Kiire

Üks kiire ajab teist taga ja nõnda ei saagi ühtegi neist korralikult valmis tehtud ja öelda, et tehtud. Lõputöö mustand ja keskkonnaarvestus peab olema kolmapäevaks ok. Kahjuks intensiivset ajutööd üle kuue tunni ei tee ja nädalavahetuse õhtutel kõlbas mu räsitud vaim vaid selleks, et ta ulmekasse rändama lasta. Muud poolikud projektid (titetekk ja vaibakomplekt sõpradele) lükkuvad lihtsalt edasi ajale "peale Räpinat".
Titt on ilus. Ja titemamma ka.:)
Käisin kõige raskemal ajal peale tööd ka abiks. Tegin mõned kodutööd ja üritasin emale lapsest uneajaks hõlpu anda, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest maimuke otsis iga natukese aja tagant söögiallikat taga ja polnud üldse nõus ilma tissita magama. Ise on niisuke pisike, rahulik ja armas mütakas. Muidugi läheb veel kaua aega enne kui talle muinasjutte ette saab lugeda, aga täitsa isiksus juba. Võõristavat ei paistnud, nohises, magas, ajas mullikesi ja naeratas unes. Hästi iseloomulik oli, kuidas emmet dresseeritakse. :) Teeb korra määksti, siis kuulatab, et kas kuuldi. Teeb veel, nüüd juba pikema märkuandva häälitsuse. Kuulatab, ootab. Ja kui soovitud reaktsiooni ei tule, siis järgneb päris nutt. Huvitav, et tean seda käitumisviisi lausa unepealt, aga enda lastel seda lahti mõtestada ei osanud. Lihtsalt oli teada, et kui prääksatab, siis tuleb kohale lennata ja KOHE vaadata mis tal vaja on. Et kui just ei taha ülejäänud aega päevast kinnikeeramatu sireeni saatel veeta.:)
Aga nüüd tööle ja õhtul jälle koolitöö ja kiire kestab.