnud, oleks jama majas. Piiritagused ka jätkuvalt oma sõjahimuga segased. Viimane aeg osta generaator.

07.02. päike, -7. Uskumatult ebakülm hommik. Läksin ja katsin me suurima rodo ära. Päike hakkab juba kevadiselt teravaks muutuma. Jah, poleks arvanud, et talveaeg selle seelikuprojektiga sahmerdades nii kiiresti lendab. Mäletan üht tumepilvist ja väga külma päeva kuu aega tagasi kui sai endaturgutuslootusega tembitud optimismiga unistamisi nenditud, et kuu aja pärast on juba palju valgust ja peaaegu kevad juba... Aga puhas tõsijutt oli see, kuigi ega see -7 veel mingi kevad pole, on see poole soojem kindlasti. Ja tohutult tõstab entukat kui soe päike õmblusmasina taga istudes selga paitab. Kassid käivad verandal päikesevanne võtmas. Nemadki teavad mis on hea.

09.02 Öösel -12, pilves, päeval -9; -7 ja -4 (tibutants!). Kas mööduv soojalaine jätkuvas elajalikus pakases või veebruari leebe teine pool? Pikemat ilmateadet vaadates võiks isegi teisele variandile panustada. Täna oli õmbelusetoas juba päris kenasti vähejahe olla. Neljandat seelikut on kootud 50 cm. Näen ees kopli lahtisi väravaid. Jah, üsna tüdind, aga ära tuleb ta teha. Kui ainuüksi lõime telgedele panemine on aega võtnud 18 tundi, siis oleks patt vahepeal pulgad nurka visata ja enne lõppu kangas maha lõigata. Viimane peenvillane körtsikuriie on sügavlilla põhja ja peente vaarikapunaste triipudega. 

12.02 Poolpilvine, hommikul -9, päeval -6 ja päike. Väljas on see, mida võiks nimetada kenaks talveilmaks. Aga, olgem ausad, see tali ON pikale veninud. Kasside jaoks ka. Kõõlutakse sabas, igavlev nägu peas, kriunutakse ja noritakse maiusekrõbinaid. Bond on vähenõudlik: soe tuba, korrapärane ninaesine ja jätke mu hing rahule.

Kuid Tibu on tüütum, sest tema vajab enamat. Eile naeratas õnn talle laialt. Pokumees pani kamina ette maha puhta põhjaga suure pappkasti. Piduu!!! Kasti servi sai tasaseks närida (küülikugeenid), kastis sai hästi taga ajada tinapaberist kuuli ning see ei pääsenud kapi alla, lisaks võis lõua kasti servale toetada, silmad kinni panna ja ette kujutada, et kamin on päike.

15.02. -20, päike tõuseb metsa tagant reipalt, kamin köeb, kass on kastis ja torud külmunud. Päev on alanud. Täna on viimane 2 cm neljandat seelikut, kanga otsa sõlmamine ja saab kogu kupatuse telgedelt pidulikult maha võtta. Suur ja tähtis hetk päikese käes säravate seelikuvärvidega. Aga suure sahmimisega jäid pildid tegemata. Kevad on kah kohe käes...või siis mitte. Vaheaed üllatab päikesekunstiga. Päevase päikese soojuse sunnil aialt maha libisenud lumesiru on veninud oma raskuse all kenaks loogaks.

17.02 Hommikul -18, päike tõuseb, kamin köeb, kass kastis, torud külmunud, kuid päeval päike ja -8. Pakasekägistus hakkab järele andma. Selle nädala ööd on veel krõbedad, kuid järgmine nädal paistab tulevat lumine ja soe. Saab näha...Aiatöödeni on veel aega. Kerisime uue lõime poomi peale, homme hakkan niide ja soasse panema. Tahaks paari järelejäänud päevaga teljed töökorda panna, sest reedel tuleb remont ja peale seda ei tea enam kuidas asjalood on. Nii jaanuari kui veebruari külmarekordid jäid meie juures -23 kraadi juurde, kuid üldfoon oli kahe kuu jooksul väga külm. Nii külm, et saarlased hakkasid jääteid rajama.

25.02 Asjalood peale remonti on suhteliselt voodipõhised. -9, päike. Remont oli 20.02. Eile sai koju. Hetkel on veidi kargutamist ja palju horisontaalreziimi kassi kaisus. Härra Tibu on sillas sellest, et keegi teine äkiste sama palju voodit armastab kui tema.

Aga kodus aitavad seinad ka, Pokumehest rääkimata ja nõnda me siin kulgeme, kiiret ju kuhugi pole. Koon ajaviiteks islandi kampsunit, sõltun kraanast ja unistan sellest, kuidas ma ükskord hakkan hüppama üle lompide vms. Tuleks päikegi pilve tagant välja...

27.02 pilves, +3. Jee, sula! :) Talvega on ühel pool. Vähemalt selle pakaselise ja nõmedaga. Eks miinuskraade ikka märtsis ette tule, kuid ilmateates ettepoole vaadata on puhas rõõm. Remondist on kaheksa päeva ja olemine muutub iga päevaga tiidsamaks. Täna hommikul vaatasin, et las "kraana" tudub ja ubisin ise innäst üles putru tegema. Iseseisvus on magus asi. Lased korra käest, pärast peab teist helveshaaval tagasi nõutama...Aga lorijutt suhu tagasi, uus jalg on palju ilusam kui vana, vähem karvane ja ei kriiksu.  

28.02. +3, vihm, verandal on soe tuul, käisin vaatamas. Jee, kevaad! :) Olin unustanud kuidas tulbid lõhnavad. Viimased pole küll veel oma aiast, aga tuletavad täiega meelde, et kusagil magab sügavas unes posu uusi ja huvitavaid tulpe mis kõik sügisel maha sai pandud.

Jaanuar

 04.01.26 Päristalv algas vana-aasta eelviimasel päeval. 

Lumine, pilves, -3. Kohevat lund on ca 25 cm. Tüüpiline jaanuar. Miskit uudist peale selle pole, et kummutil toimus linnastumine. Eeh, talvised lollused...kolmest piisas ja juba mõtlen kust uusi maju juurde saaks. Omavahel öeldes: ka vanainimestele meeldib mängida. Lihtsalt mänguasjad on teistsugused. :)

Teist seelikut on kootud 2,26 meetrit ja vaikselt mõtlen juba kolmanda peale (õiget värvi lõngu kokkuajavas käändes). Õueolude osas võib öelda, et selline püsikülmane kliima kestab poole jaanuarini kindlasti.  Pole hullu. Pokumees pani kahe korruse vahele tõhusa luugi ja nüüd seisab alumine korrus mõnusalt soe. Tibu ununes eile tunniks ajaks välja, kui avastasime, oli üsna paanika. Vanahärra ei hüppa ju enam uljalt tagajalgadega vastu akent ja mahedamate ilmadega läheb vanainimestel segamini, et kes sees, kes väljas. (Mõlemal kassil on mustad seljad.) Kamina ees oli kohe kiire võimalus üles sulada. Tibu laadis ennast tükk aega.

06.01. -17, pilves. Aga see Tibu kolmekraadine külmavann oli köki-möki selle kõrval, mis pakaseelukas eile õues lahti oli lastud. Hommikul oli -6, paar tundi hiljem juba -14, ööhakuks langes -23 peale. Ja pakasega on kohe jamad majas. Auto aku pani saba maha ning köögis kraanikausi juures külmus vesi öösel ära. Olen kindel, et viimane õnnetus on kuidagi seotud selle rotiga kes meil enne ja pärast jõulu köögi seina vahel lustis ning endale tube juurde näris.

11.01 -5, pilves, eile metsik lumesadu ja täna päeval sadas ca 20 cm. Upume lumme.

Öösel tuli umbes 20 cm juurde. Samas on värskelt maha sadanud lumi kerge ja rookida pole raske. Jõusaal omast käest võtta. Lükkasin tagaaeda radu sisse ja nukkernaljakas oli vaadata kuidas Bond (kass, kes arvab seniajani, et ainud pehmod situvad kasti) oli eelmisel õhtul kõrvuni lumes kuurini ja tagasi kündnud, niisugune vajadusest tiivustatud sügav vagu paksus lumes. Kasukas oli tõesti lumine kui eile tuppa tuli. Mina mõtlesin, et on lumesajust lumine, aga kass hoopis kündis. (Kuuri all on mittepehmode väljakäik.)

14.01 Taliharjapäev; -12, päeval -8, päike. Juba kaks imeilusat päikesepäeva ja lumega on meil jätkuvalt kõik hästi, öösel sadas vaid ca 5 cm. Üleeile alustasin kolmanda seelikuga ja koos tänasega on kootud 52 cm. Ja kuidagi niisugune tunne on, et pane sa kokku mida tahad, ikka on ilus. Põrandavaipu tehes kunagi pähe tulnud, et kokku võiks panna musta, punast ja pruuni, aga seeliku rohelisel taustal on kena.

