Hostainventuur

Tegelikult on hostapalavik mul juba läbi põetud, aga vana arm ei roosteta. Aeg-ajalt kohtab ikka mõnda, mis kujult, vormilt ja värvide poolest täiesti seninägemata on. Enamus hostasid, mis aeda tulnud, on siia ka jäänud.
Hostadel on palju häid omadusi, vastavalt sordile on need muutuvad ja kui küsida, et millised on lemmikud, siis kõik. Nende hulgas on muidugi veel mõned erilised lemmikud. Aga alustan tagaaiast...
`Anne`,  Kose Merikese lahke and. Sügava värviga tugevad lehed, teokindel ja ilus. Keskmine, suurepoolne. Aeglase kasvuga.

`Goldene Woge`. Eliiseaia ost, näitab alles kolmandal suvel oma õiget nägu. Ilus päikseline hosta, teokindel vist eriti pole, väiksemapoolne, aeglane.

`Hanky-Panky` taimevahetusest. Kaunis ja omanäoline, aeglane, väiksekasvuline.

`Curly Fries`, mu meelest üks põnevama välimusega hostasid ja valitud 2016 aasta hostaks. Tervitused Rahmeldajale!:)

`Regal Splendor`- klassika, aasta hosta 2003. Kõige püstisema lehega hosta, suurekasvuline, teokindel kaunis varjulemb. Minul tahab ta peale viimast ümberistutamist kosuda. Tulnud Haljassaarest.

`Gemini Moon` Eliiseaiast ostetud, näitab esimest aastat oma tõelist ilu. Suurekasvuline kuid aeglane.

`Zounds`. Eliiseaia hosta.Väidetavalt üks kollasemaid, väidetavalt teokindel kuid seni pole ta kollaseks värvunud ei päikses ega varjus. Varjus sõid teod ta pitsiliseks veel pealegi. Praegu on ta oma kolmandal kasvukohal, poolvarjus ja teoseire all. Nu näis. Leht on ilus. Kui ometi värvuks ka...

Eriline nunnu `Frosted Mouse Ears` Fransenist. Minihosta.

`Funny Mouse Ears` Fransenist. Oh, õudust, kevadel avastasin, et ta külmumine oli ta juurtega mullast välja kergitanud. Muldasin, poputasin ja kastsin nagu oleks vihmametsas. Ellu ärkas.:)

`Desert Mouse Ears` Fransenist. Sama lugu kevadel, oli mullast väljas. Küll oli hea meel kui esimene leheke mullast nina välja pistis. :)

`Holy Mouse Ears`Fransenist

Hosta `June`, ostetud Hansaplantist selle nime all 2009 a. Pigem näeb ta rohkem `Grand Marquee`moodi välja. Üks mu lemmikuid kõigest hoolimata. Ilus tugev leht ja suhteliselt teokindel. Kasvab päiksepeenras, kus on 3-4 tundi täispäike.

Aeglasekasvuline  ja suur `Dream Weaver`, pimeost Haljassaare aiapoe odavmüügist. Tollal ei teadnud ma hostadest eriti midagi. Tema ainus terve ja välja sirutatud leht oli megailus. Paraadpeenra ehe. Kasvab päiksepeenras, kus on 3-4 tundi täispäike.

`Sun Power`. Kollane suur kaunitar. Teod ka ei armasta. Kasvab päiksepeenras, kus on 3-4 tundi täispäike. Toodud Juhanist ca 7 aastat tagasi. Imelik, alguses on nad kõik nii väiksed...

`Blue Mouse Ears` Hansaplantist. Nunnu ja vitaalne, kiirekasvuline, teokindel. Aasta hosta 2008.

Minihosta. Vitaalne, ilusate violetsete õitega. Armas nähtus. Kunagi oli ta tõesti kõige väiksem, enam mitte.:)

Imepisike ja habras kuldne `Stolen Kiss`, Milda lahke and. Tigudele ka väga meeldib, seetõttu on ta mul erilise valve all.

`Lakeside Doodad`, Mildalt. Omapärane ja kaunis minihosta.

`Weihenstepan`, üks ilus minihosta. Tervitused Helenile!:)

`Color Festival`Fransenist. Alles kasvab ja võtab oma õiget kuju.

`Little Wonder` Mildalt, põnev uus sort. 

`Sizzle` näitab juba oma õiget nägu. Väike ja huvitava välimusega hosta. Heleni lahke and.

`Thumbelina`, ka Helenilt. Minihosta.

`Center of Attention` Fransenist. Tahab veel kasvada ja kosuda.

`Church Mouse` Helenilt. Säbruline ja põneva välimusega hosta.

`Sparkler` Helenilt, ilus ja omapärane minihosta. Aeglasekasvuline.

`Harry van Trier`Helenilt. Ka üks teistmoodi ja huvitava olemisega minihosta.

`Green Mouse`Helenilt. Aeglasekasvuline ja peenejooneline tumerohelist värvi hostasort.

`Happy Mouse Ears` Fransenist. Vitaalne ja ilus nagu moused ikka.

`Yellow Polka Dot Bikini` Kristiinest. Keegi seal hoolib hostadest ja teab millised on ilusamad sordid. Neid on vahel ka müüa lisaks tavapärastele hittidele. Tasub hostanurgas alati nimesid uurida. Taimed on kenasti varjulises kohas ja ostetud kaup on heas seisus olnud.

`Brim Cup`- üks esimesi hostasid, tulnud Hansaplandist. Kui tigudele kogu aeg jahti pidada, on ta üks dekoratiivsemaid hostasid. Kui vabalt lasta. siis söövad pitsiliseks.

`Unforgettable`, ostetud Eliseaiast, kolmas suvi meil. Lõpuks hakkas kasvama ja ta teeb seda murettekitavalt kiiresti. Ega ometi unustamatu ainult kasvu poolest? Õnneks teod teda väga ei taha.

`Stiletto`. Tulnud taimevahetusest. Armas ja vitaalne hosta.

`Medusa`. Tulnud taimevahetusest. Kasvab täispäikses. Väärtuslik ja vastupidav.

Hosta `Ops`, kaunis kompaktne minihosta Mildalt.

`Cherish`. Vitaalne armas minisort  Kristiinest.

`Eenie Weenie Bikini` taimevahetusest. Tore, värvikas ja kiirekasvuline sort. Minideta pole mingit elu, kuid nad vajavad peenras kaitset. Kivide vahel on kõige parem ja turvalisem.

`Dragon Tale`, see draakoni kuldne sabaots, üks mu lemmikuid. Ilus kuldne nähtus, aeglase kasvuga. Milda aiast.

`Hi-Ho, Silver`, pole veel õiget nägu läinud, peaks olema vaatemängulise välimusega sort. Fransenist.

`Whirlwind`, üks ilusamaid hostasid. Aeglasekasvuline. Calmiast.

`Fireworks` taimevahetusest. Ilus, kuid aeglasekasvuline.

`Hydon Sunset` Eliiseaiast. Kiire ja vitaalne minihosta. Eriti kaunis kui õitseb.

`Frisian Pride`, tervitused Rahmeldajale!:) Ilus võikollane lainjate lehtedega hosta.

`Paradise Puppet`, eriti väikeste lehtedega minihosta Milda aiast. Minid on kõik nii erilised ja põneva olemisega. Puppeti taolist teist ei ole, väga omanäoline nunnu.

`Devon Green`- üks tumedamaid rohelisi, ilus vormikas leht, taimevahetusest.

`Gipsy Rose`. Kui noored hostad tegelevad mõnda aega juurdumise ja kosumisega, siis nelja-viieaastane hosta on juba kaunitar. Tulnud taimevahetusest.

`Frosted Dimples`Kähri aiast. Vajab hädasti nihutamist. Eks eelmise aasta lehekasv mahtus ära, aga tänavune enam mitte. Ilus kuid aeglasekasvuline hosta.

`Cherry-Berry`, ilus värvikas hosta Heleni aiast.

`Popcorn`Emotsiooniost Aiasõbrast tänavu kevadel. Tegelikult oli juba ka varem netis silma hakanud.

`Ginko Craig`. Haljassaarest. Liiga heas toitumuses, näeb parem välja kui kasvab lahjal maal. Hea ja vitaalne sort.

`Alan Titchmarsh`, kuulsa aedniku järgi nimetatud, on ka suur ja ilus sort. Ostetud Eliiseaiast.

`Dracula`, Heleni aiast. Huvitava õievärviga hosta, muidu tagasihoidlik.

`Rascal`Eliiseaiast. Alles kasvab ja kujuneb.

`Reversed`Haljassaarest. Ilus aeglasekasvuline hosta.

`Wolverine`Eliiseaiast.

