Head uut aastat!:)
Algas kenasti. Paremini ei saagi.:) Päeval jalutasime mõõdukas tempos seenekohta ja tagasi 4 km. (Seeni ei olnud). Kuna aga metsas oli nii mõnna, siis sõitsime pärast ratastega veel pika ringi otsa ja õhtul oli Mähel saun.
Aga kuna ma viimasel ajal pole ilutulestikust üldse juttu teinud, siis näib, et olen ühe loo veidi võlgu.:)
Lugu juhtus ammusel ajal, nüüd on sellest saadik juba üksjagu vett merre voolanud.
Oli mõnus soe talv, umbes nagu praegunegi ja ühes kenas majas tehti kapitaalremonti. Ehitusmehi oli terve brigaad peal ning töö lausa lendas. Siiski ei jõutud aasta lõpuks lubatud töid valmis ja mehed tulid peale jõulu ka objektile. Et risu kohe eest ära saaks, põles maja taga pidevalt üks lõke ning puusepad toitsid seda töö käigus tekkivate lauajuppidega päev läbi. Lõuna ajal hakkas üks ehitusmees autost võileibu võtma ja märkas, et paarimees on nädalaga tagaistme oma prahti puhta täis vedanud. "Kle, Mees, sa nagu koristad ka vahel enda järelt vä?"
"No missel on siis, viska tulle, vingub nigu eit siin paari kilekoti pärast!" Esimene võttis sõnast, korjas kogu pahna tagaistmelt kokku ning uhas lõkkesse. Tagaistmemees haaras endal peast, aga oli juba hilja öelda, et oiraisk, ma ostsin eile raketid ära ja sa panid selle praegast kõik tulle. Edasi oli nagu filmis.
Kanonaad kestis...tegelikult mitte NII kaua, aga vahel on ajal omadus venida nagu siirup.
Kui mehed nurga tagant välja julgesid vaadata, siis olid aknad õnneks terved kuid maja seina peal mitu tabamuskohta. Lisaks sellele oli lööklaine lõkke kustutanud, põõsas tossas midagi, õunapuude otsas ka ja kass ei tulnud kolm päeva koju.
Kuna pererahvas naases reisilt alles peale uut aastat (ja loomulikult märkasid nad kohe maja seinal tahmajälgi), siis läks kõik automaatselt üleaedsete kraesse, kes jälle suhteliselt korralikud kodanikud olid. Seda jaburam paistis väljavaade, et perepea on mingis seletamatus transis kogu kasseti vastu teiste seina tühjaks lasknud nagu linnalahingus. Küsida oli nagu ka imelik ja nõnda see asi jäigi mõistatuseks.
Kuni üks töömeestest asja välja lobises ja vaene naabrimees tagaselja jälle mittesegaseks tagasi sai rehabiliteeritud.
P.S. Vabandan vahepealsete kommentaaride kadumise pärast. Me ei saanud arvutiga järjekordselt üksteisest aru ja ta...ohjah, on nigu on.
Algas kenasti. Paremini ei saagi.:) Päeval jalutasime mõõdukas tempos seenekohta ja tagasi 4 km. (Seeni ei olnud). Kuna aga metsas oli nii mõnna, siis sõitsime pärast ratastega veel pika ringi otsa ja õhtul oli Mähel saun.
Aga kuna ma viimasel ajal pole ilutulestikust üldse juttu teinud, siis näib, et olen ühe loo veidi võlgu.:)
Lugu juhtus ammusel ajal, nüüd on sellest saadik juba üksjagu vett merre voolanud.
Oli mõnus soe talv, umbes nagu praegunegi ja ühes kenas majas tehti kapitaalremonti. Ehitusmehi oli terve brigaad peal ning töö lausa lendas. Siiski ei jõutud aasta lõpuks lubatud töid valmis ja mehed tulid peale jõulu ka objektile. Et risu kohe eest ära saaks, põles maja taga pidevalt üks lõke ning puusepad toitsid seda töö käigus tekkivate lauajuppidega päev läbi. Lõuna ajal hakkas üks ehitusmees autost võileibu võtma ja märkas, et paarimees on nädalaga tagaistme oma prahti puhta täis vedanud. "Kle, Mees, sa nagu koristad ka vahel enda järelt vä?"
"No missel on siis, viska tulle, vingub nigu eit siin paari kilekoti pärast!" Esimene võttis sõnast, korjas kogu pahna tagaistmelt kokku ning uhas lõkkesse. Tagaistmemees haaras endal peast, aga oli juba hilja öelda, et oiraisk, ma ostsin eile raketid ära ja sa panid selle praegast kõik tulle. Edasi oli nagu filmis.
Kanonaad kestis...tegelikult mitte NII kaua, aga vahel on ajal omadus venida nagu siirup.
Kui mehed nurga tagant välja julgesid vaadata, siis olid aknad õnneks terved kuid maja seina peal mitu tabamuskohta. Lisaks sellele oli lööklaine lõkke kustutanud, põõsas tossas midagi, õunapuude otsas ka ja kass ei tulnud kolm päeva koju.
Kuna pererahvas naases reisilt alles peale uut aastat (ja loomulikult märkasid nad kohe maja seinal tahmajälgi), siis läks kõik automaatselt üleaedsete kraesse, kes jälle suhteliselt korralikud kodanikud olid. Seda jaburam paistis väljavaade, et perepea on mingis seletamatus transis kogu kasseti vastu teiste seina tühjaks lasknud nagu linnalahingus. Küsida oli nagu ka imelik ja nõnda see asi jäigi mõistatuseks.
Kuni üks töömeestest asja välja lobises ja vaene naabrimees tagaselja jälle mittesegaseks tagasi sai rehabiliteeritud.
P.S. Vabandan vahepealsete kommentaaride kadumise pärast. Me ei saanud arvutiga järjekordselt üksteisest aru ja ta...ohjah, on nigu on.
:D elu on vahel imelik ja asjad, mis selles juhtuvad, mõnikord veel imelikumad.
ReplyDeleteIlusat ja põnevat uut aastat Sulle, Su perele ja kojale!
Lugu kvalifitseerub piibujuttudeks e rahvajutuks, mida räägitakse veel pikki aastaid:)
ReplyDeleteEks ole kena ...talv!
Pehme aasta algus on nii mittemidagiytlev, ma ei julge kohe mitte midagi uue aasta kohta ennustada.
Parimad soovid loomulikult!
See ei ole rahvajutt :-( :-D Nii oligi!
ReplyDelete