Mõtelda on mõnus

Näiteks umbes midagi sellist nagu: "Mis on üks aed ilma poeedinartsissideta!" Hah, eksole.
Jah, mõtelda on mõnus, aga kui täna kõik need 300 kohale toodi, siis polnud üldse enam mõnus. Läksin välja maad mõõtma. Ja rohima. Ja kaevama. Sest kui oktoobri keskel pole nartsissid maha pandud, siis ei ole neid varsti üldse mõtet panna. Ja püsikute peenrasse nartsiss ei sobi. Poole suveni koltuvad pealsed pole ometigi mingi ilus asi, aga kui juuni alguses lõhnavat neitsikummelit vahele istutada, siis peaks kärama küll.
Rajasin uue peenra ja istutasin siis ligi tund aega oma nartsisse.
Tuul oli külm, kassid mängisid värskel uudismaal oma pissi-kakamänge (sa kraabid augu ja paned sinna midagi, ahhaa!, mina ka!), käed kohmetasid isegi läbi kinnaste ja päike hakkas loojuma (tegelikult oli ta suure musta pilve taha pugenud, aga see ei muutnud eriti midagi, sest tund aega hiljem loojus ta ikkagi). Aiatööde jaoks on vist paremad ajad möödas, mõtlesin ma lõdisedes. Ja jätsin seenele minemata, sest õues oli ikka kuradima ilgelt külm.