Päikesepäevad keset talve annavad metsikult energiat. Helget ausat päevavalgust kella kolmeni välja, see on puhas luksus, meel kipub isegi veidi uskumast, et kas tõesti saab ilma laelambita tööd teha. 

Kassid mõtlesid hommikul, et pagana igav on toas ja õues näikse täna kangesti ilus ilm olema, peaks õige välja minema.

Päike ju siras ja virdas okste ning hangede peal. Nurrikud asusid kahekesi rõdu ukse taha rivisse ja vaatasid küsiva pilguga avaja poole. Aga mindagu, palun! Bond sööstis teerajale, Härra Tibu jäi targu kohe ukse juurde seisma. Pikk mõttepaus. Külm pani lustile momentselt piduri. Siis vaatas Härra Tibu selja taha, kas keegi ikka vaatab ja Bond ei läinud ka kaugemale. Tõstsin käe lingi juurde - mõlemad tormasid ülepeakaela ukse juurde. Lase sisse! Külmkülmkülm! 

17.01 -10, -5, pilves. Suurem küünlategu ühe juubeliürituse tarbeks. Laud on kuldkollaseid mee järele lõhnavaid küünlaid täis. Püsitalv kestab. Lund juurde sadanud ei ole, kuid vana lumi tiheneb, kõveneb, muutub madalamaks ja teeb uuele ruumi. Kui peaks ükskord jälle sadama hakkama jne. Aga ma mõtlen sellele homme.

23.01. -8, pilves, püsitali. Hakkab juba silmini saama. Pikemast ilmateatest koristati veebruari alguse sula ära ja asendati tavapärase pakasega. 

Kolmandat seelikut on kootud 1.50 m. Sedakorda on tore, ühtlane ja jõudsalt edenev edenev kangas. Käesoleva seeliku juures on kasutusel poelõngad, eelmiste seelikute juures pruukisin vanaaegset ühekordset, kahekordset ja poelõngu kõiki korraga ja nende kokku kõlksuma panemiseks tuli kasutada kokku- ja lahkukerimist, vahepeal tuli lõngu juurde värvida, kui üks või teine värv otsa hakkas lõppema jne jne. Praegu peaks olemasoleva materjaliga kenasti välja tulema. Ei, ma ei ole üldsegi päevad läbi telgede taga, teen vahel tunnikese ja siis edasi on jälle muud mänguasjad. Talv lihtsalt ON selline tubaste tegemiste ja mõnusate molutamiste aeg.

 

 24.01. -10, pilves, õhtupoole -12, päike, hilisõhtul -20. Õhtul oli kuu taevas ja selle sinised varjud mängisid sädelevate lumehangede peal. Pakaseline loodus on imeilus, kuid paneb elavad olendid kõvasti proovile. Otsisin suure külmavaluga välja oma pakaserüü. See on jämedast lõngast kleit (loe: meeleheitekudum), millel pole varrukaid ja mida on hea kampsuni peale tõmmata. Nagu telki poeks. See sai kootud hammaste plaginal eelmisel jääajal ca 10 aastat tagasi ja kui see lõpuks valmis sai, oli kevad juba käes. Vahepeal pole mitu talve seda vaja läinud, kuid sellistel talvedel nagu tänavune, on see lihtsalt asendamatu.

25.01. -20, päike, päeval -11. Nii külm, et kõliseb.

Bond küsis eile hilisõhtul välja ja kadus. Hommikul sitsis ta ukse taga, et sisse saada, kasukas katsudes soe ja silm säramas. -20 kraadiga! Kus on õues selline soe koht? Kui teaks, läheks ka vbl sinna... Ma ei imestaks kui mõni kass leiab ukse mõnda teise, soojemasse dimensiooni ja siis käib seal külmaga magamas, kassidele hästi tüüpiline - magada huvitavates kohtades. :)

28.01 -8, pilves. Hurraa, juba kolmandat päeva on "soojalaine"! (irooniamaiguline purtsatus). Aga kui võrrelda -20 ja -8, siis on vahe vägagi märgatav nii toas kui õues. Ainuke hea asi praeguse ilma juures on see, et valgust on rohkem. See tore pärlmuttervalgus läbi lumepilvede on nii hele ja helge. Mis siis, et päike ei paista.

