Lapselaps on vahepeal 400 grammi juurde võtnud. Ei tea kas antakse mesilasema toitepiima või ongi kohe selline hea sööja.:)
Aga väikesel piigal on nüüd ka oma nimi. Tema nimi on Elise (Eliise). Ei tea veel kas kahe või ühe i-ga. Eks lähiajal kuuleb. Homme õnnestub ehk linna lipsata moosi viima jne.
Räpina oli kuidagi staatiline. Oleks võinud vabalt päris minemata jätta, aga muidu poleks ju teada saanud, et oleks võinud päris vabalt minemata jätta.:)
Samas oli proovieksam hea kogemus ja kulub päris eksamil kindlasti marjaks ära.
Eriti värskeid uudiseid ka: Muril sündis täna kaks musta poega. Mina ei saa kassidest aru. Kolm nädalat NIUKEST kõva rassimist ja ainult kaks. Ühel oli süsimust molukene ja kuue sentimeetri pikkune saba, teist pole veel näinud, kass ei näita, paneb käpa peale, aga vist on ka must.
Hommikul läks lahti. Selle asemel, et üles telgede taha minna, tuli hakata kassil "kätt hoidma". See tähendas seda, et keegi pidi istuma lausa pesa kõrval ja vahepeal kassiga rääkima. Kui üritasin diivanile hiilida, oli Muri pesast kohe väljas ja kamandas mu prääksuvate kräunatustega põrandapadjale tagasi: "Siin istud!" ja kobis ise pessa oma tegevust jätkama. Jagasime siis Pokumehega kassivalvet ja toimetasime laupäevategemisi kordamööda senikaua kuni Muril olid pojad ilmale toodud.
Õhtul on saun ja kook. Kange veiniproovimise isu tuli täna, aga seda oli lihtne lahendada. Võtsime kõige suuremal mulksupudelil korgi pealt ära ja proovisime mis maitsega on meie tulevane õuna-kreegi vein. Oli muljetavaldav. Keel on paarist lonksust täitsa pehme. Vein on d-täidlane, tugeva ploomimaitsega ja...millegipärast väga ilusat värvi. Ahhaa, tuli meelde, et kui sügisel juba solkimiseks läks, siis panime kreegiõuna segule peotäie arooniat ka. Rõõm tõdeda, et tuli täitsa ilus vein. Praegu veel pisut toores (hägune ja alles käib mühinal), aga lootused on märksa paremad kui esialgu oleksin arvanud.
Täna oli veel ka niisugune päev, et otsisime nurgast suured teljed üles ja panime osade kaupa põrandale välja, et vaadata mis olemas, mis puudu. Teljed on täies komplektis olemas, ainult kiile ja mutreid pole, aga see on taastatav. Mul on tõsiselt hea meel, et kõik osad alles, sest need teljed hiilgavad oma hea disaini ja tugeva teostuse poolest. Kõik nende juures on tõhus, proportsioonis ja ka puit on teistsugune. Pokumees arvas, et saarepuu. On niisugune tihe ja väga kõva puu. Süüst ei saa väga aru, lakki on hoolega peale tõmmatud. Ise tahaks väga uskuda, et on vahtrapuust, aga kesse siis tollal vahtrapuust telgesid raatsis teha.
Saturday, November 28, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment