Siiamaani on meie kassiemand suhteliselt siivsalt käitunud ja piirdunud kahe pesakonnaga aastas. Sedagi suvel. Eelmine peika ajas aga Muri pea nii segamini, et kuigi viimana pesamuna veel nisa otsas ja väljas pakast püsivalt miinus 10-15, on Muri südames jälle kevad.
Sellest hoolimata, et hanged on paksud, külm kõva ja peikad kodus ahju peal. Niipalju ma kasse tunnen, et taolise külmaga ei lähe isegi alfaisane õue kurameerima. Muri sai sellest ise ka aru kui esimese palangu sunnil õue üle märgistas ja ikka kedagi ei tulnud. Kevadeni tuleb oodata, tobe orav. Vähemalt märtsini. kuna meil on praegu kaks kassi ja väike pägalik õpib parajasti huvitavatesse kohtadesse sittumist, siis tundub mulle, et rohkem kasse lähemal ajal ei tahaks ja üldse ei tahaks.
Paistab, et tuleb see veterinaaril käik ikka ära teha. On kõgil rahulikum elu.
Panime uuele maailmakodunikule alguses väga vinge nime, aga see ei sobinud talle. Ei hakanud lihtsalt külge. Kassipoeg on ise niisugune malbe, sulni silmavaatega härrasmees ja lõpuks sai temast Sass. Nii vist jääbki.
Ise sätin sõidule. Homme on Räpina minek, üle-ülehomme kutseeksam Luual ja reedel erialaeksam Räpinas
Niisugune hull nädal.
Ja siis peaks olema mõnda aega rahu majas kuni kaitsmiseni
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment