Kompostipeenar

Eile peale tööd tegin selle rõveda asja ära. Tühjendasin aiaäärse riba ehitusprahist ja killustikust ning sumasin sinna kogu väiksemasse kompostikasti tambitud kauba. Peale sai mulla moodi asja keskmisest kompostikastist ja üldmulje jäi...hmh...kobe.
Kevadel saab sinna juba istutada. Kui projekti edasi arendada (veel kiviklibu minema teleportida ja mullaga asendada), siis peaks asjast lõpuks kujunema kena keskpäevapäikses kümblev poolkaar kõrgemate põõsastega (haa, nagu aiaplaanil!:). Ja isane aktiniidiapojuke saab endale ometi viimaks OMA koha. Seni on teda muudkui tõstetud ja tõstetud (et ei oleks liiga varjus, et ei oleks kullerkuppudel ees, et ei kannataks jugapuu juurte ahistamist). Üks õnnetu ja niru taim, juba tema juurdumine oli nii vaevaline. Panen palju lootusi hobusesõnniku peale, mis kevadeks peaks olema laagerdunud.
Eesaia-tagaaia vaheline väike kena värav (tulevane, sest praegu seisab seal suur ja kole) on plaanis polsterdada aktiniidiatega. Sealt edasi peaks tulema harilik amorfa ja topeltõielised sirelid.
Kahtlustan aniisi-hiidiisopit isekülvis, sest tema alune on paksult "pudi" täis. Paksud musta tagumikuga metsmesilased leiavad ikka veel õisi, kuid üldiselt on pidu läbi. Väga pikk õitseaeg - juulist oktoobrini.
Nädalavahetusel midagi pakilist ees ei terenda ja paistab, et üle hulga aja on jälle aega aia jaoks.

Noored

Ja siis nad tulid...pruudil valge hipineiu kleit, millele maalitud lilled, peigmehel 70- ndate suveülikond ja Liisuke kohevas roosas kleidis. Liisukese silmad olid kogu aeg nii-nii suured, aga protest tuli alles siis kui ema ja isa pulmamarsi helide saatel mööda läksid, mitte tädi sülle hoiule antud Liisukese juurde ei tulnud. Kingo oli vahetu "No võtke ometi see laps oma juurde, laps tahab." Ja tseremoonia läks edasi.
Pärast oli soojas keskpäevapäikeses väike lõdvestushetk - pakkusin sõduriplaskust 50 kraadist Vana Tallinnat ja siis oli kodutee.
Õhtul viisime noortele aiapeo jaoks kaks pitsat ja koogi.
Oli ilus päev.:)

Imelised ilmad

Aga eilses tuules oli juba mõõdukat kargust. Käisin pärastlõunal rabas koera tuulutamas. Korjasin muuhulgas ka sookailu ja kanarbikku. Sookailu lehed on parim vahend riidekoi vastu. Kuna viimase aastaga on palju villast vaibamaterjali kogunenud ja kõike selle talvega ära ei jaksa kududa, siis on seisma jäänud villasel tunduvalt julgem sookailuga kahekesi olla. Ülejäänud õhtu kulus lilletamise peale.
Lursslill, kipslill, roosad miniroosid, kuldvits, kanarbikuõied. Tuli kena.
Hiina emajuur õitseb, kuid madalad astrid pole hoolimata ilusatest ilmadest ikka veel õisi avanud. Lursslille õie tupplehed meenutavad pajutibude kesti, need on tumedad ja pudenevad maha kui õis puhkeb. Huhuu, külmas tuules.
Järgmiseks nädalaks lubatakse lörtsi.

Üks päev enne pulmi

Viimasel nädalal on selgunud, et noorpaar oma tähtsat sammu mikihiirekostüümides siiski ei tee ja on otsustanud traditsioonilise kleit-ülikond kasuks. Midagi hipilikku, arvas Laps. "Ja sa võiks ju mingi kimbu sinna juurde ka valmis visata. Näiteks sellest, mis kasvab aias."
Oh, lõdva randmega, sest ma olen eluaeg pulmakimpe teinud ja öökülmad ei ole ka aiast kaks korda üldse üle käinud, mõtlesin ma endamisi. Aga kui eile juba kimbutegija pilguga peenardel ringi vaatasin, siis ei paistnudki olukord enam nii lootusetu. Lursslille tõlvikud on lahti ja need on ligi paarkümmend cm pikad, lõhnav neitsikummel on ka täiesti elus, lisaks kastiku valgekirjud lehed jne. Korra peaks minema ka alvarile vaatama, oktoobris kasvab seal veel täitsa kobedaid lillühikuid. Nii, et hipineiu saab homme oma täiesti erilise kimbu.

Veel üks suvine päev tulekul!:)

Eile tegime terve päeva õunamahla. Olime kolmekesi ja aega läks kogu tegevuseks kokku kuus tundi. Mõtisklesin pressi juures toimetades vaikselt selle üle, et alati on kambas olnud keegi kes ütleb, et ära nii palju pane. Seekord selline keelaja puudus ja ma panin volilt igasse vahesse kolm kuhjaga kopsikut. "Laboritulemused" näitasid, et pressist tulnud pätsid on täiesti kuivad. Ja töö oli 2 korda tõhusam - ühe vajutusega tuli ca 16 liitrit mahla.
Hommik algas tuttavate tuhmide mütsatustega vastu akent. Verandal istus härra Tibu, lai naeratus näol ja käpp saagil.

Päikest kui kulda

Lugesin just eelmise aasta sügise blogisid, kus järgnes üks kaebus teisele. Lõppematu vihma osas, nimelt.
Sel aastal on küll imelised ilmad. Juba üle nädala on kuiv ja päiksene olnud. Mitte et ma eriline meteoroloog oleks, aga aastate võrdlused on huvitavad. Eriti aia osas. Lursslill sai eelmisel aastal õitseda vaid nädalakese jagu. Oktoobri esimesel nädalal viskas 7 kraadi külma ja see võttis aia puhtaks. Vegetatsiooni jätkas vaid sügisaster ja imelikul kombel ei muutunud ka kahkja iirise ilusad lehed siloks.
Täna on operatsioon "Õunamahl" ja homme loodan jõuda valmis rajada aluspinnase niisuguse koleda asja jaoks nagu kompostipeenar. (Õieti tohiks sellisest asjast ainult sosinal rääkida).
Kui pole aega, ruumi ja hobuse kannatust, kuid püsti seisab veel prognoositavalt umbes viis aiakärutäit lillepealseid ning kõik kolm kompostikasti on kurguni täis topitud.
Mida teha?
Kevadel on tarvis mulda uue istutusala jaoks. Alustan selle rajamisega juba nüüd.
Vean osa kivikillustikuga tugevdatud õuest maja taha teerajaks ja panen tekkinud peenrakoha põhja selle aasta lillepealsed ja üldse kogu värske staffi mis veel tulemas on. Suur kompostikast ja plastikkonteiner jäävad kevadeks mulda laagerdama ja kõik mis sealt tuleb, saab peenra katmiseks kasutada. Põhjas võib see kraam siis aeglasemalt laagerdada. Olen selliseid kompostipeenraid ka varem teinud ja asi toimib kenasti.
Aga nüüd algab üks tegus ja imeilus laupäev.:)

Ta tuleb ikka öösel

Kes muu kui esimene öökülm. Täna hommikul näitas kraadiklaas miinus 3,7 ja hall oli maas.
Ma ei ole nii terase pilguga kunagi öökülma tegemisi jälginud, kuid peale toda 3,7 kraadi on hostad ikka veel täitsa kobedad, rääkimata `Stella de Orost´, kes päeval päiksepaistes kümmeldes kaks õit avas. Viimane aeg on midagi ette võtta ka astritel ja emajuurel.
Ainus, kes öökülmast ennast tõsiselt häirida lasi, on äädikapuu. Lehed koltusid ühe päevaga ning hakkasid maha pudenema.
Istutasin maja otsapeenrasse roosa trompetiga nartsissi `Salome` ja kollaseid ja valgeid krookusi. Järgmine kevad tuleb väga ilus.:)