29.01 -12, külm, aga ilus. Päikepäikepäike! Valgusel lihtsalt ON oma vägi. Kui palju asju täna sai ära tehtud.  Kuna ma lausa jumaldan vanaaegseid sinisemustilisi sitsikangaid ja satsiseelikuid, siis sai täna need kaks asja kokku pandud ja kolmest kangajupist valmis ühe suvise satsiseeliku karkass.

peab veel värvli ja viimistluse kallal nikerdama, kuid nii mõnus oli üle hulga aja midagi õmmelda. Samal ajal soojendas aknast laialt sisse paistev päike selga. Oli hea soe kuid mitte veel palav. Lukswärk on see päikseküte.

Aga varahommikud on meil siin jahedad. Linnas on ka rahvas juba ärganud. Uues valges majas elab kas unimüts või pole seal kedagi kodus.

Jõulukuu 25

 02.12 +5, poolpilvine, lumeta. Täna peaks jälle korra päikesevalgust ka olema. Tore, pärisvalguses on võimalik järgmise seeliku värvid ka juba valmis panna, sest Kuusalu oma saab täna valmis. 

06.12 +3, pilvine, lumeta. Iiri tali, mõnus. Vahepeal on olnud seelikupuhkus. Käisime linnas shoppamas, parandasin katkisi asju ja oli ka üks suurem patjade tegemine, sest Poku lapselaps armastab padjamaju teha. 

Järgmine seelik on Jüri kihelkonna oma ja ega muud kui asun tööle. Selle peaks rutem valmis saama, sest kogemust juba on ja ka värvivahelduste poolest on see lihtsama koega. Aga kõigepealt muidugi jälle lõngu kerima ja kodus värvitud roheline tuleb korra läbi pesta, et oleks kindel, et värvi ei anna. 

10.12 +8, pilves. Kas saab veel pimedamat kuud olla kui pilvine detsember? :) Keset päeva ikka laelamp põlema ja mis me räägime, hakkabki juba pimedaks ka minema. Vahepeal oli üks kärme küünlategu. 

Teise seeliku algus venib. 14 cm on tehtud, kuid selle käigus avastasin, et põhilõngaga ei mängi välja. Järgnes kahepäevane klapperjaht kodustes kultuurikihtides ning selle käigus leitud kõigi (kuigipalju seda just polnudki) valgete lõngade roheliseks värvimine, sest ka järgmise seeliku jaoks on tohutu  kogus samblarohelist vaja. Ja mulle meeldiks kui poole seeliku peal ei pea muretsema hakkama, et kas ikka jagub lõpuni või mitte.

19.12 +6, pilves. Eelmisel nädalavahetusel oli kolmepäevane -2 kuni -5 ja nüüd läheb iiri tali edasi. Ainult pime, nii pime on kogu aeg...Teist seelikut on juba 1 meeter kootud ja jõul läheneb hirmsa hooga. Ja nagu ikka, aasta lõpus, kapikoristused jne. Leidsime kapist purgikese kuivatatud palderjanijuurikatega, mis mammast jäänud. Tahtsin selle kompostiämbrisse tühjendada kuid Pokumees sai käe ette "Sa mõtled ka missa teed?!" "Mäh?" "A kui õu on homme võõraid kasse täis? Mis homme, öösel juba! Ja laulupidu käib nädal aega." Ma ei ole kindel kas kuue aasta vanusel kuivatatud palderjanil võib olla veel nii võimas võlujõud külges, aga minust selle äraviskajat igatahes ei olnud. Eriti veel kui ma nägin millise pilguga ligi astunud Härra Tibu mu peos olevat purgikest vaatas. Selle nimi on valikhaistmine. Kui kass mingist palast eriti ei huvitu, siis ta kõnnib sellest korduvalt mööda nagu postist, aga kui sa tahad midagi ta eest varjata, siis lausa tunned kuidas purgike ta ihaldavast pilgust peos kuumaks muutub. :)

24.12 -1, +1, pilves, lumekirme maas. Täna tegin jõulukeeksi. Need konjakised rosinad annavad ikka maruhea meki. Muidu on jälle küünlavabrik. Uute vormidega on sigahuvitav mängida ja vahapuudust ka pole lasin kuni õhtuni välja.

Ning õhtul neli osa märuliseriaali. Tegime endile tänavu lihtsa jõuluõhtu kahele. Noortel oma tööd ja tegemised ning kõiki ühel päeval kokku saada on alati üks imelogistika paikaajamine nii, et ma üldse ei hakanudki... Seekord siis sedamoodi. Samas, kahekesi oli väga mõnna. Pole kokkamist ega nõudepesu, sest kesse õhtul ikka sööb jne. Vanad egoistid, sellised. :)

26.12 +5, päike. Hea valge päev kangakudumiseks, kuid ega päikest ennast ei näinudki. Vaid pelgalt selle kuma, mis õlletehase tagant paistis.

Härra Tibu tuli õuest ja oli nördinud. Saba tegi VÕNKT! Hoolimata heldetest plusskraadidest (detsembri kohta) oli toakuuega pikalt õues patseerida siiski viludavõitu olnud. Vähe sellest, külm puges lausa kontideni välja. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem - Härra Tibu vinnas ennast diivanile, ronis perenaisele kõige nelja jalaga otsa ja vaatas talle sügavale silma sisse "Kas sa oled soe?" "Jah, ma olen, olen soe, jah...", torises perenaine, lükkas kassil vilunud käesähmakaga jalad alt, et need nii hullusti ei puuriks ja laotas mõlemale pleedi peale. Kass ohkas tänulikult ja sirutus pleedi all plaastriks. Kui unemati varsti kohale ilmus, siis hõõrus ta rõõmsalt käsi: "Näesa, kaks kärbest jälle ühe hoobiga!"

28.12 +2, pilvitu väga helesinine taevas ja kusagil lõunakaares metsa taga ka teoreetiline päike (igatahes latvu juba valgustab). Harukordselt ilus ilm põhjamaa detsembri kohta. Maa on sula ja lumeta, kuid prognoositavalt peaks kõik see rõõm ja ilu nüüd aasta eelviimasel päeval ära lõppema kus kraadid miinusesse lähevad ja peaks hakkama ka lund sadama. Igihaljad taimed hapupeenras.

Tubastest tegemistest niipalju, et teist seelikut on kootud meeter ja 50 cm. Tüdimust ei saa ma endale lubada, sest pool teed veel minna, kuid miskit säärast hakkab peale tulema küll. Ega muud kui jätan siis mõne päeva jälle vahele ja tegelen muude mänguasjadega.

Öösel oli torm. Tuuled mühisesid ümber maja, kangutasid katust ja lõgistasid kaminalingiga. Hommikul oli aeda uusi asju toodud, silm märkas mingit imelikku kilepusarat ja sellist plastikämbrit pole meil ka varem olnud. Peenrale laiali puistatud taimepotid ja lähikonna kaskede peeneid oksi.

29.12 -1, jälle üks päikesenäitamisega päev. Nime poolest sünnipäev, kuid otsustasin sellest mitte välja teha ja servisin kõik peoideed varakult võssa. Aga lapsed, mu armsad, ikka tulid banaanileiva ja tulpidega. Tegi rõõmu küll. :)

Hommikud algavad meil viimasel ajal alati ühtemoodi. Kõigepealt kuuleb vastikut kilekotikrabinat, see muudkui krabiseb ja krabiseb ja krabiseb (paksem kilekott, kus on lõngad)...siis on paus (objektivahetus) ja kostab teistmoodi krabinat, mis nagu sahiseb ka (diivanilaual asuv kingipaelapusar teeb sellist häält kui seda närida)...siis on jälle paus (ta murrab pead, mis edasi teha) ja lõpuks kukub diivanilaualt midagi väikest maha (see ajab kõige rohkem närvi, sest iial ei tea mis see olla võib ja pisikesed asjad võivad pahatihti eluvajalikuks osutuda). Kass, kurat!, lendab suss pahalase suunas, kuid juba on hilja. Unemati pakib juba ahvikiirusel asju kokku ja asutab minema. Kass tipib tekki mööda kohale: "Oi, sa ka üleval!" Päev on alanud.

30.12 -3,3; tuiskab ja talv on otsustavalt oma saabastesse astunud. Kepikõnniring oli täna nagu seikluspark. Tugev tuul mätsis lund näkku ja millegipärast arvavad mitteprillikandjad, et sellisel puhul on prillid tõhus kaitse (nagu sibula koorimiselgi). Ma võin kinnitada, et ei ole. 

31.12 -5, hilisõhtul -14,5, kriuksuvalumine, päikeseline. 

Oli armulise kevadega parasniiske ja viljakas aiahooaeg, ilus pikk ja soe sügis. Ootan juba põnevusega kevadet, sest uued taimed, uued istutusalad...Teise seeliku lõpuni on meeter minna. Head uut aastat! :)