Mai koos suve saabumisega

 01.05. +5, päeval päike ja +18. 

Täna öösel oli volber. Naabrinaine tegi suure uhke tule üles ja üle õhtuhämara kevadetaeva vuhvatas lustakaid luudasid. Alguses oli endalgi kange tahtmine tule äärde kontvõõraks minna, aga siis võitis mugavus. Päeval sai palju aias siblitud ja kus see luud veel võib olla, ammu kuskile ära pandud, tea kas enam lendabki ja Unemati sättis ennast ka kangesti käevangu. No ei mina viitsinud ja võibolla oligi hea. Narr ka kui tule ääres oleks tukkuma jäänud...

02.05 +11, päike, päeval +19.

Kevadtööd on täie tinnaga käima läinud. 16 aastasel aial on aega olnud nii ja naapidi ennast sättida. Igale poole õigel ajal jaole ei saa ja olgem ausad, nii pika ajaga jõuab ka mõni korralikumgi aed "karva kasvada", mis siis veel minu omast rääkida. Selja taga on kaks vihmast suve ja see on uskumatu mis asjad kõik ennast järsku paljundama on hakanud. Priimulatest ja lõokannustest rääkimata. Kevad on see aeg kus tuleb likvideerida lõokannuste pealsed, rohida iga väiksemagi umbrohualge ja taimede vahele puistata multši (teoreetiliselt). Siis on suvel lihtsam. Ja ongi üleni selline siblimise nädal olnud. Asja käigus teeb rõõmu kui leian sinilillede poegi ja topeltrõõmu kui need on transilvaanlaste omad. Kuid minu üllatuseks on ennast usinalt paljundama hakanud ka õrnad ülased. Eriti vitaalsed on valged.

Õhtu oli soe, käisin aias pildistamas. Räägivad siin meedias muudkui ühte- ja teistvärvi masendustest...jummel küll! :) 

Tegin oma aiaringi, võsas laulis musträstas, aed lõhnas pärast sooja päeva lehtimise ja pungade järgi ning mina olin täiesti häppi. Sest võimatu on seda mitte olla kui kondid surisevad päevatööst, kui näed epimeediume, mis on ööpäeva jooksul 10 cm kõrgemaks sirgunud, kui naudid roosade, kollaste ja siniste priimulate kokkukõlksuvaid värve, kui avastad, et kolm aastat passinud villane pojeng hakkab esimest korda õitsema, kui leiad tagapeenrast peaaegu täidisõielise transilvaania sinilille ja magnooliapõõsalt esimesed lumivalged õied. Ja sellest ei ole midagi, et kark pildistamise ajal kogu aeg ümber kukub.

06.05 0, päeval poolpilvine ja +12. Küll on hea kui aiakülalisi käib. Muidu nokitsed ja nokitsed, aga aedu peab ikka vaatama ka ja paljukest sa üksinda ikka jõuad. Laitse floksiaia perenaine tuli läbi ja tõi kingiks kahekordse maja. Missa hing veel oskad tahta...Meie kummutikvartal muudkui kasvab. :)

Kevad on kulgenud mõnusas voolavas rütmis ikka soojema poole ja eile panime tomatipojad kasvukasse. Muidugi kiskus ilm kohe jahedaks. Pole hullu, mul on hunnik lõhnaküünlaid ja meie väike kasvukas suudab plussi küll jääda kui seal öösiti mõni küünal miilab. Miks just lõhnaküünlad kasvukasse? No toas neid ju ei põleta.

Muidu on töised päevad. Tunnike tosserdamist vaibavabrikus, sest ikka ei suuda veel tubastest projektidest lahti lasta kuigi lai suvi juba käes ja õhtupoole jälle aeda siblima. Flokse on saanud ümber istutada. Mõned on välja läinud, siis pääsevad teised jälle pojengide tagant välja ja parema koha peale. Priimulate laiali istutamine on järgmine teema, sest seda pole mitu aastat tehtud ja mõni on üsna tihedaks kasvanud. Otsest põuda veel pole, kuid vihma võinuks rohkem tulla, ümber istutades on tunda, et kohati tundub muld juba päris kuiv. Uus multšikott teeb rõõmu, pole vaja enam koonerdada ja pisitasa saavad peenrad valge kasepuuhakke katte alla. Alguses näeb ikka nõme välja küll, kuid kui vihmad ja päike selle kenasti halliks vaalivad, siis ei kraabi ehk enam nii silma. Multš on hea. Hoiab niiskuse peenras ja rohimist ka palju vähem.

09.05 +3, +14, poolpilvine. Metsad lehtivad mühinal. Ilus aeg. Täna puhkesid õitsele esimesed epimeediumid ja tulbid. Kolmiklilled avavad oma karikaid. Ka täidisõieline kallislill-kolmiklill on elus kuid imepisike. Mida temaga küll ette võtta? Pean kirjandust uurima. 

11.05 +4, +18, pilvine. 

Pärast emadepäeva. Esimene ampel meie aias. Ma pole üldse ampliusku, kuid never say never. Täitsa nunnu asjandus on. Ja need värvid,,,loodus on vahel ikka täitsa uskumatu leiutaja...või inimene, kes on ju ka loodus, whatever. Igatahes, ilus.

Hea päev. :) Esiteks, nüüd on kindlaks tehtud, et meie aias pesitsevad pöialpoisid. Neid on suhteliselt keeruline tuvastada (eriti lühinägelikul aednikul), sest nad on väga liikuvad, pelglikud ja pisikesed. Tralalaa, LINDUDEST räägin, mitte päkapikkudest! :) Esimest korda oli see ca paar aastat tagasi kui märkasin verandal raamatut lugedes, et mingi väga väike hall lind lendas elupuust välja, haakis ennast siidpöörise varre külge ja see vars mitte ei vääratanudki. Järelikult pidi olema ülikerge tiivuline. Püüdsin peale seda neid pisikesi pildistada kuid sain vaid udusevõitu linnukujutise, kelle pealael oli justnagu laik vms, sest loomulikult ei püsinud nad paigal. Hiljem kostus elupuust tasaseid linnupojahõiskeid kui üks vanematest toiduga elupuusse sukeldus. Ilmselt on seal pesa. Nende laul on kohati trillerdav ja mingi osa meenutab sellest pisut lõokese laulu, olen mitu korda kuulatama jäänud, et kas lõoke või? Aga ei, järgnev laulukeel on midagi muud. Täna kuulsin aiast jälle seda tuttavat laulu ja panin telefonist pöialpoisi häälefaili tööle - täpselt sama! :)

Teiseks, ma ei pea enam muretsema juuretõkete pärast, et kas ikka peavad vastu, sest juurpõhjus ise on likvideeritud. Ja mõnus valgus priimulanurgas kus varem oli täisvari. Võimas, luksuslik ja ülitore muudatus! :)

Kolmandaks, ilmad läksid soojaks ja õueelu võib täie vaardiga käima minna. Homme alustangi esimeste õuetomatite välja viimisega. Natuke peab veel priimulaid ka ümber tõstma, kuid see pole enam midagi kontimurdvat. Aga õieuudiseid...Rait-kolmiklill oma erksa naabriga.

Muidugi ei saa üle ega ümber aia kõige ilusamast lillest.

Ja siis alustasid epimeediumid...

Tihe bellevaalia, kelle õievärvi vastu mul suur nõrkus on.

Jumalik kollane.

Tore tulp kes endaga ise hakkama saab ja juba kolmandat aastat silmarõõmu pakub

Ülasemeri

15.05 +10, +18, +20 poolpilvine. Peale üleeilset korralikku vihmasadu on mullad korralikult läbi niisutatud ja vihmaveetünnid täis. Kevade see osa on alati nii müstiline, külluslik, eriti veel peale sooje kevadvihmu. Metsad lehtivad, tulbid avanevad ja hostad kerkivad raginal maa seest välja. Seal kus sa arvasid olema natukene ruumi, ei ole seda enam. Kõik lõhnab ja õitseb ning ikka veel on maa seest väljumas üllatusi mida sügisene või eelmise suve aednik on kevadisele valmistanud. Sest kevadisel ja sügisesel aednikul ei ole mitte midagi ühist. Vahepeal on pikk talv ja see pole naljaasi. Teinekord tuleb mõnda mõistatust lausa aiapäevikuid lapates lahendada. Mis krdi varred siit tulevad, no ei ole ma siia midagi pannud. Aga varred on. No eks istutas see sügisene aednik kuis jaksas, mõtles, et kirjutab homme sildi ka. Siis varises väsimusest ja rahulolust ägisedes teleka ette videvikutundi pidama ja unustas üldse midagi aiapäevikussed kirjutada.  Ja nüüd on mul siin varred. Kas ütleks, palun, keegi...

Härra Tibu jaoks on head ajad alanud. Saab sittuda kohevatesse muldadesse (mida päev-päevalt siiski vähemaks jääb, sest perenaine katab kõik selle lollaka puidupurukattega, mis varvaste vahel vastik on), saab sinihelmikat näsida, saab verandal Bondi kaisus magada ja päike on nii soe nii soe.

Kannikesekarva

16.05 +10; +18, +20. Poolvari. Õue istutatud õuetomatid on kliimamuutusest natuke üllatunud, kuid ööd pole palju alla 10 kraadi langenud ja alguseks on see päris hea. Täna lähevad ka viimased anumatesse. Sordid on: jaapani õuetomat, siberi õuetomat, botaia õuetomat ja Aztec. Kõik peale botaia oma on ära proovitud ja saavad õues kenasti hakkama. Vähe sellest, nad ka kannavad hästi. Üks ebakoht anumates tomateid kasvatades siiski on - murelased kipuvad poti põhja pesa tegema ja hiljem on juba terve pott nende päralt. Selle takistamiseks hakkasin kasutama ümbrisanumaid ja alustaldrikuid kus vähegi saab. Kastmisvesi valgub ümbrisanumasse ja põhja aluse augu kaudu pole enam nii lihtne sisse kolida.

19.05 +7, +15, +23. Vihm, niisama pilvitus ja päikeseleitsak takkaotsa. Loodan, et jõuame ka lubatud äikesevihmani, sest poetasin kastipeenra nurka kesserlingi liilia idandid ja ülejäänud ruumi külvasin tilli. Tilli kohta käib igasugu vanarahva tarkusi, et kuda ta kõige paremini tõusma pidavat, kuid seal aianurgas on säherduste pikantsevõitu taigade jaoks liiga vähe ruumi ja niisiis ma loodan siivsalt hoopis vihma peale. Tulbid...

...tulbid...

...tulbid

...tulbid

Narmasõielistel tulpidel on võluvõim. Mu aed on juba väga täis, kuid ikka mahub mõni uus juurde.

Aias on küll tulpe, kuid priimulad, priimulad, priimulad...mitu kokkusattumust - sellel aastal oli priimulate jaoks hea ja hooliv kevad ning seda on ka õieõnnistuse pealt näha. Jah, ma tõesti üllatusin, et see kaunidus kõik järsku minu aias. Hoolimata eelmise kevade otsusest priimulaid oluliselt vähendada, on neid ikka veel päris palju. Reaalis terrakota-oranzikarva

Erinevad värvilised pisitibud

Kleidisameti karva pärandsort

Reaalis tavatut tooni lilla koos valge kõrvikuga

Violetsed

Tumevioletsed koos helesinistega

Kõrge punane pärandsort

Madal roosakaspunane pärandsort

Sinine poolkõrge

Pärandsordid kõrge punane ja kõrge valge,

nende kõrval roosa kõrge seemik, millest kasvab paari suvega selline puhmik

Veel üks tume toon

21.05 +10, +15, poolpilvine. Peale vihmu on maa mõnusalt niiske ja praegu on parim aeg istutamisks. Tõstan paraadpeenras talvega tekkinud tühje kohti täis ja vähemalt viis floksikohta on ka veel tühjad. Saba panid maha kõik heliantemumid ja rohkem ma nendega ei mängi. 

Ruudulised püvililled on ära õitsenud, metsad on juba rohelised, esimesed tulbid hakkavad lõpetama ja õunapuud sätivad esimesi õisi avanema. Maikuu lihtsalt juba ON selline, et iga nädala alguses võib mõttes õhata, et nüüd on küll aasta kõige ilusam aeg ja nädalake hiljem, et ei, hoopis nüüd...Alustavad esimesed pojengid, Paeonia mollis 

Paeonia cambessedesii veel ei õitse, kuid tänavu pole ta külma saanud ja evib isegi ühte õienuppu. Saab näha...

Küll aga elab meie talve kenasti üle tema lähedane sugulane, kelle nime ma kahjuks ei tea, tervitused Tiile :)

26.05 +15, päike, tugev tuul. Sajab õunapuuõielund ja üleeile puhkesid sirelid. Esimesed tulbid on ära õitsenud. Paar päeva aiapuhkust (eks teiste aedu peab ka vaatamas käima) ja täna asusin uue hooga martagonipeenart turgutama. On see sügisene aednik, mis ta on, aga novembris on peenra ilusasti röövkannikestest puhtaks teinud. Tubli tüdruk. Puhas lust oli hostade ja martagonide vahelt neid üksikuid võililli ja krantspriimulaid üles noppida. Ja multš peale, sest ei mingit umbrohustumist enam! Kui röövkannike kontrolli all hoida, siis on ta imeilus taim. Aga kui ta võimu enda kätte saab, siis näeb maapind välja nii...

30.05 +15, +24 päikepäike. Lõpuks ometi on see jahe tugev tuul lakanud. Päike pluss selline tuul ja juba nädalaga viib peenardest viimsegi vee. Multš on olemas, kuid kahjuks ei ole katmisega veel kõikide peenardeni jõudnud. Hilised tulbid hakkavad lõpetama,

Ikka need narmasõielised

Ja  vahelduse mõttes mõned tagaaia vaated

ja veel

ja veel

Kivila ilupildid

Ja teiselt poolt

Sirelid, sieboldi priimulad ja näsiniined möllavad täiega. Tasapisi alustavad suured laugud ja kurekellad. Pokumees ütleb, et õues on "õielaga".

Kevadsuvine üldpilt ka

Täna võtsin aiapuhkepäeva. Viimasel ajal midagi täiesti haruldast, kuid tuppa on jalgadega hulganisti mulda ja liiva tassitud ning vahepeal peab sellega ka tegelema. Meil elab ju neli hinge ja kõigil on päeva jooksul oikuipalju sisse-välja käimist.

Kui toas hakkab jälle liiga palju puru jala alla jääma, siis tuleb koristama hakata.

31.05 +17, pilves. Ega see aedniku elu muud ei olegi kui üks taevasse vahtimine. Millal tuleb vihma? Kas täna tuleb? Ei, täna ei tule, jälle võeti lootus ära.  Päris põud ju veel ei ole, vihmaveetünnid on veel täis, kuid tasapisi hakkab vihma jälle vaja minema. Eesaia ilupildid 

Kohe puhkevad järgmised pojengid

Ülivaraste pojengide tulekuga venis pojengide õitseaeg aias kuu aega pikemaks.
Täna istutan kurgid ja suvikõrvitsad õue. Nad on oma pisikestes pottides häbematult suureks kasvanud, kuid varem ei julenud, sest vahepeal olid ööd üsna jahedad. Sirelid, minu arm...