Ärevad ajad kestsid tänase pärastlõunani, kus preili ise ka viimaks ilmale tuli. Ilm ei ole täna küll nii ilus kui üleeile, aga see-eest soe ja kevadine, lumigi peaaegu kõik ära sulanud. Samuti imeilus päev sündimiseks.:)
Nii see uudis siis saabus kui ei osanudki enam oodata. Pablasin minagi eile ja üleeile ja täna takkaotsa. Lõhkusin tööjuures terve resti taldrikuid, sest mõte oli ikka täitsa mujal ära. (Hea, et ma tuumajaamas ei tööta.:) Kuramuse suur kastitäis kilde oli...ja see klirin..hohooo, millele järgnes koolinoorte pikk-pikk aplaus sööjate poole pealt, irw, mis oli päris lahe.
Isssssand, vanaema valmis. No ma peaksin nüüd siis pisut väärikamaks muutuma ja nii edasi. Parem on sellega kohe pihta hakata. Lähen vaatan, mis ma saan ära teha.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment