03.08 Viimane nädal oli selline, et ilmateade lubas Sakus +21 ja vihma, kuid sooja on päeviti +23 ja vihma netu. Taevad on udused, päike keevitab läbi hämuse pilveloori. Alustasin augustkuist püsikute inventuuri, et kes läheb, kes jääb. Uude koju lähevad mõlemad suured käokingad, valge ja sinine. Sest mõni asi pole meie aias lihtsalt õnnelik. Liivane muld ilmselt ei meeldi. Mõlemad juba suured põõsad. Hästi veider on see kasvukoha asi. Meie paraadpeenra põlgasid kunagi ära ka astilbed. Lihtsalt ei kasvanud ja kõik. Samas, kui kullerkuppudel läheb väga hästi. Asemele istutan kukekannused ja kuskile peaks ka piimjaõielise kelluka panema. (Huvitav küll, aga kuhu, sest käokingade kohad said samal päeval täis?) Puhkenud on keskmise õitseajaga floksid. Volshebnaya Fleyta.
05.08 +24, päike, leitsak, tugevad tuuled ja põualähedane seis peenardes. Kastsin täna suve jooksul esimest korda maja otsas olevaid flokse, anumates ja kastides kasvavate taimede kastmine ka lisaks ning vihmaveetünnid hakkavad tühjaks saama. Täidan tasapisi aias tekkinud tühje kohti. Tagaaiast lahkus üks laiutama hakanud iileks, kohe on igavene lahmakas vaba maad, issand, milline õnnistus! :) Valged kullerkupud saavad viimaks oma koha ja keegi kindlasti veel. Kelluka jaoks on seal veitsa liiga varjuline. Ja muidugi floksid, floksid, floksid ja nendest jäänud tühjad kohad. Päevas paar floksi ümber istutada just konti ei murra kuid palavaga on sedagi liiast. Veel üks kaunitar - väikeseõieline Köning Drosselbart.
08.08 +19, pilvine, õhtul päike. Hommikupoole segasin mulda ning tegelesin pistokste ja uute floksidega. Kaks nimetut purpurset, üks kõrge ja teine madal. Home alone ja õdusad posserdused õunamoosi ning hapukurkidega. Sest talv on tulekul. Aga õuetomatid on meil tänavu mustad nagu toalagi Liivi luuletuses.
Homme läheb suuremaks ümbertõstmiseks. Põdema jäänud Manor D`Hereques ja Anne kolivad koos Zhukovskiga eesaia esipeenrasse. Nägin Zhukovski õit esimest korda, varem mõtlesin, et mille eest teda küll auhinnati, nii aeglase kasvuga sort. Õit nähes sain aru küll, aga see ilu ei peagi alati pildile jääma.
10.08 +24, päike, poolvari, õhtul kauaoodatud vihm. Sadas kuni hilisööni. Lõpuks ometi. Tünnid on jälle täis. Peale seda on istutamine vaid puhas lõbu. Nirvana õhuline pits.
12.08 +19, tugev tuul, poolpilvine. Sõitsin küllakutse peale Soodla aedniku flokse vaatama. Väga helge ja õpetlik tunnine jalutuskäik imeliste lillepeenrade vahel. Esimest korda nii suurt kollektsiooni täies ilus kaeda! Teadsin paljusid sordinimesid, kuid varem pole reaalis kõigiga kohtunud. Sestap oli nime taga õisi näha väga põnev. Mõni jäi muidugi südamesse kinni ka. Seekord kaasa midagi ei küsinud, sest kiiret ju kuskile pole. Ja kõigepealt on vaja enda olemasolev kallisvara korralikult laiali paigutada, sest kõik tühjad kohad ei ole veel täidetud. Augustikuine kaunitar, hiidhüatsint. Tublid tugevad varred mida ükski torm ei murra.
14.08 +24, pilves, poolvari. Suvi ei ole veel läbi, sest rõõmsalt hommikul aiatöödele kepsutus (oh, kui hea jahe +17) lõppes paari tunni pärast lontis oleku ja siestale jäämisega. Palav, noh. Ei tee ikka jõusaali sellise soojaga. Aga põhiline murekoht, kompostikotid ja sõnnikulännikud said talveks kompaktseks hunnikuks vormistatud ning isegi üksik herilane kes nõel õieli oma sugulasi taga otsis (oletan, et need olid teisaldatud hobusepabula kotis) ei suutnud mind missiooni täitmisel teelt väärata. Nüüd on maja äär vaba ja järgmisel nädalal tuleb seda hiirekindlaks muutma hakata.
16.08 +22, pilvine. Eile oli hapukurgipäev. Ja katsetustega. Osad purgid kuumutasin kõige täiega läbi, osadele valasin lihtsalt läbi keedetud hapendusvee peale. Väidetavalt pidavat viimase variandiga ka säilima kuid tunamullu läks kogu säärane kurgitegu pehmeks. Peale seda olen kindluse mõttes läbi kuumutanud. Nüüd on tänu headele sõpradele kurke rohkem ja tekkis võimalus paari purgiga katset teha. Saab siis näha, et kuda ja mis. Täna oli tomati-sibulamögina keetmine. Aia poole pole üldse vaadanud. Praegu peaksid keskhilised õitsejad ka juba kõik õied avanud olema. Hesperis ja teised. Ah, homme ka päev. All In One
18.08 +18, poolpilvine. Täna on taas mullatööd, sest tekkis vabu kohti. Eile läks veel üks sületäis flokse uude koju. Vedas neil. Mul olid jätkuvalt ikka väga kitsad olud. Ja kummaline tendents - hoolimata lahkunud taimedest on ikka aias kitsas. Kuskil pidi meil raudselt mingi kummist aegruum olema, sest muidu poleks seda kõike siia mahtunud. Mister X
21.08 +18, poolpilvine. Iga päev sajab, kuid ei sega eriti. Mullatööd jätkuvad. Paar floksipeenart olen taas kenakorda saanud kuid ees seisab juuretõkke eemaldamine kurgimaja kõrvalt ja ühtlasti ka selle peenra puhtand. Sest ajast aega on siia ja sinna torgatud taimi, mille jaoks kuskil mujal ruumi pole olnud ja hiljem jälle välja kaevatud kuid floks on selline taim, mis nii lihtsalt ei lahku. Ja kui aednik pole hoolikas olnud, siis ajab pastellsinise floksi põõsast nina välja suur oranz, kes kasvas sellel kohal kolm aastat tagasi. See on muidugi see väikese aia teema, suurmaaomanikud ärgu lugegu. Aga kuna juuretõkke panemise algpõhjus on likvideerunud, juuri enam ei tule, siis on parem see ära võtta. Taimed saavad põua korral sügavamale kaevuda, ei ole enam ainult napp 20 cm mis seni juuresirutuse jaoks saadaval oli. Nimetu lopsakas lilla
Ja kuna on august, siis lisandus mesilastele siirupikeetmine (hea lihtne töö) ja eelviimane meevurritus. Sunnikud on tänavu jälle kanarbikuväljadel kaevandamas käinud ja see mesi juba kärjest välja ei tule. Mesinik võtab rahulikult, aga jamamist on maa ja ilm. Jään heameelega siirupikeetmise juurde. Õitsemist alustavad krüsanteemid ja amellastrid.
23.08 +16, pilves, sadu. Eile alustasin peenratõkke eemaldamisega. See ei olnudki väga keeruline, sest peenrasse oli jäänud vaid tosina jagu flokse ja enamik neist ka juba ära õitsenud. Üle poole mullatöödest oli tehtud kui vihm kaela tuli. Sadas ja möllas öö läbi. Nüüd passin üle hommikukohvi aknasse, et kas sajab või ei saja, vist ei saja. Kangesti tahaks porisse solberdama minna...või no tegelikult tahaks selle peenra lõpuni kaevata, kuid peale selliseid vihmu võib seal väga sopane olla. Siis saab hakata järgmise aasta floksipeenart maastikule maalima. See on väga põnev etapp ja peenar tuleb ilusilus, kõik puha lillad ja sinised toonid. Oeh, aga kõigepealt porisse, jah.
Pokumees tuli, vaatas ja poetas mokaotsast, et kas hakkad passipilti tegema, et rinnuni mullaaugus. Noneh. Kuid meha ei saa siia ligi lasta, sest täpsustöö, kus on mingid tulbisibulad vaja päästa ja kus vanade flokside juured välja sõeluda. Kuid homseks peaks juba kõik puhastatud mulla tagasi saama panna. Ja kuhu mul kiiret...
Puhkenud on kõige hilisemad, Miss Ellie
õrn ja kaunisroosa Esther
All In One ilma valgete triipudeta õiel mutant mis näeb välja nagu roosa Fliderenzian
ning Gotlandi saare imeõis
Tähelepanek protsesside jagunevusest: Puhtandi rajamine aia ühte nurka tähendab seda, et aia mõned teised nurgad kasvavad aina rohkem karva. Kuid neid kohti ma muidugi ei pildista. Krüsanteemid
26.08 +20, ilus päikeseline päev. Laps on "maal" suvitamas, tore kui ülakorruselt kostab vahelduse mõttes ka elumärke ja lauluüminat ning seal maad võtnud entroopiaväljadele kõva tuul alla tehakse. Ning õues sai alpitaimede peenar täitsa iseenesest umbrohust puhtaks. Õhtul on ühised filmivaatamised. Armas.
Möllan ikka mullas. Esimese juuretõkke eemaldus toimus kuidagi väga lihtsalt ja siis mõtlesin, et võtaks teise ka välja. Mõeldud - tehtud. Seal on juba veitsa keerulisem - kolm pojengi, keda tuleb väga ettevaatlikult kohelda. Kuid sinilillade flokside ala muutuks selle peenrapaani võrra rikkalikumaks. Pole siin arutada midagi, juba alustasin.
27.08 +20, +24, päike, hiljem poolpilvine. Hommikul olid ümberistutustööd ja peale lõunat läksin linnaaedniku krüsanteeme imetlema. Kuna oma auto oli remondis, avasin hajameelselt Mesiniku auto ukse, nipsutasin ukselingil passinud mesilase minema ja hakkasin sõitma. Vasaku tuuleklaasi koopast ronis välja järgmine mesilane ja hakkas klaasil sumisema. Lasin klaasi alla ja ta pääses vabadusse. Sama oli ka parempoolse tuuleklaasiga. Hingasin kergendatult ja lisasin gaasi. Ning siis hakkas kuulma...terve autosalong oli täis hääli - siin väike pinin, seal tiivasumin, keegi ronis krabinal kilekotis mu küünarnuki all...ja keegi ronis mööda säärt üles!!! Mesilasel on väga pehme jalaast, nagu kärbes. Per--e, küll! Ma olin võtnud eile mesilas käinud auto. Mesilasfoobiku esimene reegel on: pane röökides jooksu! Kahjuks ei saa alati igal pool teha seda mida hing ihkab, sest liiklus oli tihe ja kuskile kõrvale keerata ka ei saanud. See pehmelt jalal kõndija jõudis seelikuni ja kadus voltidesse. Kenakena! Õnneks polnud sihtmärgini enam palju maad, vahetasin aegluubis pedaalidele survet, higistasin ja lootsin, et seelikusell pole ometigi mingi püss kui riie natukene riivab. Ohissand, kohal! Kargasin autost välja, soputasin sabasid ja sealt ta minema lendaski, elegantse kaarega. Kilekotitüüp sai ka kiirenduse. Salongi tagumisi reisijaid ma torkima ei hakanud, sest eelnevast sai juba täitsa piisava ergutidoosi kätte.
30.08 +19, poolpilvine, vihm. Öösel sadas. Palsam mu uusistutustele. Augusti lõpupäevad on töised olnud. Kurgid, moosid, viimane mesi ja peenrad. Nagu oleks tali tulekul...
Minu lemmiksiilkübar, mis õitseb isegi üle öökülmade. Green Jewel.
ziizas on sul ikka suur aed :P
ReplyDelete