`Remember Me`, üks ilusamaid hostasid üldse. Tervitused Rahmeldajale!:)

`Morning Light` Järvseljalt, väga uhke värvigammaga hosta.

`Firn Line`pole veel päris oma nägu, aga juba tuleb...Leitud Kristiinest.

Èl Ninjo` on eelmisele sarnane, kuid valge ääris on kitsam. Taimevahetuse tulem.

`Night Before Christmas` peale jooksevad teod tormi, aga kui ta kevadel lehte läheb, siis on teda rõõm vaadata. Haljassaarest.

Tore väike sinihall ja vitaalne hosta Linnametsa mändide alt.

`High Society`, peen ja aeglasekasvuline väike hosta. Millised puhtad värvid! Rahmeldaja aiast tulnud.

`Patriot`, räägib iseenda eest, aasta hosta 1997. Haljassaarest.

`Likeside Dragonfly` on ka üks ilusamaid. Taimevahetusest tulnud.

`Paradigm` on pööraselt ilus ja pööraselt suur. Järgmine kevad kolivad nad `Beauty Substancega` paraadpeenrasse kus just eile vabanes "igavene larakàs maad" ja trügimine hostapeenras ehk raugeb.

Teine hiiglane on `Beauty Substance`. Paksud täiesti veatud lehed. Suur ja ilus.:) Kähri aiast.

`Risky Busyness` on keskmist kasvu omanäoline. Taimevahetusest tulnud.

`Saint Elmo`s Fire` on helerohelise lehega ja sellel valge äär. Ilus hosta. Haljassaarest.

`Golden Tiara`on väike vitaalne hosta, alati hea vaadata. Haljassaarest.

`Emerald Tiara`on eelmisega sama kasvu, ainult värvid on säravamad. Rahmeldaja aiast.

`Liberty`, aasta hosta 2012. Tõeline iludus. Rahmeldaja aiast.

`Ice and Fire`on oma naabrite vääriline. Ta lausa helendab. Haljassaarest.

`Halcyon`näeks palju parem välja kui ta kasvaks lahjemas mullas. Haljassaarest.

`Invisible`on oma läikivate ilusate lehtedega tigude lemmik, meelitab neid juba kaugelt sööma. Sellepärast kolisin ta hostapeenrasse. Seal on natuke lihtsam silma peal hoida. Taimevahetusest.

`Orange Marmalade` on üks värvikaid hostasid. `Hansaplandist`emotsiooniost. Lihtsalt nii ilus oli.:)

`Marrakech´ on kollane iludus, lainelised lehed. Ahto Ruudi aiast.

`Rainforest Sunrise`on värvikas keskmist kasvu taim, aasta hosta 2013, Tii lahke and.

Iirised õitsesid ära vuh-vuh...

Nädalad vuhisevad mööda nagu kiirrong. Ei jõua vaguneidki lugeda - esmaspäev, teisipäev, kolma...püha...ja jaanipäev.
Iiriste hiilgeaeg hakkab läbi saama. Esimest korda avasid uutest sortidest õied `Patina`

 ja Blue Suede Shoes.

Nüüd ma tean. Kõige kaunimad on ühevärvilised volangilised iirised. Ja mahedad kirjud pastelltoonides muidugi ka. Ja mõned veel sellised kellel on sinine habe jne.
On jaanipäevaeelne aeg. Süvenev põud lõppes lõbusa pika vihmaga, mis  maa korralikult läbi niisutas. Aeg-ajalt tuleb teist senimaani siin ja seal.

Aiakülalisi käib iga nädal, mis on väga armas ja natuke ka hoolikamalt rohima tiivustav kui ma muidu seda ehk viitsiksin.:)
Laupäeval käisime aalujatega Enno talus sõnajalal. See oli üks kreisi ja tore päev, veab senimaani muheluse näole kuidas kõik need aalujad vastavalt temperamendile sõnajalgu uurisid ja avastasid. Isegi kilkeid oli kuulda, puhtast vaimustusest.:) Jaa, see oli üks megatore koht ja sinna peab kindlasti millalgi tagasi minema.
Seniajani ei ole ma sõnajalgadest eriti vaimustunud olnud, väljaarvatud muidugi adiantumid. Nende habras ja metsik väljanägemine ei jäta vist ühtegi aednikku külmaks. Aga siis pistis kevadel nina välja õpetaja Tiia naistesõnajalg ja ma olin kadunud hing. Teda oli alguses ainult üks leht! Aga milline!

Ja sealt see pihta hakkas.
Ning kuna seni on mõni harv sõnajalg lähemal silmitsemisel ka tavalisest valjemalt kõnetanud (ja need on meil juba aias loomulikult olemas:), siis Enno talus kohapeal olles sai päris selge pildi, mis on sõnajalad, kus nad kasvada tahavad ja millised neist on absoluutselt vastupandamatud. Sealne varjuaed oli kõva elamus. See, kes selle kujundanud, tunneb asja.
Aga edasi oli sõnajalgade müügiplats.
 Peale pikka sisemonoloogi teemal, et kuhu need uustulnukad veel peaks mahutama, väljusin ma sõnajalatalust nelja potikesega. Kaks Nipponi naistesõnajala seemikut ja kaks nimelist karvik-astelsõnajalga. Väidetavalt pidavat nad kord aastas ka õitsema, aga see pole SELLISTE lehtede kõrval absoluutselt oluline. Üldsemitte. Sellegipoolest oli mul nendega aias kõvasti kõndimist ja protsessi tulemusel lähevad mõned liiga suureks kasvanud puhmikud uude ja ruumikamasse kodusse. Jaapani sireli alla tekkis cypripediumide taha sõnajalanurgake. Küll nad ON ilusad! Iih:)

Peale vihmasid on aias dzungel. Trügib tuppagi.

Rahmeldaja toodud leinakelluke läks õitsema. Imeilus taim. pole varem kuskil reaalis näinud. Palmilehisest tarnast rääkimata. Väga tänan.:)

Esmaõitsejaid on veelgi. Tradeskantsia andersoniana `Sweet Kate`

Luubiga vaatamist ka, pisike mätas Asperula nitida. Hilja sügisel istutatud ja meie jubeda talve vastu pidanud mägilane.

Enne jaanipäeva sai ka kaevupeenra korda, seni oli see pigem selline koht kuhu miskit käest ära panna. Nüüd enam mitte.

Valged kullerkupud ja teised.

Tiivuline leetpõõsas hostade Unforgettable ja Brim Cup taustal.

Jaanipäevaks läks nõmme-liivatee üleni õide.

Nädal enne jaanipäeva.

Peale kolme nädalat puhast päikest oli mõned päevad (4) täitsa kena vahelduseks pilvevarjus olla. Muld veel labida sügavuseni niiskunud ei ole, aga oma 10 cm juba küll.
Peale vihmasid pole enam lauspäikesega kõrvetatud, ikka pilvedega pooleks ja ööd on jahedad.
Mesinik on talvest laastatud mesilaga imet teinud. Meie perede arv on taastunud. Seekord jõudis mesinik mesilasse just ema laulmise ajaks. Kui seda võilillevarre piip-piip häält kuulda on, siis on viimane aeg pere pooleks teha. Nii sai ka toimitud. Laulikuga kupp kolis koos õukonnaga ühte tarru ja teised kupud jäid vanasse. Hea vedamine. Tavaliselt lõpeb see piibutamine sellega, et vana ema võtab lennumesilased sappa ja lendab minema uut kodu otsima. Pereheitmine. Kui ta seda ei teeks, siis otsib uus ema peale sündimist vana ema üles ja suskab ära. Uus on sale ja vilgas, vana kohmakas ja munemisele kohastunud, temast mõõklemisel  vastast ei ole. Kolm ebatavaliselt sooja mainädalat on mummidele igatahes väga positiivselt mõjunud.
Laupäeva hommikul läksime Mildaga Tii juurde väljakaevamistele, kuid sattusime hoopis pidulikule hommikusöögile, majahärra oli udupeene roa valmis teinud. Laual oli hõrk ja peenemaitseline shampinjonikaste vahukoorega ning praeliha. Ei saa salata, tõstsin teist korda veel juurde, nii hea oli.:) Siis jälle kaevama.
Päeval oli Saku aastapäeva puhul mõisa juures külapillimeeste kontsert. Pokumees tegi algust. "Söepõletajad" tulid kaasa, ilusad tuttavad muusikamustrid... 
Iiriseid vastu võtta on muidugi üliväga hea, aga märksa keerulisem osa järgnes kodus.
Terve laupäeva õhtupooliku tegin vangerdusi, et kümnele uuele iirisele viisakaid kohti leida. Ilmselgelt on me aed kummist. Venib. Ootamatutes kohtades ootamatult avalduvad ruumiressursid. Mnjaa, muidugi annab senimaani tunda ka kolme suure elupuu lahkumine, sest nende alt vabanes ikka "metsik lahmakas maad".
Pühapäevaks oli kõike niipalju edasi nihutatud, et iirised mahtus maha istutama. Ühtlasi sai ka müüripealse jälle korda, sinna läksid kaks nimega roog-sinihelmikat põlise suure ja nimetu kõrvale. Vana oli eelmine aasta nii võimas, et tekkis vastupandamatu soov seda elamust kolmekordistada. Muidugi kulub selleks mõned aastad aega kuni uued Järvseljalt tulnud roog-sinihelmika tibukesed kasvavad, aga kuhu mul kiiret...
Jaapani sirel aianurgas sätib õitsema, paksult on pööriseid peal. Eelmine suvi sai ta alt ära laasitud, paar väiksemat haru ära lõigatud ja valjult sealjuures arutatud, et kui õitsema ei hakka, kas on teda siia üldse vaja. Kuulda võttis, läheb jaanipäevaks õide nagu lumekuhi.:)
Taimede "nihutamise" käigus läks päikse käes olnud `Zounds` kuuskede juurde poolvarju ja lumeroosid kolisid liiliapeenrasse. Mis lumeroosid need on kui lähevad alles aprillis õide. Nüüd on neil päevavalgust juba varakevadel volilt võtta.
Pühapäeval oli natuke rohkem päikest, ootasin põnevusega kolme veel nägemata iirise puhkemist. Üks neist on Patina. Esimene avanes ja osutus `Broadway Star´iks` kuid kaks on ilmselgelt ennenägemat uustulnukat. Ehk siis täna, või homme...Põnev.:)

Kassirahva kombed, peatükk võõrastest kassidest sinu aias.

Üldiselt on läbikõndijad viisakad, nagu kassirahvas ikka. Enamikul juhtudest nad lihtsalt uudistavad erapooletult, et mis teitel siin ka põnevat on, "loevad teatetulpade sõnumid" läbi ja kaovad nelja tuule poole.

On ka teistsuguseid. Ta vaatab sulle sellise näoga otsa nagu te oleks juba sünnist saati tuttavad. Kõnetab. Uurib kuidas sa reageerid. Saab aru, et sa saad temast aru. Ühesõnaga, tuleb selline fantastilise olemisega kodukass, kes käitub millegipärast kontakti otsivalt. Põhjus pole teada. Oled loksutatud, suhtled temaga, teed pai, poetad kausikese krõbinatega rõdule, ta sätib ennast teie verandal sisse, aga nüüd stopp! Kas sa tahad endale veel ühte kassi? Ei taha? Õigus, sul ju on neid juba kaks tükki. Sellisel juhul oli kostitamine jäme viga. Kassietiketi järgi andsid sa võõrale mõista, et talle pakuti praegu kodukassi töökohta.

Võibolla sa ei teagi, aga see sümpaatne võõras on vahepeal su pisikesed okaspuud täis piserdanud (sõnumiga, see on nüüd minu territoorium!) ja kui sinu enda kodukass tahab verandal oma pesas magada või tuleb akna taha sisselaskmist küsima, siis saab ta võõralt kolki (see on minu söögikoht ja konkurente ma ei vaja). Heal juhul hakkab majakass õigusega vastu ja ajab võõra minema kuid teine võib olla tugevam. Jama ja kaklust tekkib kindlasti, sest võõral on moraalne õigus - perenaine ise lubas, andis süüagi ja nüüd on see minu koht!

Jah, kassiseadused, mida ma alguses ei teadnud. Seega, kui hoolid oma lemmikust, siis pole soovitav enda aias võõrastele mäugamitele poolehoidu avaldada või süüa anda.
Hoopis teine asi on kui vaatad, et talvine aeg, naaber kodust ära ja tema kass tuleb küsib, et miu? Seda on vahel ette tulnud, tavaliselt saab eine pandud tolle loomakese enda kodutrepile. 

