Märtsine aprill

03.04. +5, pilves, +10, vihm.

Ega sellise vihmaga polegi muud teha kui küla peale minna. Üle hulga aja jälle roolis. Oli täitsa mõnus vaikselt läbi linna kolistada ja teiste aedu vaadata. Kevad on nii ilus aeg. Kliima soojenemine on andnud meile pikad ja soojad kevaded. Nautigem siis. :) Talvise lumekupu tore hiline variant. Nime kahjuks ei tea. Küsivad, et kas on kullerkupp. Aprillis nüüd mõni kullekupp...

05.04 Öökülma polnud, pilves, hommikul +3, päeval +7. Vihmane. Eile oli ka vihm. Mede kandi öökülmadest üleskohrutatud ja päikesest kuivatatud kerge muld vajab kastmist küll. Ja müstika kuidas õues kõik lõhnab...See on niisugune selline eriline ambroosia. Kevade oma. Mida iganes see ka ei sisaldaks - märgade puutüvede, paisuvate pungade,  ärganud mullabakterite, tärkavate taimede, sinilillede lõhn...No viimane on ehk liialdus, sest nii palju mul neid ka ju pole. Kuigi võiks...:) Käisime eile õhtul väljas, paarsada meetrit katsetuskõndi kõnnikeppidega. Polnudki väga hull, lihtsalt harjumatu.

Aga kui nii edasi läheb, siis paistab, et ka aprill on pigem tubaste posserduste kuu. Pikem ilmateade ennustab uuel nädalal öökülmu ja päeval päikesega +4. Normaalne aprill tegelikult. Sellisega veel aeda veel ei istuta. Aga tore on. Tegin seemnekülvid ära, lustin vahepeal umbe läinud (materjali kuhjumine) vaibavabrikus ja tuvastan talvekorteris olnud pistoksapottides tärganud elualgeid, pott poti haaval, et millistel pistokstel on elu sees. Edasi võib juba maikuu ka tulla.

Sinililled ei hiilga sellel kevadel üksmeelse särava õitsenguga. Vaid siin ja seal kohtab suuri elujõulisi taimi, kuid ka metsasinilillede elurütm pole igal aastal jõuliselt pulseeriv. Käisin kahel kevadel järjest samas kohas sinilillejahil ja kui esimesel kevadel olid nad tagasihoidlikud ning mitte eriti lopsakad, siis järgmisel kevadel kasvasid sinililled metsa all nagu männid. Ilmselt oleneb eelmise aasta suvest kõik see wärk. Kõige tugevamad on need isekülvi taimed mis ennast alpikaljudele on sokutanud. Uskumatu, kuid seal lahjas mullas ja viletsuses on kõige suuremad õied ja tervemad lehed. Alpikaljudele tekkis sellel talvel ruumi ja on hea võimalus sinna mõned sinililled istutada. 

09.04 +5, täispäike. Õues on hoolimata päikesest kõlekülm. Voolin toas juba teist sinisetriibulist villast vaipa ja ootan kannatlikult kevade süvenemist. Hommikuti laulab aias musträstas ning päeval paisub tamme otsas kirest Tubli Tuvi, kelle koogamine on ehk valjem ja intensiivsemgi kui musträsta laul. Meigaste pere kolis tamme otsa sellel kevadel. Nunnu. Varem oli neid üle tänava tammede otsas kuulda, kuid ilmselt otsustas üles kasvatatud järelpõlv, et kodukant on kena koht. No küll laulab. :) Alpikannid sirutavad lehtede vahelt õisi välja.

Bond oli toonud hiire ja selle verandal ära söönud. Hiljem sattun peale kui ta järelejäänud soolikajuppe teadlase ilmel nuusib. Väike mõttepaus ja ka need pistetakse põske. No nii halvasti me oma kasse ka ei toida, et peaks suisa ... sööma, aga ju kass ise teab paremini mis ta kere vajab.

12.04 +1, päike, päeval +12. Eile läks jälle soojaks. Sinilillede sordid avavad oma õisi, ilus aeg. Varased sibulllilled on ära õitsenud, puhkevad hilised krookused, scillad, puškiiniad, kirgaslilled, lumeroosid, keapriimulad ja amuuri adoonised.

Nägin kollast liblikat kuuri taha põikamas. Rohisin kivilast ühe võilille, kriipis nii silma, aga rohkem pole aiatööd teinud. Peale remonti ei tunne veel end nii tiidsalt, et tahaks peenraisse sukelduda. Kuigi vaja oleks juba küll. Keeran selja ja lähen vaibavabrikusse ära.

14.04 +1, päike, päeval +14 Sinililled alustavad massilist õitsemist. Roosade tolmukatega imelill.

Koos nendega puhkevad esimesed priimulad ja mõnda peenart katab kirju lõokannusevaip. Head ajad on alanud. Õues ei lõhna enam mitte päikeses soojenenud maa vaid lillede järele. Kõik mis õitseb, see ka lõhnab. Sinililled, lõhnavad kannikesed, ahistamise eest naabri juurde kolinnud näsiniined jne.

16.04 +5, +10, vihm. Alpialadel ruulivad kivirikud, kuid tänavune talv oli ka õpetuseks. No ei viitsinud ma sügisel kivirikke katta. Mõni ei paista üldse hoolivat, et lund ja vihma sai, kuid mõnel on hapu nägu peas. Hea näide on kivirikust, kellest jupike klaasi alla ulatus. Ja see jupike õitseb. Lund tunda saanud osa ei õitse.

Linnas lustides sattus mu valdusse paar plastmassist potitaime. Ma tean, et on ulakas torgata need oma alpiaeda kivide vahele, kuid pagana hästi sobivad ja eks mõni asi läks talvel välja ka. Jään huviga ootama milline aiakülaline esimesena õnge langeb.  Üks on selles peenras. Leiad sa ta üles? :)

20.04 -1,5, päeval päike ja +10.  Külm tugev tuul. Täna nina välja ei pista. Vahepeal on olnud palju päikest, kergeid öökülmu ja tasapisi olen ka aias nokitsema hakanud. Üks koht tahab majaremondi tõttu tühjendamist ja valmistan vaikselt ette kuhu need kodutud vahepeal ära paigutada. Pikeerisin esimesed tomatitaimed, pojengidevahelised liatrised istutasin laiali, sest nii on puhmik suvel tugevam ja ilusam. Paarist mugulast saab ju paari aastaga paras peotäis. Ja muidugi sinilillede imetlemine...Ükshaaval neid ilmub ja ikka jagub veel uusi õisi. Tore oli leida, et ka jaapani sinilill on elus ja täitsa heas konditsioonis.

Näib, et  sinilillesortide õitseajad varieeruvad nii palju, et sinililled õitsevad kokku ligi poolteist kuud. Üks viimasemaid puhkejaid 

25.04 0, +6, pilves, vihm. Ööseks lubatakse lörtsi- ja lumesadu. Meedia hakkas juba nädala alguses pasundama, et nüüd tuleb lumetorm ja eluohtlik olukord ja varuge koju puhast vett jne. Wtf, ega me itaalias ei ela, põhjamaal on see loomulik, et aprillis võib veidike (või veidike rohkem) lund tulla. Ilmateade ütleb, et õhk on öösel plussis, kuid lund sajab ka. Ok. Baleaari pojengi katan ära ja õieootel epid saavad ämbrid pähe, kuid teised peavad ise hakkama saama.

26.04 0 kraadi, lumekirme maas, päeval päike ja +7. Uhhuukuikülmtuul! Lillepotid maja tagant näppu ja padinal tuppa tagasi. Jorjenid, freesiad ja hiidhüatsindid on viimane aeg potti panna. Aga muid kaunidusi vaatan täna läbi akna. On küll kõle, kuid mingeid ekstsesse meil lumetormi ja pakase näol ei esinenud. Ida-Virumaal oli lund rohkem ja kohati teedel ka kiilasjääd. Aga maarjamaa on kliima poolest nii erinev.

 28.04 Öösel öökülm, päeval päike. +8. Üle hulga aja jälle roolis. Käisin linnaaedniku aeda vaatamas. Linnas on palju soojem. Neil priimulad juba täies õies. Meie omad hakkavad alles väga arglikult värvi näitama. Aga kevadadoonis plingib peenras 

Ja esimesed tulbid 

30.01. +4, päeval poolpilvine, +11. Hea päev hukkaläinud kivilate puhtaks rehitsemiseks. Ja päris hea oli rohida. Opist on 70 päeva. Umbes niipalju see taastumine siis aega võtabki. Rivis tagasi. :)

Aias liigub ka teisi elanikke. Bond möödub asjalikul sammul, hüppab aiaposti otsa, sätib ennast sinna lõvipoosis lamama ja hoiab mul silma peal. Varsti tuleb Härra Tibu ja otsib maast midagi. Jõudnud tarna puhmani näsib ta süvenenult siit ja sealt. Ka muruplatsilt leiab isand miskit söödavat. Tore oleks kui kass võililli sööks, neid raipeid on murus nii palju. Ah, mis muru, seal on kõike muud, aga võililled kisun küll välja...Odot, heki alt kostab kassi halahäält aiaiai, mul nii iiveldab ja siis Bröäääh! Selge, miks rohtu söödi, karvapallidest vaja vabaneda. Härra Tibu tuleb kirgastunud ilmel heki alt välja ja hakkab mulle pinda käima, et me tuppa läheks. Lähme siis pealegi.