Lumedes

Eile tuli lumi maha. Trrrahh! Hommikul oli tume maa, õhtuks juba 20 cm valget lumemuinasjuttu...hmh...igal pool. Oli muljetavaldav ja nihutas visuaalses mõttes jõulud lähemale. Lumist maailma on palju meeldivam vaadata kui mustvalget morni taeva all. Ühesõnaga - pole vaja mingit rassimist aiakujunduse nimel, sest asi on palju lihtsam: tuleb ära oodata lumerohked aastaajad, kiiktool keerata sülega akna poole ja avanebki võimalus nautida vaadet.
Poku pani meie kõige suurema akna taha "kodukino" üles. See on väike linnumaja, mille mõned külastajad vägagi erilised välja näevad. Täna käis üks pisike lind, kelle jalad võinuks kuuluda temast kolm korda suuremale isendile. On viimane aeg raamatukapist lindude välimääraja üles otsida.
Eile käisime teatris. Etenduse nimi: "Hecuba pärast". Mingis mõttes oli minu jaoks uute dimensioonide avastamine. Selles mõttes, et väga hea etenduse mängimiseks pole vaja üldse mingit lavakujundust koos toatäite rekvisiitide ja mööbliga. On vaja heli, valgust ja näitlejaid. Kõik. Ja naerad ennast saalis ribadeks. Kuigi see stoori oli pisut absurdfilmilikku kõverpeeglisse venitatud väga kurb lugu elust enesest, kuidas kogu elu on pisut nagu teater. Nojah, selline see inimene on - tegelikult peaks nutma, aga meie naerame nii, et silmad märjad.:):):)
Täna on kodukaunistamise ja kappide koristamise päev. Ühe vaiba tahaks ka kokku talluda. Veel veidi kohvitamist ja-aa läheb lahti!