Siis on veel selline tore nähtus nagu sinu kassi sõbrad.:) Tavaliselt on need lähimate naabrite kassid ja tuttavad näod. Tullakse kui on parajasti surmavalt igav, sätitkse akna taha istuma. Vaadatakse läbi akna tuppa, kael õieli, et kas Härra Tibu on ikka kuskil näha ja ei tea kas ikka tuleb õue.:) See on armas nähtus. Nemad ei kakle ega märgista. Nendega on reviirid paigas. Kui Tibu sõpra märkab, siis on kange valu õue minna. Ega midagi erilist ei tehtagi, hängitakse niisama mööda peenraääri ja puuriitu või mängitakse puutükiga. Seltskond. Bondi käib vahel otsimas üks hall koheva sabaga preili nooruspõlve radadelt.:)

Juunist juba kolmandik läbi

Selle nädala hommikud on olnud jahedad, vahelduvalt ikka alla 10 plusskraadi, korra isegi 2,5, mis on üsna öökülmalähedane. Ja siis viimaks kesknädalal see vihm, kauaoodatud, paljuloodetud vihm, mille lõunalased endaga kaasa tõid. :)
Teisipäeva õhtul tulid Merike ja KSJ, samas poetati aiaväravasse ka Tii Pohlavars. Rõõmsad kohtumised, taimevahetus, kauba üleandmine ja aiaekskursioon pimedani veinide saatel mis aina hõrgumaks ja eksootilisemaks (Malaisia, Madeira) läksid. Lõpetasime köögilaua ääres reisiliste järgmise päeva marsruuti visandades. Õdus õhtu kulus ruttu. Nii tuline kahju oli, et töölt vaba päeva ei saanud, oleks ise ka tahtnud järgmisel päeval kaasa rallida.
Kolmapäeval sadas esimest korda. Võimas on see kasvuefekt peale kauaoodatud vihma - hostad sirutusid ööpäevaga vaksa võrra suuremaks ja uhkemaks. Ja muidugi pesu ka, sest kogu maailm sai puhtaks kõikvõimalikust õetolmust.
Mingi vahekokkuvõtte võib ka juba teha. Põud hostasid eriti ei morjendanud ja hetkel on nad aegade kauneimas seisus. Iirised alustasid õitsemist, ka mitu aastat risoomina olemas olnud `Stepping Out`.
Sieboldi priimulad on tänavu võimsad ja heas konditsioonis. Neid võiks rohkemgi olla.
Liiliad on kehvakesed. Soe jabur talv pluss lumeta pakane ei ole neid kuidagi soosinud. Ka põud ilmselt ei meeldinud. Kõik liiliad peale martagonide on eelmise aastaga võrreldes madalamad, tagasihoidlikuma õitsemislubadusega ja üldse. Martagonid armastavad ilmselt sooja ja on sel aastal peale maikuumasid jõhkralt heas vormis, aga õisi veel avanud ei ole.
Ja pilte ka:
Üks toredamaid pisi-iiriseid Gingerbread Man

Hosta Yellow Polka Dot Bikini on kasvuhoo kätte saanud

Pokumehe valge mairoos

Incarvillea elas ka selle eriti ekstreemse talve üle, eelmise sügise pojad siiski hukkusid.

Lubatud foto Suvelillekesele, vasakpoolne on Carefree, reaalis on värvid palju erksamad.

Alpi näsiniinel on valged õied.

Naistesõnajala `Metallica`üksainumas leht. Aga kui ilus!:)

Ja üldse on sõnajalad väga kaunid ja erilised. Varvasadiantum,

Ja tema väiksemat kasvu liigikaaslane

Naistesõnajalg Frizelliae

Lehtselt ilult jälle õieliste juurde, üks taevassinine, ebamagun.

Aediiris Stepping Out

Puispojeng, sel aastal on vähe õisi.

Ülle nelgipojad, esimene tegi õie lahti. Wow, lumivalge!:)

Uutest mägitaimedest õitseb Asperula sintenisii. Talvitus väga kenasti ja näib, et saab hakkama.

Lõuad. Tegelikult abiaednik Bond lihtsalt haigutab.:)

Kordki aastas lennata lõunasse...

Külalislahkes lõunas on ära käidud. Nii palju ilusaid kohtumisi ja muljeid...ja NII soe!!!
Anne juures oli varjus 30 kraadi. Pole midagi imestada, et  Tartumaa pojengid juba õitsema sätivad ja teisedki tuttavad aiaasukad arengu poolest meie omadest nädalajagu ees on.
Ka teisi armsaid lõunalasi nägime - Anni andis oma puuskulptuurile viimast lihvi ja natuke peale meid saabus Rahmeldaja.
Anne iiriselagendik oli muljetavaldav. Kerge nõlvaku peal, põgusalt puude kaitsvas varjus, seal nad kõik olidki...kollased, roosad, violetsed, kirjud, imelised õied...kokku ühe botaanikaaia väärilise kollektsiooni jagu.
Tohutu sümpaatse mulje jättis ka kiviktaimla ala. Nii põnevad on need meditatsioonid kividega! Ja seal oli seal kuhjaga.
Kaugelt tulijatel tiksub ikka kell kuklas ja peale uhket lõunalauda vuhisesime mõnevõrra ümmargusematena järgmise aia poole. See oli Muhedike imedemaa. Jahe rabarberijook maitses taimejuttude kõrvale lausa ambroosiana, sest väljas oli lõunaks korralik saun. Aga aednikud ei jäta isegi padupalavaga ühtki vaadet vahele. Seekord alustasime puudest ja põõsastest, mind üllatas suur lõhislehine pärn. Tuleb tunnistada - ei teadnud, et selliseid olemas on. Eksootilisi ja huvitavaid puude vorme, sorte ja liike oli palju imestamisväärseid. Nagu näiteks soolapuu, vürtsipõõsas, tulbipuu, lumepuu, printsessipuu jt. Väga põnev oli kohtumine reaalis ka kollase kasega (noorte võrsete mahl sisaldab kapsiini ja lõhnab teravalt kampripiirituse järele). Ühe kase küljest ei oska sellist lõhnaelamust küll oodata.
Ja oh neid imelisi vaateid aia avaratel nõlvadel... Kahjuks polnud meil kolme peale ühtegi fotokat kaasas. Seekord siis pildikastita.
Pojengid hakkasid avanema, iirised olid juba vaatemängu alustanud ning mahe lõhnav tuul heljutas lõunaleitsakus kibuvitste roosilõhna. Kuldkalakesed tiigis tulid küll kalda äärde inimesi uudistama kuid padupalavaga olid nemadki pikaldased.
Sõnajalad on võrratud. Kuidagi märkamatult tuleb neid koduaedagi juurde. Sellel taimeliigil on nii peenelt ja põnevalt vormitud lehed. Muhedikemaal oli sõnajalgu terve varjumetsa jagu. Küll oli seal jahedas kaunis ja kosutav jalutada.
Seekord üritasime söötmisest kõrvale põigelda, kuid meie nõrka protesti ei läinud arvesse ja veel ümmargusematena veeresime Kiskjasiili valduste poole.
KS maastikud olid aastaga palju muutunud. Selliste pinnavormidega saab palju ilusat ära teha ja seda ta oligi teinud. Hiiglaslikud kivid endisel vundamendiasemel oli paika pannud meistrikäsi. (Tegelikult teeb seda tavaliselt aiakujundaja juhatuse järgi ja surmani tüdinud kopajuht, kes ei saa aru, miks just see või teine kivi peab olema külili ning teine püsti ja miks ei või kolmas kivi jääda sinna kus ta on, vaid 10 cm vasakule) Aga tulemus oli super! Kogu kompositsioon oli nii paigas ja nii õige.
Lohuaed oli lopsakas ja rikkalik, suured uhked puhmikud, palju epimeediume, mullapinda enam kohati ei paistnudki. Kivilasein ise oli nagu suur abstraktne maal heas konditsioonis värviliste mägisibulate ja muu taimestikuga.
Päike oli oma palava palge õhtuks mujale keeranud ning seal kivila kõrval oli hea istuda ja vaadet nautida. Ja mustikatega jäätist.
Merike imestas, et nii vähe hamsterdusi, aga sellise kuumaga ei taha keegi istutamise peale mitte mõeldagi ja oli ju mõni hamsterdus ikka ka. Kodus istutasin maha viis uut mägisibulat, campanula incurva, kaks kuuske (Little Gem ja Hiiumaa) ning hosta `Popcorn`, sest kui paadunud aednikud juba Tartumaal on, siis ei jäta nad ka sealses taimepoes mitte käimata.
Kodus oli valmis tegemata maailm ja seda ma olen siis nüüd jõudumööda püüdnud teostada, aga see on juba vana teada asi, et puhkus lõpeb alati paar kuud ennem ära kui vaja läheks.
Tänud lõuna külalislahkuse eest ja tervitus Tiile ja Tiiale, headele asjalikele reisikaaslastele!:)